järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim Süüdistatav R.S , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel- eesti keel, töökoht puudub, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud: 1. 25.09.2002 Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 4 kuud katseajaga 1 aasta, 2. 30.11.2005 Saare Maakohtu poolt
järgi vangistusega 6 kuud katseajaga 18 kuud, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks, 3. 26.07.2007 Pärnu Maakohtu poolt
, § 329 järgi vangistusega 6 kuud.
lg 5, § 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele Saare Maakohtu 30.11.2005 kohtuotsusega mõistetud karistus vangistus 6 kuud. Suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust 6 kuud vangistust eelmise 30.11.2005 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud võrra, 2 Kaitsja RESOLUTSIOON lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
Harju Maakohtu 24.03.2008 määrusega vabanes tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Seisuga 04.04.2008 karistuse ärakandmata osa 4 kuud 18 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Arvo Suuban Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 312, 313, 315 kohus O t s u s t a s: R.S süüdi tunnistada
MS §-le 238 lg 2 vähendada R.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 3(kolme) kuu võrra. Kandmisele kuulub 6(kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks 01.02.2011 või kinnipidamise kuupäevast. Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja määrata tema poolt R.S-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 76,70 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 63,92 eurot ning seoses õigusabi osutamisega seotud sõidukulud 0 eurot, käibemaks 12,78 eurot). Välja mõista R.S-ilt riigituludesse menetluskulud: 417,02 eurot sundraha, 79,76 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 0,45 senti toimiku paljundamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud: 3 76,70 krooni kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 08.02.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 01.03.2011 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 17.03.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus R.S on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema 31.08.2010 kella 18:10 paiku juhtis ta Ida-Virumaal xxx vallas xxx külas Tallinn-Narva maantee xxx. kilomeetril sõiduautot xxx reg.nr xxx xxx ja kellel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianr. 80-004518 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi konsentratsiooniks 1,12 mg/L ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3´ p1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega R.S, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast täielikult süüdi. Kohtuistungil ülekuulatuna andis süüdistatav ütlusi, et 31.08.2010 sõitis ta autoga Tallinna-Narva mnt. Enne seda tarvitas koos ühe sõbraga õlut. Otsustas sõita Kohtla-Järvelele. Politsei peatas teda ja tehti ettepanekut puhuda. Hiljem tuvastati joobeseisisund statsionaarse alkomeetriga. Juhtimisõigust tal ei ole ega kunagi olnud. Ta on ka varem salalaadse teo eest kohtulikult kariostatud korduvalt. Alkoholiga probleeme tal ei ole. Kahetseb tehtut. Peale süüdistatava teo omaksvõtu on talle esitatud süüdistus tõendatud järgmiste tõenditega. 4 Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist lk 3 nähtub, et 31.08.2010 oli R.S tabatud auto juhtimisel, kusjuures tõendusliku alkomeetriga kontrollimisel on tuvastatud, et tema organismis on akoholisisaldus laiendmääramatust arvestades vähemalt 1,12 mg/l kohta. Asitõendi vaatlus protokollist lk 5 nähtub, et tõendusliku alkomeetri Lion Intoxilyzer 8000 seerianr. 80-004518 väljavõte on vaadeldud ja asitõendina kriminaaltoimikusse lisatud. Väljavõte lk 6, millöest nähtub, et tehti kaks õhuproovi – 1,31 ja 1,24, lugemiks arvestatud 1,24, laiendmääramatus 0,12 mg/l kohta. Seega tuvastatud alkoholisisaldus 1,12 mg/l kohta. R.S andis oma allkirja. Taatlustunnistuse koopia lk 19, millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter Lion Intoxilyzer 8000 seerianr. 80-004518 on taadeldud viimati 28.05.2010. LS § 20 lg 3 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 20 lg 3 -1 p1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. R.S organismis oli 31.08.2010 tuvastatud alkoholisisaldus vastavalt 1,12 mg/l kohta. Seega juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes LS § 20 lg 31 lg 1 kohaselt, millega on täidetud
Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et R.S 31.08.2010 kella 18:10 paiku juhtis ta Ida-Virumaal xxx vallas xxx külas Tallinn-Narva maantee xxx. kilomeetril sõiduautot xxx reg.nr xxx xxx ja kellel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianr. 80-004518 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi konsentratsiooniks 1,12 mg/L ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3´ p1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Kohus leiab, et R.S pani talle süüksarvatud kuritegu tahtlusega.
