Obsah (6)

§ 414§ 428§ 431§ 432§ 385§ 427

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise koht ja aeg Kohtulahend Menetlus kohtus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu Viljandi kohtumaja 22. november 2

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Tartu Maakohtu
2. novembri 2010 otsuse täitmiseks: 1.1 KarS § 69 lg 6 alusel pöörata A.A-le mõistetud vangistus 6 (kuus) kuud ja 2 (kaks) päeva täitmisele; 1.2 määrata A.A-le vangistuse kandmiseks Tartu Vanglasse (Turu tn 56 Tartu Linn) ilmumise ajaks
3. jaanuar 2012 (ajavahemikul 10.00 kuni 16.00). Täiendavad otsustused
4. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 määruse koopia edastada süüdimõistetule; 2.2 määruse koopia saata karistusregistrile, Tartu vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
5. Selgitada: 3.1 kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla politseiasutusele sundtoomise taotluse (

§ 414lg 3); 3.2 kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud 1.
2. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud A.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
3. novembri 2010 otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 8 (kaheksa) kuud, mille KarS § 69 alusel asendas kohus 480 tunni üldkasuliku tööga ja määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
4. detsembri 2011.a. ning üldkasuliku töö tegemisel A.A allutatud KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx-xxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . Samuti võeti kohtuotsusega A.A-lt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. Kriminaalhooldaja on
5. novembril 2011 esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud A.A kohta. Ettekandest nähtuvalt on hooldusalune kinni pidanud registreerimise kuupäevadest, kuid tal ei ole huvi üldkasuliku töö tundide sooritamise vastu.
6. novembri 2011 seisuga on A.A tehtud määratud 480 (neljasaja kaheksakümnest) töötunnist tehtud 115 (ükssada viisteist) tundi. Ametnik broneeris hooldusaluse
7. detsembril 2010 tööle Paistu valda heakorratöödele. A.A sõnul oli tal vajadus käia põhitööl ning üldkasuliku töö tundide tegemine aina venis. A.A ei ole kinni pidanud ajakavast. Kriminaalhooldaja on teinud A.A-le kaks kirjalikku hoiatust üldkasuliku töö tundide mittetegemise kohta –
8. aprillil 2011 ja
9. septembril
10. Ametnik on
11. oktoobril 2011 koostanud töö tegemiseks detailse ajakava, millest A.A pole kinni pidanud. Oma seletustes on A.A välja toonud järgmist:
12. aprilli 2011 seletuses väitis hooldusalune, et pole teinud üldkasulikku tööd, kuna ei saanud ühendust juhendajaga, 26 septembri 2011 seletuse kohaselt ei saa A.A üldkasulikku tööd teha, kuna palgatööd on palju olnud,
13. oktoobri 2011 seletusest nähtuvalt ei ole A.A üldkasuliku töö tunde teinud, sest pole lihtsalt viitsinud neid tegema hakata ja
14. novembri 2011 seletuse kohaselt ei ole A.A novembrikuus tunde teinud, kuna oli natuke haige ja elamisraha oli vaja teenida. 1.
15. Ärakuulamised kohtus Süüdimõistetu avaldas kohtus, et peab ilmselt karistuse kandmiseks vangi minema.
16. Kohtu põhjendused 2.
17. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud

1. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
2. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432).

§ 428

(Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (

§ 428

lg 2).

§ 431

(Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) kohaselt

§-des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.

§ 432

(Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432lg-st 3 ei tulene teisiti.

2 Kohus saadab

§ 432

lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432

lg 4).

§ 432

lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

§ 414

kohaselt, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist. Vangistuse kandmise alguseks loetakse süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla politseiasutusele sundtoomise taotluse. Taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks ei peata vangistuse täitmisele pööramist. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb otsustada süüdimõistetule vangistuse täitmisele pööramine.

§ 428

(Üldkasuliku töö tegemisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Samuti on karistusseadustiku (KarS) § 69 lg-s 6 sätestatud, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 2.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole A.A süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi, tuues muuhulgas
2. oktoobril 2011 ühes oma seletustes kirjalikult põhjenduseks, et ta pole viitsinud üldkasulikku tööd teha. Tulenevalt kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodust ning süüdimõistetu seletustest istungil leiab kohus, et on põhjendatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
3. novembri 2010 otsusega A.A-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Kuivõrd A.A on määratud 480 üldkasuliku töö tunnist teinud ära 115 töötundi on tegemata üldkasuliku töö 365 tundi, mis vastab vangisusega 182 päeva (365:2). 58 päeva tuleb vangistusena kantuks lugeda.

§ 428kohaselt ja Kar

S § 69 lg 6 alusel tuleb süüdimõistetule karistusena mõistetud kandmata vangistus 182 päeva vangisusena täitmisele pöörata.

§ 414

kohaselt peab kohus võimalikuks ja vajalikuks määrata Evo Toomele määrata Evo Toomele vangistuse kandmiseks Tartu Vanglasse (Turu tn 56 Tartu Linn) ilmumise ajaks

1. jaanaur
2. 2.
3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.
4. Edasikaebe kord

§ 385

(Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses) p 26 kohaselt määruskaebust ei saa esitada

§ 427

lõike 2 (vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise) ja § 428 (Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrus. Määrusele ei saa esitada määruskaebust. Toomas Lillsaar Kohtunik 3