1-11-12570 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2011. a Põlva Kriminaalasja number 1-11-12570
(11260104996)Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi J.I süüdistuses lihtmenetluses Prokurör Külli Zimm Süüdistatav J.I KarS § 424 järgi isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel - eesti keel, keskharidusega, alalist töökoha ei ole, xxxxxxxxxxxxxx xx%x xxxxxxx: xxxxx xxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON J.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistada teda 3 (kolm) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 alusel vabastada J.I täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks alates jõustunud kohtuotsuse liiklusregistrisse kandmisest. 1-11-12570 Liiklusseaduse § 127 alusel on J.I kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista J.I-lt Eesti Vabariigi kasuks: 1) 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti sundraha katteks; 2) 105 (ükssada viis) eurot 6 senti määratud kaitsjale makstava tasu ja kuluhüvituse katteks. Pikendada kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega ning J.I tasuda kriminaalmenetluse kulud – kokku 313,58 eurot - Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal hiljemalt kümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9.peatüki
- jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse J.I selles, et ta juhtis 10.11.
- a kella 21.42 ajal xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx x.xxxxx xxxxxxxx kaubikut Ford Transit 100VAN (reg märk xxxxxx) seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,045 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,94 mg/l. J.I rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani J.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatava J.I, kaitsja Heiki Kuningas ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.I-le mõistetavaks põhikaristuseks KarS § 424 järgi 3 kuud vangistust, mida ei pöörata KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele 3-aastase katseajaga. Lisakaristusena tuleb J.I-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. 2
(3)1-11-12570 Maakohtu järeldused Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning tunnistab esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkulepitud karistus on vastavuses KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Eelneva alusel tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Käesolevas kriminaalasjas on J.I menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mida kohus vähendab KrMS § 2565 lg 2 alusel 208,52 eurole, ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitus – 105,06 (19,18+66,70+19,18; tl 23, 28) eurot. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning süüdistataval on vara ja ta on osaliselt töövõimeline isik, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 2565 lg 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud menetluskulud täielikult. Arvestades aga asjaolu, et süüdistatava põhisissetulek pensioni näol on 132 eurot kuus, siis pikendab kohus menetluskulude tasumise tähtaega kuni 10 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 249; 306 ning 311-313. Lembit Käis kohtunik 3
(3)