§-de 199 lg2 p8 ja 266 lg1 järgi kokkuleppemenetluses avalikul kohtuistungil Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav I.K, ik. xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada I.K kuriteos
§-de 63 ja 64 alusel lugedes I.K-le mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks vangistus kuus
§-de 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata I.K suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) 06.10.2010.a. kohtuotsusega
Kohaldada I.K ’ i mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 6 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 aastale ja 6 kuule vangistusele vastab: 365+6x30=545 päeva x2 tundi= 1090 ( üks tuhat üheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 1090 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus 24 kuud ehk kaks
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo; selles, et I.K tungis 14.07.2011 kell 02:17, ukseklaasi lõhkumise teel, omaniku tahte vastaselt sisse X Y-LE kuuluvasse majja asukohaga Kuressaare linn tekitades aknaklaasi lõhkumisega varalist kahju 125 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises, pani I.K toime
Prokuröri poolt kohtus I.K `ile nõutud karistus:
, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus 6 (kuus) kuud. 3 Kriminaalasi nr 1-11-9040
74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata I.K suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 06.10.2010.a. kohtuotsusega nr 1-10-13047
järgi mõistetud karistus vangistus 1 (üks) aasta ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust 6 (kuus) kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta võrra, mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 6 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 aasta ja 6 kuu ehk 365+6x30= ehk 545 vangistuspäevale vastab (545x2) 1090 (üks tuhat üheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 1090 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima
sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav I.K andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse, iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. I.K väljendas kahetsust toimepandu üle. Kannatanute tsiviilhagile I.K vastuväited puuduvad. Arvestades enda ja perekonna raske materiaalse olukorraga palub ennast osaliselt vabastada menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab I.K süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Kannatanu X Y on esitanud tsiviilhagi summale 125 eurot ja kannatanu F G summale 25.56 eurot. Kohus peab esitatud tsiviilhagid põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks VÕS § 1043 ja 1045 alusel. I.K endal vastuväited tsiviilhagile puuduvad. Asitõendid puuduvad. Tõkend – I.K suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 11/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub I.K alt kohtuotsusega välja mõistmisele riigituludesse sundraha teise astme kuriteos 4 Kriminaalasi nr 1-11-9040 süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 x278,02). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt . I.K kaitsja Kersti Põld on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks 7 pooltunni eest summas 7x15.98=111.86, millele lisandub käibemaks (kriminaalmenetluse ja karistusõiguse normide kaitsealusele tutvustamine, konsultatsioon kriminaalmenetlusest, kriminaaltoimikuga tutvumine, kriminaaltoimikumaterjalide kaitsealusele tutvustamine, kokkuleppe läbirääkimistel osalemine ja kokkuleppe sõlmimine Lääne Ringkonnaprokuratuuris ning osalemine kohtuistungil). Tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.22.37 eurot. Kaitsja taotleb tasu Käibemaksuga kokku tasu 134.23 eurot. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestuse osas KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav I.K puudub alaline töökoht, tema ülalpidamisel on kolm alaealist . Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. I.K-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. I.K on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.K võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.