Obsah (5)

§ 20§ 47§ 7419§ 7422§ 74

Ärakiri 4-10-3253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2011 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3253 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaks

§ 20

lg 4 ja

§ 47

lg 2 ning pani toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad

§ 7419

lg 2 ja

§ 7422lg 2 järgi.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on K.F-ile KarS § 56 lg 1 ja 63 lg 1 juhindudes karistuseks määratud

§ 7419

lg 2 alusel rahatrahv 12 600 krooni s.o 210 trahviühikut ja

§ 74-19 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks.

Kaebus 24.09.2010 saabus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja K.F kaebus otsusele väärteoasjas nr 2317,10,005632, milles kaebuse esitaja taotleb vähendada rahatrahvi ja lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja palub vähendada talle määratud rahatrahvi, kuna omab juhistaaži 19 aastat ja eelnevaid tõsiseid seaduserikkumisi pole esinenud. Palub tühistada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, kuna juhilubade olemasolu on oluline Risti alevikust Taebla vallas asuvasse töökohta jõudmiseks ja tööülesannete õigeaegseks täitmiseks. On nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 27.09.2010 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 01.10.2010 saadetud vastuses teatas, et nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja liiklusjärelevalve kiirumõõtmeseadme kasutamise protokolliga. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusel isikul oli töökoht, milleks tal oli vajalik juhtimisõigus ilmselgelt enne väärteoasjas otsuse koostamist. Isikule ei saanud üllatuseks olla, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka lisakaristusega. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et ta on liikluses iseendale ja teistele liiklejatele ohtlik ning tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii talle endale kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui talt on juhtimisõigus ära võetud ja ta liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus so kerge joobe keskmises määras, seega inkrimineeritud väärteoohtlikkust, leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus lisakaristuse tühistamiseks puudub. Karsitus peab vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata, kuid kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. KOHTU SEISUKOHT 2 Ärakiri 4-10-3253 Vastavalt V™S § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 1 väärteoprotokolli kohaselt on K.F poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 14.08.2010 kell 08.56 Tallinnas Pärnu mnt, Viljandi mnt ja Järvevana tee vahel, liikus Järvevana tee suunas, juhtis mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg nr 412 ASL seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,38 mg +- 0,05 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110EST nr ARAF-0004, taatlemistunnistus nr TTRC-10-00038. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h, sõites kiirusega 87+-3 km/h. Mõõdetud seadmega Ultra Lyte nr UX020598, taatlustunnistuse nr TTRSS-10/00064. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi

) § 20 lg 4,

§ 47

lg 2 ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 7419

lg 2,

§ 7422

lg 2 järgi.

§ 20

lg 4 sätestab, et juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.

§ 47

lg 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

§ 7419

lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

§ 7422

lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21–40 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et K.F ütlustega, tunnistaja Tarmo Sikkel ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga, liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on K.F poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile VTT tl 6,7 on 14.08.2010 K.F suhtes kasutatud kell 09.13-09.17 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, ARAF-0004, mille lugem oli 0,38 mg/l, laiendmääramatus +-0,05 mg/l ja mõõtetulemus 0,33 mg/l. Samad tulemused nähtuvad ka väljatrükist. K.F on kirjutanud protokolli, et on protokolliga tutvunud. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist /tl 8/ on näha, et 14.08.2010 kell 08.56 on liiklusjärelevalve korras teostatud K.F poolt juhitud mootorsõiduki Chrysler Grand Voyager reg nr 412ASL liikumiskiirust Tallinnas Pärnu mnt, Viljandi mnt-Järvevana tee vahelisel alal, sõidu suund Järvevana tee poole. Mõõtmiseks kasutati kiirusmõõteseadet Ultra Lyte nr UX020598, taatlustunnistuse nr TTRSS-10/

