KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 30.mai 2011 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-10-3769 (väärteoasi 2402,10,001802) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistun
§ 35lg 2.
Oma teoga rikkus menetlusalune isik LE § 192, TSM määruse nr 51 § 5 lg 1 ning TSM määruse nr 50 koodi 1204 p 1. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud
§ 40-1 lg 1 ja LS § 74-33 järgi.
Menetlusalune isik on kasutanud oma õigust keelduda ütluste andmisest, samuti ei andnud allkirja väärteoprotokolli kättesaamise kohta (lk 11). Selle kohta on kohtuvälise menetleja ametnik väärteoprotokollile märke teinud, näidates kuupäeva ja kinnitades fakti oma allkirjaga, mis on kooskõlas V™S § 70 lg 2 sätestatuga. 01.10.2010 tegi vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus otsuse väärteoasjas, milles leidis, et Z.T poolt väärteo toimepanemine on tõendatud lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja P. Reškini ja M. Sildniku ütlustega, samuti video- ja fotomaterjalidega. Väärteoasjas tehtud otsusega on Z.T süüdi tunnistatud TeeS § 40-1 lg 1 ja LS § 74-33 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemise ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega karistatud ühe teo toimepanemise eest TeeS § 40-1 lg 1 järgi rahatrahviga 152 trahviühikut summas 9120 krooni, ehk 608 eurot. 2 26.10.2010 esitas Z.T kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk Viru Maakohtul kaebuse. KÄEBUSE SISU JA PÕHJENDUSED Kaebuses palus kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja tehtud otsus väärteoasjas, mõista menetlusalune isik õigeks ja lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse kohaselt, ei ole isikule süüksarvatud rikkumine tõendatud. Menetlusaluse isiku veetud metsamaterjali kogus vastas lubatule. Väärteoasja menetlemisel rikuti isiku õigusi oluliselt. Mõõtetulemusi ei saa pidada usaldusväärseiks, sest mõõtmise teostamise ajal oli pime ning ala, kus mõõtmist teostati, oli äärmiselt ebatasane, pinnase vahe võis kõikuda 30-40cm vahel. Kaitsja väitel, mõõtmist kui sellist eo toimunud. Mõõtmise koht oli valitud politseiniku suva järgi, toiming tehti ainult sõiduki, mitte haagise, juures, koorma kõrgemaid punkte ei fikseeritud. Politseinik ei tutvustanud menetlusalusele isikule mõõtetulemusi kohapeal. Mõõtetulemus ei ole fikseeritud ega tõendatud ühegi menetluses oleva tõendiga. Alternatiivarvamusena on kaebuses toodud väide, et isikule on määratud põhjendamatult suur rahatrahv. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuväline menetleja jäi arvamusele, et otsus väärteoasjas on põhjendatud ja tühistamisele ei kuulu. Otsuse tegemisel lähtuti olemasolevatest tõenditest, menetlusõigust rikutud ei ole. Lineaarmõõtmised oli teostatud vastavalt kinnitatud mõõtmismetoodikale, mille kohta koostati ka vastav protokoll. Kaitsja leidis, et mõõtmine ei ole kõrvaltvaatajale jälgitav. Kahtlane on see, kuidas politseiametnik võib visuaalselt fikseerida mõõteseadme näitu ja koorma kõrgema punkti kõrgusel üle 4 m, kusjuures kõrgem koht on sõiduki mõlemast küljest vähemalt 1,5 meetri kaugusel. Arvestades, et väidetav lubatud kõrguse ületamine on ainult 28,5cm, on mõõtmisvea esinemine üsna tõenäoline. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liikluseeskiri § 192. Sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi üldjuhul ületada «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust. 3 § 193. Kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või koormata ületab § 192 kohaselt kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada «
» §-s 35 sätestatud korras. Liiklusseadus § 15. Sõiduki ja autorongi suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused
(1)Sõiduki ja autorongi suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki ja autorongi massid ning teljekoormuse kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister . Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded1 Vastu võetud 18.05.2001 nr 50 Kood
