KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsembri 2010.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-09-28420 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi
§74'17 lg.1 järgi.
Menetlusalune isik N.N rikkus seega Liikluseeskirja §226 ja 225 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis
§74'32 lg.1 järgi.
Menetlusalune isik N.N rikkus seega Liikluseeskirja §227 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis
§74'31 lg.1 järgi.
Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna ülemkonstaabel Vassili Mihhailovi 13.01.2010.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr. 2330,09,014012, N.N-i karistati Liiklusseaduse §74'17 lg.1 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 5100 krooni; Liiklusseaduse §74'32 lg.1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni ning Liiklusseaduse §74'32 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; Liiklusseaduse §74'31 lg.1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni ning Liiklusseaduse §74'31 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. 1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Otsus vaidlustatakse põhikaristuse suuruse ning lisakaristuse määramise osas. N.N tunnistab väärtegude toimepanemise fakte, kuid palub kontrollida, kas ta tõepoolest tekitas teise auto omanikule materiaalset kahju ning samuti palub tühistada ülalnimetatud otsuse osaliselt ning määrata temale karistuseks Liiklusseaduse §74'17 lg.1 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni; Liiklusseaduse §74'32 lg.1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni ning Liiklusseaduse §74'31 lg.1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 1800 krooni ilma lisakaristuse kohaldamata. 2
(2)4-09-14284 Motiivid on järgmised. Kaebuse esitaja väidab, et tema majandusseisund on kehv, ta töötab kolmes vahetuses AS-is Eesti Elektrijaamad ning seoses sellega halvendab juhtimisõiguse äravõtmine oluliselt tööülesannete täitmise võimalust. 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust esitatud kaebusele. 1.3 Kohtuistung 01.12.2010 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kirjalike seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja N.N lisaks seletas kohtule, et tal on vaja sõiduauto juhtimisõigust ka selleks, et sõita treeningule ning samuti selleks, et vedada emale allikavett. Samuti seletas ta, et otsasõidust sai ta teada, oli löök ja siis Volkswageni autoalarm hakkas töötama. Autost ei väljunud, sõitis sündmuskohalt ära pärast seda, kui alarm lõpetas töötamist. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Jevgeni Mikša andis ütlusi selle kohta, et 03.10.2009 ta läks mööda maja aadressil Narva, Tallinna mnt 56 ning nägi, et üks sõiduauto, Audi, tagurdas ja sõitis otsa teisele autole, Volkswagenile. Volkswagenil hakkas töötama autoalarm. Audi autojuht autost ei väljunud ning hakkas koheselt ära sõitma. Siis kui ta sõitis tunnistaja lähedal (ühe meetri kaugusel), andis ta juhile märki, et juht peatuks. Vaatamata sellele, Audi autojuht sõitis sündmuskohalt ära. Kohus on avaldanud ka asja materjalid. Politseiprefektuuri esindaja on seisukohal, et N.N-i süü on tõendatud, aga ta ei vaidle vastu määratud karistuste kergendamisele ning juhtimisõiguse äravõtmise perioodi lühendamisele. 2. KOHTU SEISUKOHT 2.1 Kohtu seisukoht väärtegude toimepanemise tõendatuse ja väärtegude kvalifitseerimise osas. Kohus on seisukohal, et ülalnimetatud väärtegude toimepanemine N.N-i poolt on tõendatud, kvalifitseeritud õigesti ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud. 03.10.2009 liiklusõnnetuse aktiga (lk 25) on tõendatud, et 03.10.2009 kella 20.30 paiku aadressil: Narva, Tallinna mnt 56 toimus liiklusõnnetus, mis seisnes selles, et mootorsõiduki AUDI 80 561 AXD autojuht N.N juhtides sõidukit, enne sõidu alustamist ei veendunud selle ohutuses ning tagurdamisel sooritas otsasõidu pargitud mootorsõiduki VW Passat reg nr 867 ATK vastu. Audi juht põgenes sündmuskohalt teatamata juhtunust politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Aktis on samuti kirjeldatud sõidukile VW Passat reg nr 867 ATK tekitatud vigastused – esikaitseraud on eraldatud kinnituskohtadest, kriimustatud esiiluvõre, kahjustatud esiregistreerimismärgi hoidja. Esikaitseraud on deformeeritud. Nimetatud aktiga, samuti aga tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud need faktilised asjaolud, et just nimelt N.N sõitis otsa sõidukile WV Passat ning koheselt lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. Selle aktiga on samuti tõendatud see faktiline asjaolu, et VW Passat omanikule, xxx, on tekitatud materiaalne kahju. 3
(2)4-09-14284 Nagu on sätestatud Liikluseeskirjade §-s 105, tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Liikluseeskirjade § 91 kohaselt, enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. N.N ei veendunud enne sõidu alustamist selle ohutuses ning tagurdamisel ohustas ja kahjustas teist autot (VW Passat). Seega rikkus ta Liikluseeskirja §91 ja 105 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis
§74'17 lg.1 järgi.
Liiklusseaduse § 7417 lg 1 kohaselt, mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Nagu on sätestatud Liikluseeskirjade §-s 225, kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk. Jättes selle tegemata, pani N.N toime väärteo, mis
§74'32 lg.1 järgi.
Liiklusseaduse § 7432 lg 1 kohaselt, liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kahe aastani. Liikluseeskirja § 227 sätestab, et, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Antud juhul, kuna kahju saaja ei olnud N.N-ile koheselt teada, pidi ta kohe teavitama liiklusõnnetusest politseid. Jättes selle tegemata, pani ta toime väärteo, mis
§74'31 lg.1 järgi.
Liiklusseaduse § 7431 lg 1 kohaselt, liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Ülaltoodu alusel, kohus on seisukohal, et N.N-i süü on tõendatud ja tema poolt toimepandud väärteod on kvalifitseeritud õigesti. 2.2 Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4
(2)4-09-14284 Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistaja, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et N.N-i kaebus Ida Politseiprefektuuri 02.12.2009 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2330,09,014012 on osaliselt põhjendatud karistuse suuruse määramise osas ja nimetatud otsus tuleb selles osas tühistada ning teha uus otsus, mis ei raskenda kaebuse esitaja olukorda . Otsuse langetamisel võtab kohus arvesse, et kohtuistungil tunnistas N.N ennast toimepandud väärtegudes süüdi, millega seoses tema tegevuses ilmneb KarS §57 lg 3 ettenähtud karistust kergendav asjaolu. Samuti võtab kohus arvesse N.N-i majandusseisundi. Ülalnimetatu alusel, tuleb kohus järeldusele, et on olemas asjaolud, mis annavad aluse nii põhi-, kui ka lisakaristuse kergendamiseks. Kohus on aga seisukohal, et antud juhul, kuna N.N on isik, kes oli varem mitmel korral karistatud Liiklusseaduse rikkumiste eest (lk 26), on tema suhtes lisakaristuse kohaldamine õiglane ja otstarbekohane. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub VTMS § 132 p 2; § 133; § 134; § 107111. Innokenti Menšikov Kohtunik 5
(2)