1. Seade testitud 14.08.20101 kell 08.30, seade töökorras. Mõõtmist teostati asulasisesel teel. Seadme lugem 87 km/h, lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +- 3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud näitu. K.F on protokollile kirjutanud protokolliga tutvunud. Väärteoprotokollis /tl 1/ on K.F andnud väärteo kohta järgmiseid ütlusi: „Eelneval päeval jõin alkoholi ja arvasin, et hommikuks olen ilma joobeta. Kiirustasin matustele ja ümber reastamisega ületasin kiirust.“ 3 Ärakiri 4-10-3253 Tunnistaja Tarmo Sikkel on andnud ütlusi /tl 2-5/, et olles 14.08.2010 kell 08.56 Tallinnas Pärnu mnt 143 juures mõõtis sõidukite kiirust seadmega UL UX020598 ja fikseeris Viljandi mnt poolt Järvevana tee poole liikuva s/a Chrysler Grand Voyageri 412ASL sõidukiiruseks 87 km/h, lõplik kiiruse ületamine 34 km/h, kus on lubatud sõidukiirus 50 km/h. Sõidukit juhtis ja juhikohal rooli taga istus K.F, kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Tuvastas indikaatorvahendiga kohapeal alkoholijoobeks 0,41 mg/l. Isik toimetatud Rahumäe tee 6 Lõuna PJ puhuma tõendusliku alkomeetrisse, mis näitas joobeks 0,38 mg/l+-0,05mg/l, lõplik lugem 0,33 mg/l. Isikule vormistatud väärtoematerjalid. Sõiduk kinni peetud kell 8.
2. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist K.F poolt. Kohus leiab, et K.F pani lubatud alkoholipiirmäära ületamise toime hooletusest. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. K.F kinnitas, et ta eelmisel õhtul jõi alkoholi ja arvas, et hommikuks on ilma joobeta, kuid tähelepanelikuma suhtumise korral oleks ta pidanud aru saama, et ei ole veel seisundis, mis lubaks tal autot juhtida. Kiiruse ületamise pani K.F toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K.F on tunnistanud, te kiirustas sel päeval, järelikult ületa ta kiirust tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
3. peatüki
4. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja 19 kohus leiab, et K.F on talle süüks arvatud

§ 74lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt Kar

S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et K.F rikkus

§ 20

lg 4, §47 lg 2 ja pani sellega toime väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 7419lg 2 ja § 7422 lg 2 järgi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

§ 7419

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani.

§ 7422

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. K.F pani mõlemad väärteod toime ühe teoga. Kohtuväline menetleja on õieti leidnud, et karistus tuleb määrata KarS § 63 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb 19 ette raskeima karistuse. Seega tõepoolest, tuleb K.F-ile karistus mõista

§ 74lg 2 järgi.

Samas aga leiab kohus, et kohtuväline menetleja on K.F karistamisel arvestanud ka seda, et K.F ületas ka kiirust – see tuleb välja osas, kus kohtuväline menetleja selgitab:“ Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine suurel kiirusel seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi..“ Seega on kohtuväline menetleja karsitanud A.Lilelmets`a tegelikult mõlema rikkumise eest – nii kiiruse ületamise kui ka lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest. See aga on KarS § 63 lg 1 vastuolus olev. Kuna nii kiiruse ületamine kui alkoholipiirmäära ületamine on toime pandud ühe teoga, siis tuleb 19 K.F-ile karistus mõista vaid

§ 74lg 2 järgi.

Asjaolu, et isiku poolt toime pandud üks tegu kvalifitseeritakse mitme väärteokoosseisu järgi, ei tohi kaasa tuua sisuliselt karistuste liitmist ja isikule raskema karistuse mõistmist. 4 Ärakiri 4-10-3253 19 K.F-i on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest

74 lg 2 alusel rahatrahviga 210 trahviühikut s.o 12 600 krooni ja

§ 7419lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis K.F puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on K.F tunnistanud oma süüd, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel, see aga ei kajastu kohtuvälise menetleja otsuses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele K.F kehtivaid karistusi ei ole. Kohus leiab, et määratud rahatrahv ei ole määratud vastavalt karistuse mõistmisele alustele. Määratud on rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra. Samas K.F süü ei ole suur – alkoholi piirmäära ületamine oli

§ 74

- 19 lg 2 sätestatud alammäära lähedane, K.F on algusest peale oma süüd tunnistanud. Tegu on toime pandud hooletusest. K.F ei ole karistatud isik. Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvidest tingituna ei saa K.F-ile toime pandud väärteo eest mõista rahatrahvi trahvi alammäära lähedal, vaid see peab olema suurem. Samas aga arvestades eelloetletud asjaolusid leiab kohus, et trahv peab olema trahvi keskmisest määrast väiksem. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludest tingituna ei ole põhjendatud K.F suhtes ka lisakaristuse kohaldamine, kuna isiku süü ei ole suur, tegu on toime pandud hooletusest, isik tunnistab oma süüd ja ta ei ole karistusregistrisse kantud, seega kohus leiab, et põhikaristusega, s.o. mõistatava rahatrahviga on võimalik saavutada karistuse eesmärk. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et K.F kaebus tuleb rahuldada, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.09.2010 otsus väärteoasjas nr 2317,10,005632 tuleb tühistada osaliselt ja kohus teeb selles osas uue otsuse, mis ei raskenda isiku olukorda – vähendab mõistetud rahalist karistust ja tühistab mõistetud lisakaristuse. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2,

§§ 20lg 4, 47 lg 2, 74 19 lg 2, ja Kar

S §§ 56 lg 1, 63 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5