4-11-1819/8

Väärteoasi nr.4-11-1819 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. mai 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Helen Kommussar’e 20.04.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,002061 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik K.M, isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: K.M, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse – esindaja: Margus Pihl. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada K.M-i kaebus osaliselt ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Helen Kommussar’e 20.04.2011.a. otsus 17 väärteoasjas nr. 2302,11,002061 osaliselt ning nimelt K.M `ilt Liiklusseaduse § 74 lg. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 1 /üheks/ kuuks. Teha uus otsus, millega jätta Liiklusseaduse § 7417 lg. 2 alusel. kohaldamata mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Helen Kommussar’e 20.04.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,002061 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Helen Kommussar’e 20.04.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,11,002061 tehtud otsusega tuvastati, et K.M 09.02.2011.a. kell 01:05, Harju maakonnas, Tallinnas, Liikuri tn 42 juures, juhtis mootorsõidukit, enne tagurdamise alustamist ei veendunud selle ohutuses, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Tagurdas pihta tee ääres parkivale s/a Audi, mille tulemusel põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju NK'ile ja SEB Liising AS'le. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist tarvitas sõiduki juht alkoholi enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,67 +/- 0,05 mg/l mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110, taatlemistunnistus nr. TTRC-10-
2. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku K.M-i poolt esitatud vastulause. Vastulauses selgitab menetlusalune isik, et ta vajab juhtimise õigust tööl, tunnistab süüd ja kahetseb juhtunut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku süü tunnistamine ja kahetsus. Kohtuväline menetleja tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, leidis, et isiku kahetsust saab otsuse koostamisel arvestada. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanek LE § 123 ; § 105 ja § 228 rikkumise osas, mis on kvalifitseeritav LS § 7417 lg. 1 ja § 7421 lg. 1 järgi on tõendamist leidnud. Väärteo toimepanek antud osas on tõendatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka tunnistaja ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas liiklusõnnetuse põhjustamise ja peale seda alkoholi tarvitamise näol ennem kui asjaolud on selgitatud on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Sellised rikkumised toime pannes seab sõiduki juht reaalselt ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ning vara. Sellise teguviisiga seadis ta teised teel liiklejad reaalsesse ohtu ning rikkus LS § 2 tulenevat hoolsuskohustust. Sellise ohu loomine on objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Menetlusaluse isiku poolt on varasemalt toime pandud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki. Antud juhul leiab kohtuväline menetleja, et karistus sellise liiklusväärteo eest peab olema mitte ainult menetlusaluse isiku poolt ratsionaalselt tajutav, vaid ka emotsionaalselt läbielatav, tema tundeid ja püüdlusi tabav ning neid soovitavalt ka positiivses suunas mõjutav. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Menetlusalune isik K.M rikkus seega Liikluseeskirja § 123, § 105 ja § 228 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 7417 lg. 1 ja § 7421 lg. 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3 määras kohtuväline 17 menetleja K.M-ile LS § 74 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot ja Liiklusseaduse § 7417 lg. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise 1 (üheks) kuuks. LS § 7421 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot. 2 KAEBUSE SISU K.M esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Helen Kommussar’e 20.04.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,002061 tühistada ja teha asjas uus otsus, määrates talle väiksemas ulatuses rahatrahvi, milline määrata tasumisele ositi 10 kuu jooksul ja tühistada lisakaristuse osas juhtimisõiguse 1 kuuks ära võtmise osas. 20.04.2011.a. Põhja Prefektuuri korrakaitse avariitalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Helen Kommussar poolt oli koostatud otsus väärteoasjas nr. 2302,11,002061, millega määrati menetlusalusele isikule juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3 Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot ja Liiklusseaduse § 7417 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ning Liiklusseaduse § 7421 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot. Määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 06.10.2011.a. ja on määratud tasumisele ositi võrdsete osade kaupa kuue kuu jooksul. Antud otsusega ei ole menetlusalune isik nõus järgmistel põhjustel. Alustuseks kirjeldab menetlusalune isik lühidalt toimunust: menetlusalune isik tahtis parkida auto võimalikult tee äärde aga ta jäi esimese parema rattaga jäävalli kinni. Mitmete erinevate katsete peale ei õnnestunud autot liikuma saada. Viimase variandina pani ta autole tagurpidi käigu sisse ja astus autost välja, et vasaku käega uksest ja parema käega roolist kinni hoides õõtsutades autot liikuma saada. Auto hakkas liikuma, tema aga ei jõudnud kahjuks autosse hüpata ja lohises uksevahel olles, jalaga piduri pedaali vajutada üritades, vastu tema taga parkinud autot. Menetlusalune isik leiab, et tema süü ei ole antud kaasuses piisavalt suur, et kanda nii suurt karistust. Selline situatsioon, kus autojuht libedaga kinni jäädes paneb töötava mootoriga käigu sisse ja astub autost välja autot õõtsutama, ei ole haruldane. Politseis seletusi andes, tunnistas omal nahal sama kogetut ka üks uurija, enamik tuttavaid on sama teinud, samuti on menetlusalune isik ka tänavapildis seda näinud. Menetlusaluse isiku ebaõnneks oli auto kergelt valli peal ja liikuma hakkas sealt arvatust kiirema hooga. Menetlusaluse isiku tõsine suur süü ja viga seisneb selles, et ta tarvitas peale õnnetust alkoholi. Süüd selles ta ei eita, aga leiab, et korraliku karistuse sai ta kätte sellega, et kui tal tuli hüvitada 1000 euro suurune autoremondi kulu teisele juhile. Alkoholi tarvitamine oli tingitud sellest, et oli külm, menetlusalune isik oli närvis juhtunu pärast, minema sõita sündmuskohalt ei kavatsenud ja kõige vähem ei osanud ette näha politsei sekkumist antud õnnetusse. Menetlusalune isik arvas, et järgmisel hommikul klaarib ta teise autojuhiga omavahel asjad ära. Menetlusalune isik arvab, et juhtimisõiguse äravõtmine kuuks ajaks ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole endale ega ka teistele ohtlik paadunud liiklushuligaan. Lisaks on lubade olemasolu vajalik tema igapäeva töös. Selleta kaotaks firma olemasolevad kliendid, saaks kaela leppetrahvid, mis omakorda viiks firma liialdamata pankrotti. Hetkel funktsioneerib firma piisavalt stabiilselt, et maksta endale palka vähemalt miinimumpalga ulatuses. Aga seoses sellega, et oluliselt rohkem ei ole võimalik hetkel ka maksta, siis pole võimalik maksta seda suurt trahvi, mis politsei poolt menetlusalusele isikule määrati. Seda enam, 3 et hetkel on suured raskused 1000 euro suuruse võla tagasimaksmisega, mis sai laenatud teise auto remondiks. Peale selle on menetlusalune isik abielus ja tal on kaks alaealist last ning abikaasa on kolmanda lapse ootel. Seoses ülaltooduga palub menetlusalune isik kohtul vähendada talle määratud rahatrahvi suurust ja mitte ära võtta temalt juhtimisõigust. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
3. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4