kokkuleppemenetluses Prokurör Marika Reintop Süüdistatav G.A isikukood xxx; kodakondsuseta, elukoht: xxx; keskeriharidusega; töötu; varem kriminaalkorras karistatud 09.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusega
p 1 järgi – 6 kuud 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud, väärteokorras karistatud 32-l korral; tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 18.06.2011.a Kaitsja advokaat Alla Jakobson § 424 järgi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada G.A
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (16.-18.06.2011.a) ja kandmisele kuulub karistus 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – 6 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 9 kuud 25 päeva (ehk 295 päeva vangistust) üldkasuliku tööga (ÜKT). Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKT-d, asendada mõistetud vangistus 590 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 kuud. ÜKT tegemise ajal on G.A allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma
Lisakaristusena
mootorsõiduki Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata G.A-le kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus G.A süüditunnistamist
järgi ning karistamist vangistusega 2 kuud, millest
Kuna uus kuritegu on toime pandud katseaja kestel, siis mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 6 kuud ja 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks
alusel mõista 9 kuud ja 25 päeva vangistust.
alusel asendada mõistetud vangistus (kokku 295 päeva vangistust) üldkasuliku tööga 590 tundi, mille tegemiseks määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal tuleb G.A järgida
Lisakaristusena
Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil G.A tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid määrata menetluskulude tasumine osade kaupa, kuna nende kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõud, sest G.A on registreeritud töötuna, tal puuduvad regulaarsed sissetulekud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud G.A käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel G.A-le võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.