- Lubatud suurim kõrgus Nõuded: 1) kõigil sõidukeil, v.a L kategooria sõidukid, 4,00 m; 2) L kategooria sõidukil 2,50 m. Kontrollimine: mõõdulindi või gabariitväravaga. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud 21.05.2001 nr 51 §
- Reguleerimisala
(1)Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. § 5. Luba veol
(1)Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. Liiklusseadus §
- Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Teeseadus §
- Teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine
(1)№rmidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 4 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED LS § 15 lg 1 ning LE § 192 kohaselt on üldjuhul keelatud sõidukiga liiklemine, kui üksainuski mõõde (laius, kõrgus, pikkus) ületab lubatut. Milline on lubatud mõõde, määratleb muu õigusakt – teede- ja sideministri määrus nr 50, mille kood 1204 sätestab, et sõiduki lubatud kõrgus on 4m. Sama määruse kohaselt kontrollitakse kõrguse vastavus lubatule mõõdulindi või gabariitväravatega. Ükski õigusakt ei sätesta lineaarmõõtmisreegleid ega sisalda lineaarmõõtmismetoodikat. Mõõtmise usaldusväärsuse põhimõtted on sätestatud Mõõteseaduses. Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Mõõteseadus ei näe ette, et mõõtmist saab lugeda jälgitavaks alles siis, kui mõõtmine on kõrvaltvaatajale jälgitav. Selles osas ei jaga kohus kaitsja seisukohta, et antud juhul ei olnud mõõtmine usaldusväärne, kuna ei ole kõrvaltvaatajale jälgitav. Piisav, kui mõõtmine on õiguslikus mõttes jälgitav. Lineaarmõõteseadme kasutamise protokollist lk 12 nähtub, et kõrguse mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt, kelleks on Ida Prefektuur, mõõtmisel on kasutatud mõõtelatt nr 61931, mõõtmist teostati lineaarmõõtmismotoodikale kohaselt. Nimetatud protokollist ei selgu, kas mõõtevahend on taadeldud või mitte, kuid mõõtevahendi taatluskohustuse läbimise kohta ei tekkinud ka kaitsjal ühtegi kahtlust. Samuti ei ole protokollis viidatud Eesti Akrediteerimise Keskuse poolt väljaantavale pädeva mõõtja tunnistusele, kuid ka selles osas ei tekkinud kaitsjal ega tekki kohtul vähimatki kahtlust. Lineaarmõõtmise metoodika lk 52-56 on kinnitatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga 01.01.
- Nimetatud metoodika ei ole Politsei- ja Piirivalve peadirektori käskkirjaga kinnitatud asutussisene mitte millelegi tuginev dokument, mis oleks üksnes ametnike loomingu tulemus. Metoodika art 3 näeb ette, et koostamisel on arvestatud rahvusvahelist standarti, mis käsitleb mõõtmise dokumenteerimist ja mõõtmiste üldläbiviimist, samuti rahvusvahelisi dokumente, mis näevad ette nõuded pikkuste mõõtmisele ning sätestavad nõudeid mõõtemääramatuse hindamise osas. Metoodika art 2 sätestab, et medootika on kasutatav sõiduki lineaarmõõtmete mõõtmisel. Art 6 kohaselt, üheks metoodiks on otsemõõtmine, ehk lugem saadakse pikkusmõõtevahendi skaalalt või näidikult; mõõtmisel tuleb muuhulgas kasutada mõõdulinti või mõõtelatti; samuti teleskoopmõõtelatti. Sellest nähtub, et lineaarmõõteseadme kasutamise protokollis mõõtevahendina märgitud mõõtelatt nr 61931 on sobiv mõõtevahend kõrguse mõõtmiseks. Art 5 sätestab, et pikkuse, kõrguse või laiuse mõõtmisel 5 liiklusjärelevalve käigus valib mõõtja visuaalselt mõõtekohaks horisontaalse koha ilma nähtavate ebatasasusteta ning tugeva pinnakihiga nii, et sõiduk koos haagisega saaks asetseda täies pikkuses sirgjooniliselt ja rehvide pinnasesse sissevajumiseta; mõõtmise ajal mõõtja määrab visuaalselt mõõtelati asetsemise paralleelselt mõõdetava suurusega. Kohtuliku arutamise käigus on mõõtmise usaldusväärsuse kontrollimise põhipunktiks saanud see, kas mõõtmisel on sisuliselt järgitud metoodikat, kas ei ole eksitud mõõtmise koha valimisel, kas sellise mõõtevahendi kasutamisel tohib ja võib saada usaldusväärseid mõõtmistulemusi üle 4 m kõrgusega objekti kohta. Kaitsja väitel ei olnud mõõtmise koht valitud õigesti, sest pind oli ebatasane. Kaitsja tugineb siin menetlusaluse isiku ütlustele, et plats, millel seisis sõiduk mõõtmisel ei olnud pinna poolest ühtlane