S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusalune isik: U.R, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta U.R-i (U.R) kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 15.03.2011 otsusele nr 19 2316,11,003265 U.R-i karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor 19 Oleg Lodeikini 15.03.2011 otsus nr 2316,11,003265 U.R-i karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.02.2011 kell 06.13 Ahtri 10 maja juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Saab 9-3 registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,54 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et taotleb määratud karistuse kergendamist. Kohtuväline menetleja ei saanud arvestada oluliste asjaoludega, kuivõrd jäi vastulause esitamisega hiljaks ega saanud esitada omapoolseid seisukohti. Avaldab siirast kahetsust, ja tunnistab end täielikult süüdi. 25.02.2011 hilisõhtul sõitis Ahtri 10 ööklubi juurde ja kuna parklas ei olnud vabu kohti, siis parkis sõiduki lumehange kõrvale, kus parkimiskohta ei olnudki. Varahommikul kutsus endale takso ja kuna auto seisis tühjaks jäänud hoovis, siis kartis, et territooriumi omanik võib lasta sõiduki ära viia ja otsustas parkida parkimiskohale. Teisaldas auto ja kui oli autost väljumas, siis sõitis juurde politseipatrull. Otsuses ei arvestata kõigi asjaoludega. Nimelt leidis tegu aset varahommikul majadevahelises kinnises hoovis, ei osalenud suures liikluses ega seadnud teisi liiklejaid täiendavasse ohtu. Kavatsus oli mitte minna liiklema, vaid parkida sõiduk parkimiskohale ja vältida sellega sundteisaldamist. Juhtis sõidukit 20 meetrit ja rohkem kavas ei olnud. Kaheksaks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendamatult karm reaktsioon, ka 880 eurot trahv on piisavalt raske maksta. Juhiloa äravõtmine paneb olukorda, kus ta ei ole edaspidi suuteline sissetulekut teenima. Juhiluba on taganud ajutise, kuid hakkamasaamist võimaldava sissetuleku ja konkurentsivõime praeguses olukorras tööturul. On arvestanud, et juhiloa peab mingiks ajaks loovutama nii või teisiti, kuid 8 kuud on liiga pikk aeg. Arvestades seda, et rikkumine oli lühiajaline ja leidis aset kinnisel territooriumil, mil teisi liiklejaid ei olnud, palub kergendada lisakaristust, lühendades selle tähtaega. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et juhtimisõigus on eluliselt oluline. Ööklubi juures ei olnud parkimiskohta. Takso oli tellitud ja mõtles, et niikaua kui takso tuleb, pargib auto ära. Väljudes oli konflikt ühe noormehega ja ilmselt see kutsus politsei välja. Plaani kuhugi sõita ei olnud. Tegemist on asjaolude kokkusattumisega. Kahe kuu pärast saaks tööle autojuht-asjaajajana, kuid nüüd jääb sellest töökohast ilma. Samalaadse teo eest karistati rahatrahviga 9000 krooni, tegi sellest järeldused, et enam ei sõida ja alkoholiga sai ka piiri peale. Saab aru, et parkimiskohale parkimine on ka juhtimine. