1-11-5736/5

(11250100821)Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Kriminaalasi I.M-i süüdistusasi kuriteos KarS § 213 lg1 järgi kokkuleppemenetluses avalikul kohtuistungil Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja I.M, ik. xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati 25.08.2010.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsuse alusel KarS § 266 lg1 – 25 lg2 järgi vangistusega 8 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga, üldkasuliku töö tunnid on tehtud, väärteomenetluse korras karistatud 20-nel korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada I.M kuriteos KarS § 213 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. Kohaldada I.M-i suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus 9 (üheksa) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, üheksale kuule vangistusele vastab: 9 kuud= 9x30 =270 päeva x2 tundi= 540 (viissada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. 540 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus üks

(1)aasta kuus

(6)kuud . 1 Kriminaalasi nr 1-11-5736 Üldkasuliku töö tegemisel on I.M kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel I.M-i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.
2. Välja maksta riigi arvelt selleks ettenähtud vahenditest riigi õigusabi tasu kokku 115 eurot 06 senti (s.h käibemaks 20 % s.o. 19.18 EUR-i) v. advokaadile Kersti Põld (Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120).
3. Välja mõista I.M’ ilt kannatanu A. I. ( seitsekümmend viis) eurot. ) kasuks kahjutasu 175 (ükssada 5.Välja mõista I.M-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-5736 ning nõude liik – menetluskulu/: - sundraha 417(nelisada seitseteist) eurot 03 senti; KrMS § 180 lg3 alusel vabastada I.M menetluskulu-kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud summa riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha ja muu menetluskulu ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu 2 Kriminaalasi nr 1-11-5736 Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus I.M `i süüdistatakse selles, et tema sisenes varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt ebaseaduslikult pin koodi sisestades A. I. Swedbanki kontole X ning võttis sealt Kuressaares, Tallinna tn 8 asuva sularaha automaadi HAN00178 kaudu 30.04.2011 kell 10:04 ebaseaduslikult sularahana välja 40EUR, kell 10:08 ebaseaduslikult sularahana välja 80 EUR ja kell 10:09 ebaseaduslikult sularahana välja 40 EUR ning Kuressaares Smuuli 1 asuvast sularaha automaadist HAN00010 kell 13:24 ebaseaduslikult sularahana välja 15 EUR. Kokku tekitas I.M A. I.le varalist kahju 175 EUR. Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu saamises arvutiprogrammi andmete ebaseaduslikus sisestamise teel, pani I.M toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus I.M `ile nõutud karistus: KarS § 213 lg1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üheksa

(9)kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 9 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 9 vangistuskuule (9x30=270) ehk 270 vangistuspäevale vastab (270x2) 540 tundi üldkasulikku tööd. 540 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks

(1)kuus

(6)kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav I.M andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse, c iseloom ja olemus on arusaadavad. I.M väljendas kahetsust toimepandu üle. Kannatanu tsiviilhagile I.M vastuväited puuduvad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. 3 Kriminaalasi nr 1-11-5736 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab I.M süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Kannatanu A. I. on esitanud tsiviilhagi summale 175 eurot. Kohus peab esitatud tsiviilhagi põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks. I.M endal vastuväited tsiviilhagile puuduvad. Asitõendid puuduvad. Tõkend – I.M suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 11/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub I.M-ilt kohtuotsusega välja mõistmisele riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 x278,02). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt . I.M-i kaitsja Kersti Põld on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks kokku 6 pooltunni eest, ehk 6x15.98=95.88 eurot (kriminaalmenetluse ja karistusõiguse normide kaitsealusele tutvustamine, konsultatsioon kriminaalmenetlusest, kriminaaltoimikuga tutvumine, kriminaaltoimikumaterjalide kaitsealusele tutvustamine, kokkuleppe läbirääkimistel osalemine ja kokkuleppe sõlmimine Lääne Ringkonnaprokuratuuris ning osalemine kohtuistungil). Tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.19.18 eurot. Käibemaksuga kokku tasu 115.06 eurot. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestuse osas KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav I.M on pikemat aega töötu. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. I.M-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. I.M on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.M-i võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4