ja tasane. Sama kinnitas kohtus ka tunnistaja M. Sildnik. Tunnistaja P. Reškin, politseinik, kes oli kaasatud mõõtmisele tunnistajana, kinnitas, et sõiduk oli pargitud koos haagisega kattega platsile, mille pind oli sõiduki ja haagise all piisavalt tasane, sõiduk seisis kindlalt, ei vajanud ega olnud kallet. Lineaarmõõtmisseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati toimingu käigus videotehnikat. Väärteotoimiku juures on CD-plaat videosalvestisega, mis oli vahetult uuritud kohtuistungil. Salvestisest nähtub, et pimeajal sõidab politseiauto teel, siis keerab ja sõidab väravate territooriumile, kuhu sõidab metsamaterjali vedu teostav sõiduk haagisega. Mõõtmise asjaolusid ei ole salvestisega fikseeritud. Järgmine salvestise lõik puudutab järgmist päeva valgeajal salvestatut, et sõiduk koos haagisega seisab territooriumil. Salvestisest on tuvastatav, et territooriumi ala on teekattega plats, mis on üldiselt silmanähtavalt kohati auklik. Samas seisab asjassepuudutav sõiduk koos haagisega kindlalt, sirgjooniliselt ega vajuta sisse. Kohtul ei ole andmeid, et ajavahemikul, mis jääb salvestise esimese ja teise osa vahele, oleks sõiduk koos haagisega kuidagi teisaldatud, liigutatud, nihutatud. Kohus leiab, et lineaarmõõtmisseadme kasutamise protokolli juures olev salvestis on kooskõlas tunnistaja P. Reškini ütlustega, et just see koht, kus seisis sõiduk haagisega, oli piisavalt tasane ega takistanud kõrguse mõõtmist. Kohus leiab, tuginedes tunnistaja P. Reškini ütlustele ja lineaarmõõtmisseadme kasutamise protokolli juures olevale salvestisele, et mõõtmise koht oli valitud lineaarmõõtmise metoodika art 5 kooskõlas – horisontaalne, sõiduki paiknemise kohas ilma nähtavate ebatasasusteta, kindla teekattega, millel sõiduk asetses sirgjooniliselt ega vajunud sisse. Kohus juhib tähelepanu, et art 5 kohaselt just mõõtja valib visuaalselt mõõtekohaks horisontaalse koha ilma nähtavate ebatasasusteta ning tugeva pinnakihiga nii, et sõiduk koos haagisega saaks asetseda täies pikkuses sirgjooniliselt ja rehvide pinnasesse sissevajumiseta. Mõõtmise kohta ei vali menetlusalune ega kolmas isik. Kaitsja väitele, et sellise mõõtevahendiga sellise sõiduki mõõtmisel on antud juhul usaldusväärne mõõtmistulemus tugeva kahtluse all, vastab kohus järgnevalt. Nimetatud mõõteseade – mõõtelatt ongi ettenähtud sõidukite kõrguste mõõtmiseks. Kuna õigusaktiga ettenähtud lubatud kõrgus on 4 m, peab mõõtevahend olema selline, et selle kasutamisel on võimalik usaldusväärselt mõõta ka kõrgusi, 6 mis ületavad lubatud kõrgust. Teede- ja sideministri määrus nr 50, selle kood 1204 näebki ette, et kõrgust kontrollitakse mõõdulindiga. Põhjendamatu ja paljasõnaline on kaitsja väide, et mõõdulint või mõõtelatt et ole metsamaterjali vedu teostava sõiduki puhul mõõtevahendina kasutatav. Kohtuvälise menetleja esindaja A. Hints ( ja politseinikust tunnistaja P. Reškin) juhul on tegemist prefektuuri ühe üksuse politseinikega, kes on spetsialiseerunud liiklusjärelevalvele. Nende kasutusel on kogu vajaliku varustusega, valgustus-, mõõteseadmetega varustatud politseibuss. Tunnistaja P. Reškini ütlustest nähtub, et mõõtmise käigus kasutati politseibussi varustuses olevaid prožektori-valgusteid. Kohus leiab, et pimeaeg ( 10.09.2010 kell 22.15) ei ole sel juhul takistuseks kõrguse mõõtmisel ega osuta olulist mõju mõõtetulemustele, mille tõttu oleks mõõtetulemusi võimalik seada kahtluse alla. Metoodika art 6.4.5 näeb ette, et pikkade mõõtmete mõõtmisel mõõdulindi või mõõtelatiga peab kasutama teiste isikute abi. Tunnistaja P. Reškini ütlustest nähtub, et mõõtmisel üks politseinik hoiab mõõtelatti käes, sõiduki äärele võimalikult lähedal. Teine politseinik peab eemalduma mõõtevahendist ja fikseerima kõrgusel sõiduki kõrgem koht seostades skaalaga. Sel juhul nii oligi tehtud, saadud tulemus kanti protokolli.. Antud asjaolu kinnitas sisuliselt kohtuistungil ka menetlusalune isik ise, kes selgitas, et ta ise mõõtmisel osalenud ei ole, mõõtmist teostati politseinikud, üks hoidis, teine eemaldus ja vaatas