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel oli ta teadlik, et eelnevalt tarvitas alkoholi ehk tema organismis on alkoholisisaldus, mis võib põhjustada joovet, ning asus sellises seisundis juhtima autot, mööndes seda. Seega pidi ta võimalikuks, et juhtib mootorsõidukit joobeseisundis. Järelikult pani ta
Kohus ei tuvastanud R.S puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid
jao mõttes. KOHTU MEE™ED Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt 5 arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas
lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“
R.S karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. 6 R.S karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Augustis 2010 pani R.S toime üheepisoodilise teise astme kuriteo.
järgi ettenähtud süüteokoosseis on oma olemuselt ohudelikt, mille käigus ei tekita kellele ega millelegi kahju vaid luuakse kahju tekitamise oht. V. heinsalu organismis oli tuvastatud alkoholisisaldus 1,12 mg/l kohta, mis on oluliselt suurem määrast, millest alates on ettenähtud kriminaalvasrtutus (vähemalt 0,75 mg/l kohta). R.S on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, nendest kahel korral samalaadse kuriteo toimepanemise eest 2005 ja 2007 aastal. Kahel koreral karistati ta vangistusega ning vabastati karistuse kandmisest tingimuslikult (2002. ja 2005. aastal). Pärnu Maakohtu 26.07.2007 kohtuotsusega mõisteti R.S süüdi
järgi, karistati vangistusega kuus kuud ja kuna tegu oli toime pandud katseajal moodustati
R.S vabastati ennetähtaegselt tingimisi üheaastase katseajaga, mis on läbitud edukalt. Katseaeg lõppes 03.04.2009. Katseajal pani ta toime kolm varavastast väärtegu, määratud trahvid ei ole tasutud. Ka ärakantud reaalne vangistus ei pannud isikut hoiduma sõiduki juhtimisest olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. Karistusregistri andmetel lk 31 juhtis ta uuesti mootorsõidukit 26.06.2010 seisundis, mil tema organismis on tuvastatud alkoholisisalduse lubatud piirmäära ületamine. Karistati rahatrahviga 12000 krooni, mis ei ole tasutud. Järgmise, nüüd juba kuriteo, pani ta toime juba 31.08.2010, vähem kui kahe kuu möödumisel pärast viimase karistusotsuse tegemist. Sellest tuleneb, et R.S puhul on tegemist süsteemse õiguserikkujaga, kelle käitumist ei suudetud korrigeerida karistusest vabastamise, käitumiskontrollile allutamise (seda kolmel korral) ega reaalse karistuse kaudu. Kohus leiab, et R.S karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta on korduvalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud rangema karistusega, ja isegi vangistus ei ole talle piisav meede süütegude toimepanemisest ärahoidmiseks. Väärteokorras on ta karistatud rahatrahvidega, ükski trahv ei ole tasutud. Samuti puudub süüdistataval alaline töökoht seega piisav sissetulek. R.S tuleb karistada vangistusega ja seda määral, mis oleks suurem R.S-ile Pärnu Maakohtu 26.07.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse määrast. Sellest tulenevalt on põhjendatud karistada R.S üheksakuulise vangistusega. Igal juhul on see
MS § 238 kohaselt tuleb karistust vähendada ühe 7 kolmandikku ehk kolme kuu võrra. Lõplikuks karistuseks on kuus kuud vangistust. Kaitsja esitas kohtule taotluse mõista süüdistatavale vangistus ja vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult. Karistusest tingimisi vabastamist ei pea kohus R.S suhtes põhjendatuks. Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1138-04, otsuse p 12: „Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. … Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-14-02 - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaisja esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kuritegu, mille eest R.S süüdi mõistetakse, on teise astme kurutegu, mille sanktsiooni ülemmäär on 3 aastat. Kohus karistab R.S üheksakuulise vangistusega, mis on pigem lühikui pikaajaline. Sellest lähtuvalt justkui oleks kaitsja taotlus põhjendatud. Kohus märgib, et karistusest tungimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Sellele on osutatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-10-09: “Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid“. Süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et