1-06-11232/136

1-06-11232 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-11232 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.Z-i määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu B.Z-i määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud B.Z tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.05.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti B.Z-ile 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 2.04.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 1 aasta 8 kuud 10 päeva vangistust ja B.Z-ile mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud 10 päeva vangistust. Lisaks loeti KarS § 68 lg 1 alusel kinnipidamisaeg 23.02.200924.02.2009 s.o 1 päev, karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 8 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 24.02.2009 ja lõpp 02.11.
4. Tartu Vangla esitas 06.04.2010 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta B.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus tuvastas, et B.Z-i lähivõrgustikku kuuluvad tema väitel elukaaslane M.Z ja elukaaslase lapsed ning välismaal elav onu. Kriminaalhooldusametnik võttis ühendust M. Z , kes avaldas, et tal on uus elukaaslane ning enda juurde B.Z elama võtta ei soovi. Kinnipeetava välismaal elava onu kohta andmed puuduvad. Seega leidis maakohus, et B.Z puudub vabaduses toetav lähivõrgustik. Ainsaks toetavaks isikuks võiks maakohtu hinnangul olla S.G. , kes kindlustab talle elukoha aadressil XXX. Maakohus tuvastas, et B.Z on töötanud lühiajaliselt erinevatel ametikohtadel OÜ-s Lõuna Mets töölisena kolm kuud ja AS-is Valga mööbel laadijana poolteist kuud. Viimaseks töökohaks oli AS Valga Lihatööstus, kus B.Z töötas segukoostajana kaks kuud, kust lahkus madala töötasu tõttu. B.Z soovis leida kõrgemapalgalist tööd, mistõttu viibis ajutiselt Tallinnas, kus toimus tagasilangus kuritegelikule teele. Uue kuriteo pani toime peale vanast töökohast lahkumist. Maakohus leidis, et lühiajaline töökogemus ei anna põhjust uskuda, et B.Z-i soovid töökoha leidmisel on tegelikkuses realiseeritavad. Maakohus tuvastas, et B.Z on kriminaalkorras karistatud 10 korral mitmete eriliigiliste kuritegude eest. Kelmused on B.Z toime pannud karistuse kandmise ajal Murru Vanglas. Vangistuse perioodil on isikut karistatud distsiplinaarkorras 01.10.2009 kartseriga 12 päeva tätoveeringu tegemise eest. Lisaks märkis maakohus, et Tartu Vangla ei toeta B.Z-i ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist, hinnates uute kuritegude toimepanemise riski liiga kõrgeks. Maakohus, arvestades eelnevat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ja edasise õiguskuuleka toimetulemise võimalusi vabaduses olles, ei pidanud põhjendatuks B.Z-i ennetähtaegset vabastamist, kuna maakohtu hinnangul puudub piisav veendumus, et B.Z ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole maakohtu hinnangul kriminaalhooldus piisavaks meetmeks vähendamaks B.Z-i poolt uute kuritegude toimepanemise riski. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu B.Z esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega karistuse kandmisest. Esmalt märgib B.Z, et kui tal 5 kuu pärast karistus lõpeb, ei ole talle võimalik määrata kriminaalhooldajat. Sellest tulenevalt on ta seisukohal, et sellisel juhul on tema puhul uute kuritegude toimepanemise oht tõenäolisem. Lisaks märgib B.Z, et on vangistuse ajal saanud aru, et tal tuleb oma eluharjumusi tõsiselt muuta, millega saaks ta paremini kriminaalhoolduse all hakkama. Samuti märgib B.Z, et elama asuks ta XXX ning seoses tööga on tal väljavaated head. Nii lubas tema endine tööandja talle tööd pakkuda ning varuvariandina on B.Z võimalik tööle asuda ka OÜ-sse Renor Group, mis tegeleb ehitustöödega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole B.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et karistust kandvatel süüdimõistetutel on õigus taotleda ennetähtaegset -2- vabastamist, kuid neile ei kuulu subjektiivset õigust vangistusest vabaneda, mis tähendab, et igal juhul tuleb käsitleda ja hinnata KarS § 76 sätestatut. Sealjuures nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt käsitletuga. B.Z on varasemalt 10 korral kriminaalkorras karistatud, kuid sellest olenemata ei ole viimane suutnud käituda õiguskuulekalt ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Siinjuures on oluline märkida, et B.Z on ka varasemalt kandnud karistusena vangistust ning 2007 on B.Z juba ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid ka nimetatud asjaolu ei ole samuti mõjutanud teda oma käitumist muutma. Seetõttu on asjakohatu B.Z-i seisukoht, et käitumiskontrollile alludes on tal võimalik oma eluharjumusi tõsiselt muuta, kuna varasemalt see tema käitumist muutnud ei ole. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise juures on oluline kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses, kuid selles osas märgib ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult arvestanud B.Z-ile vangistuses distsiplinaarkorras määratud karistust, kuna eelnimetatu on vastavalt VangS § 65 lg 5 kohaselt kustunud, mille tõttu ei ole võimalik B.Z-ile määratud distsiplinaarkaristust arvestada, kuid siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ei tule üksnes nimetatud asjaolu hinnata. B.Z-i väite kohta tööle asumise osas leiab ringkonnakohus, et eelnimetatu on paljasõnaline, kuna kohtul puudub igasugune veendumus, et B.Z saaks ka reaalselt tööle asuda. Ringkonnakohus hindab positiivselt, et B.Z on mõistnud, et vajab eluharjumuste muutmist ning soovib elada õiguskuulekat elu, kuid sellest olenemata leiab, et eelnimetatud ja teised määruskaebustes nimetatud asjaolud ei anna alust B.Z-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3- Maarika Kuusk