tulemust. Menetlusalune isik kinnitas, et selleks, et fikseerida mõõtelati skaalalt tulemust, tuleks sõiduki äärelt veidi eemale minna ja vaadata kõrgusele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et mõõtmise nö praktiline osa oli antud juhul teostatud vastavalt metoodikale, et mõõtmisel kasutati teise isiku abi ( tunnistaja P. Reškin). Edasi kohus märgib veel järgmist. Loomulikult mõõtmisel, eriti pikkade mõõtmete ( pikkus, laius ja kõrgus) puhul, on mõõtmise tulemus sõltuvuses erinevatest faktoritest. Näiteks metoodika näeb ette mõõdulindi läbivajutamise võimalikkuse pikkuse mõõtmisel, art 6.4.
- Sel juhul on märgitud, et võetakse arvesse määramatus. Mõõtemääramatus ehk lubatud veapiir arvestab mõõtmisel esineda võivaid probleeme- inimfaktorit, ilmastiku, teekatet, objekti liikuvust vm. Vastavalt lineaarmõõteseadme kasutamise protokollile on laiendmääramatus
- Metoodika art 6.4.7 kohaselt saadud mõõtetulemustele hinnatakse või valitakse tabelist mõõtemääramatus. Kohus tuleb meelde, et mõõtemääramatuse hindamise osas on metoodikas arvestatud rahvusvahelise dokumendiga, art 3.3, nii et määramatus ei valita mõõtja suva järgi. Mõõtemääramatuse tabel on metoodikas art 6.7.2, mille kohaselt mõõteulatuses üle 1m-10m mõõtevõime on 15 mm. Laiendmääramatuse tõenäosustase on 95%. Seega on põhjendamatu kaitsja ja menetlusaluse isiku versioon, et lubatud kõrguse ületamine 27cm võrra ei ole usaldusväärselt mõõdetav. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kõrguse mõõtmine toimus metoodika kohaselt ja lineaarmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud kaalumise käik ja tulemused on tuvastatud ja fikseeritud vastavalt metoodikas sätestatule. Kohus analüüsib veel järgmist kohtuliku arutamise käigus tõstetud probleemi. Lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll on koostatud mitte sündmuskohal vaid Ülesõidu 1 Jõhvi aadressil, mis on Viru vangla ja arestimaja asukoht. Menetlusalune 7 isik selgitas, et talle esitati protokollid ajal, mil ta viibis juba kinnipeetuna väärteoasjas arestimajas ( teise väärteoasja raames). Ükski õigusakt ega metoodikaga pole sätestatud, kas protokolli mõõtmise kohta tuleb koostada mõõtmise kohas või muus kohas. Kohus leiab, et põhimõtteöiselt ei ole välistatud, et lineaarmõõtmisseadme kasutamise protokoll koostatakse muus kohas, sest vahepeal võib protokolli koostamine sündmuskohal või mõõtmise kohal osutuda võimatuks. Kohtu arvates peamine on see, et süüteo menetlemisel selles osas, mis ei ole menetlusseadistikuga reguleeritud, lähtuks menetleja ausa menetlemise põhimõtetest. Ausa menetlemise põhimõtete kohaselt tuleks tagada olukord, et kontrollile allutatud isikul oleks võimalus tutvuda antud juhul sõiduki kõrguse mõõtmise tulemustega ja teha omapoolseid märkusi. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et protokoll oli siiski talle esitatud, kuid ta oli kinnipidamisest tingitud sellises segases seisundis, et otsustas mitte alla kirjutada. Kohus nõustub, et sellisel juhul on isikul raske teha hästi läbimõeldud märkusi, samas aga professionaalse autojuhile, kes on varem korduvalt väärteokorras karistatud, ei peaks olema suureks probleemiks osutada menetlejale ja teha protokollile lühimärkus, et mõõtmisega ta nõus ei ole, sest mõõtmise koht oli ebatasane ja auto vajus. Kohus leiab, et antud juhul on menetleja poolt ausa menetlemise põhimõtetest kinni hoitud ja lineaarmõõtmisseadme kasutamise protokolli usaldusväärsust ei ole kahjustatud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütluste, lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli ja sellele lisatud salvestise, tunnistaja P. Reškini ütlustega on kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud Z.T poolt järgmise teo toimepanemine: 10.09.2010 kell 22.15 Jõhvi-Tartu-Valga mnt 3.kilomeetril juhtis Z.T mootorsõidukit xxx (metsaveok), mille kõrgus üleosaga oli lubatust suurem, üleosa kõrgus teepinnast oli 4285mm pluss-miinus 15mm, lubatud suurim kõrgus 4000mm. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt
§ 35lg 2.
Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik LE § 192, et sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi üldjuhul ületada «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust; TSM nr 50 koodi 1204, mille kohaselt sõiduki suurim lubatud kõrgus on 4m; LS § 193, mille kohaselt kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või koormata ületab § 192 kohaselt kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada «
» §-s 35 sätestatud korras ehk eriloal; TSM ,määruse nr 51 lg 1 p 1 ja 5 lg 1, mille kohaselt suuremõõtmelise sõidukiga liiklemisel tuleb taotleda eriluba. Ühine tegu, mis seisnes selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, mille kõrgus ületas lubatut, lubatud kõrgus on TSM määruse nr 50 kood 1204 kohaselt 4 m, on õigesti kvalifitseeritud
§ 40
-1 lg 1 alusel kui normidele mittevastava mõõtmetega sõidukiga liiklemine; ning mis seisnes selles, et sõidukit kasutati ilma eriloata, kuigi eriluba on kohustuslik TSM § 51 lg 1 p 1 ja lg 5 p 1 alusel, on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-33 järgi kui veose nõuete rikkumine. 8 Kohus leiab, et antud väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõiguse norme. Kohus leiab, et Z.T pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korras pidanud ette nägema. Kohus selgitab, et autojuhil on LS §-st 2 lg 1 tulenev üldkohustus olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik: „Kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.“ Autojuhile on liikluses esitatud kõrgemad nõuded LS § 9 lg 1 tulenevalt: „Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist.“ Hoolsuskohustuse järgmise vajadusest tulenevalt peab autojuht arvestama muuhulgas veose teostamist puudutavate õigusaktidega. LE § 192, 193, LS § 15 lg 1 , TSM määrustest nr 51 ja 50,
§ 35
sätestatud normidest on teada, et liiklema saab veokiga, mille mõõtmed ei ületa lubatut, juhul kui ületab, peab selle kohta olema seadusega nõutav eriluba. Seega õigusaktides sisalduv keeld on autojuhile ühiselt arusaadav ja selge. Samas nõustub kohus, et sõiduki kõrguse hindamisel puudub autojuhil võimalus hinnata kõrgust väga täpselt, sest sõiduki ja koorma kõrguse mõõtmist enne sõitu ei toimu. Kohus möönab, et liikudes teel 10.09.2010 ei olnud Z.T teadlik, et sõiduki kõrgus on kõrgemas kohas vähemalt 4270mm, ehk ületab lubatut kõrgust, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korras pidanud ette nägema. Kohus leiab, et professionaalne autojuht, kes tegeleb metsamaterjalide vedamisega pikaajaliselt on juba mitu korda väärteokorras karistatud sama paragrahvi alusel, on piisava ettevalmistuse saanud, et hakata hindama sõiduki mõõtmeid adekvaatselt. Autojuhi kogemust arvestades, et ole kõrguse ületamine vabandatav põhjusel, et autojuhile tundus kõrgus õige olevat. Kohus ei tuvastanud Z.T süüd välistavaid asjaolusid KarS-u 2. peatüki 2. jao tähenduses. KARISTUS Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistati Z.T KarS § 63 kohaldamisega ühise teo eest, mis vastas tegelikult kahele väärteokoosseisule. Ta juhtis mootorsõidukit ületades lubatudkõrgust , ohustades seega teerajatise püsivust ja mittelubatud kõrgusega sõiduki juhtimisel puudus autojuhil seadusega nõutav eriluba, rikkudes sellega veoseveo nõudeid. KarS § 63 kohaldamisega määrati isikule karistus raskeima sanktsiooni järgi ehk
§ 40-1 lg 1 alusel. Kohus leiab, et Kar
S § 63 kohaldamine on põhjendatud, sest tegemist tõesti ühise teoga – 9 auto juhtimisega, mille juures ületati lubatud kõrgust ja ohustati teerajatise püsivust, mis on eraldi väärtegu
§ 40
-1 lg 1 alusel, ning juhtimisel rikuti veoseveo nõudeid, kuna puudus eriluba ületatud kõrgusega sõiduki kasutamiseks, mis on väärtegu LS § 74-33 alusel. Z.T-le on määratud
§ 40
-1 lg 1 alusel karistusena rahatrahv 152 trahviühikut ehk 9120 krooni.