karistusest tingimisi vabastamine isegi koos käitumiskontrolliga ei ole talle piisav karistuslik meede, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Tõsiküll, Harju Maakohtu 24.03.2008 kohtumäärusega määratud katseaeg on tal edukalt läbitud, kui pärast katseaja lõppemist pani ta taas toime nii väär- kui ka kuriteo, mis on seotud auto juhtimisega alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis. See annab kohtule aluse arvata, et karistamise üks eesmärk, nimelt mõjutada süüdimõistetut et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest, ei ole karistusest vabastamisel ja käitumiskontrollile allutamisel enam saavutatav. R.S puhul ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud veendumus, et karistuse ärakandmine oleks selle süüdimõistetu puhul ebaotstarbekas meede. 8 Prokurör esitas taotluse asendada vangistus üldkasuliku töö tegemisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Eeskätt kohus märgib, et ÜKT kodaldamine on võimalik
lg 1 alusel üksnes süüdimõistetu nõusolekul (ÜKT kohaldamise protsessuaalne eeldus). Kohtuliku arutamise käigus pole süüdistatav kordagi väljendanud oma nõusolekut ÜKT kohaldamiseks. Samuti ka kaitsja osundas oma kõnes asjaolule, et süüdimõistetule oleks ÜKT tegemine märkimisväärselt raskendatud, sest tema elukoht on ÜKT tegemise võimalikest kohtadest eemal ja perekondlikud põhjused ei soodusta ÜKT tegemist. Sellest tulenevalt ei ole kohtule esitatud süüdimõistetu selget ja ühiselt arusaadavat nõusolekut ÜKT tegemiseks. Prokuröri taotlus ei ole põhjendatud ka sisuliselt. R.S suhtes asenduskaristuse kohaldamine ÜKT tegemise näol on materiaalselt võimalik, sest isik karistatakse vangistusega kuni 2 aastat. Kohtule ei ole esitatud veenvaid argumente, et R.S karistamise eesmärke oleks võimalik saavutada asendades vangistuse ÜKT tegemisega. ÜKT tegemise ajale allutatakse süüdimõistetu käitumiskontrollile. R.S ei tulnud ühel korral käitumiskontrolliga toime, jätkas uue samalaadse kuriteo sooritamisega. Puudub kohtu arvates loogika selles mõttekäigus, et nüüd pärast seda, kui süüdistatav on kolmel korral käitumiskontrolli all olnud ja reaalses vangistuses viibinud, hakkab ÜKT tegemine ja käitumiskontroll mõjutama teda tõsiselt ja effektiivselt. Samas kohus ei välista korduvalt karistatud isikule vangistuse asendamist ÜKT-ga. Vangistuse asendamine on kohtu arvates oleks põhjendatud ka varem korduvalt karistatud süüdistatavale, kelle puhul on kohtul alust arvata, et isik ise võttis oma käitumise korrigeerimiseks aktiivse positsiooni.
järgi korduvalt karistatud isiku puhul tähendaks see näiteks vajaduse korral alkoholivastase ravikuuri läbimist, psühholoogi konsultatsioone, katset õppida autokoolis ja vormistada juhilube, töökoha otsimist, rahaliste kohustuste täitmist või täitmisele asumist. R.S positsioon oma käitumise korrigeerimisel on passiivne. Ta ise leiab, et tal ei ole alkoholiga probleeme. Kohtu arvates R.S isik ei sobi käesoleval ajal ÜKT määramisele. Süüdistatava isiku analüüsimisel tuleb kohus arvamusele, et kahjuks reaalne vangistus on see karistuslik meede, mis veel võib mingil määral osutada süüdistatavale paranduslikku mõju eesmärgiga, et R.S ei paneks uusi süütegusid. Ühtlasi kohus märgib, et lühimenetluses ei ole kohus seotud prokuröri-kaitsja ettepanekutega karistuse osas. Lühimenetluses on süüdistatava soodustuseks üksnes põhikaristuse vähendamine ühe kolmandikku võrra, mis on käesoleva kohtuotsusega ka tehtud. Kohus selgitab, et nn kompromisskaristuse mõistmine on võimalik üksnes kokkuleppemenetluses, mille käigus on 9 süüdistataval ja tema kaitsjal võimalik läbi rääkida karistuse liigi ja määra üle prokuröriga. Menetluskulud Kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud 417,02 eurot sundraha, 76,76 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest, – tuleb välja mõista R.S-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel Menetluskulud 76,70 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest- tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 aluse, arvestades R.S resotsialiseerumise väljavaateid. Tal puudub alaline töökoht ja sissetulek, menetluskulude täielik summas oleks töötust isikule ilmselt üle jõu. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.