§ 40
-1 lg 1 alusel kohaselt võib väärteo eest määrata põhikaristusena rahatrahvi kuni 12000 krooni ehk 200 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et Z.T-le on määratud rahatrahv pigem sanktsiooni maksimummäärale lähedases määras. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätestatust. Arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatust suurema kõrgusega sõitmine ja teerajatise püsivuse ohustamine, samuti veoseveo nõuete rikkumine ehk eriloa puudumine on ohudelikt. Sõites kõrguse ületamisega vähemalt nimelt 4270mm, mil lubatud kõrgus on 4000mm, ohustas Z.T oma teoga teerajatise püsivust. Kõrguse ületamine on 27cm, ehk umbes 6-7% lubatust massist, mida ei saa kohtu arvates lugeda märkimisväärseks rikkumiseks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis kohtu arvates kergendab isiku vastutust. Z.T on ka varem karistatud liiklusalaste süütegude eest kokku 4 korral.
§ 40
-1 lg 1 järgi on ta varem karistatud korduvalt 2 korral, viimati augustis 2010 rahatrahviga summas 9600 krooni. Enne seda oli ta sama paragrahvi alusel karistatud rahatrahvidega 5280 krooni. Kõik trahvid on tasutud. Samas jätkab menetlusalune isik samalaadsete rikkumiste toimeopanemist. Kohtuvälise menetleja poolt on õigesti otsuses märgitud, et puuduvad isiku karistust raskendavaid asjaolusid.
§ 40-1 lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmine määr on 6000 krooni.
Kohus märgib, et teo toimepanemine ettevaatamatusest annab aluse karistuse kergendamiseks. Samas arvestab kohus, et tegemist on ühtse teoga, mis tegelikult vastab kahele väärteokoosseisule. Karistuse mõistmisel ei saa kõrvale jätta ka eripreventiivseid eesmärke, ehk menetlusaluse isiku isiksusest tulenevaid asjaolusid. Karistus peab olema teole vastav ja efektiivne, et mõjutada isikut hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Kaebuses taotletakse juhul, kui kohus peab rikkumise tõendatuks, rahatrahvi vähendamist, mis tähendab omakorda, et karistuse määr on isikule piisavalt tunnetav. Varem on menetlusalune isik karistatud samalaadsete rikkumiste eest 2 10 korral rahatrahvidega, mille summad algasid 5280 kroonist ja viimine trahv küündis 9600 kroonile. Trahvid on makstud ja sellele vaatamata taas pani isik samalaadse rikkumise toime. See näitab, et varasemate trahvide määrad ei olnud piisavad isiku mõjutamiseks hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas on rahatrahvi summa isegi veidi väiksem – 9120 krooni, mis oli isikule määratud augustis 2010 toimepandud
§ 40-1 lg 1 järgi kvalifitseerituid teo eest (9600 krooni9.
Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud viidata karistuse liigsele rangusele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et sanktsiooni maksimummäärast väiksemas määras rahatrahvi määramine on kooskõlas karistuse määramise ja mõistmise põhimõtetega ja õiglane. KOHTU MEE™ED Z.T kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse poolt tehtud 01.10.2010 otsus väärteoasjas 2402,10,001802 muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu 11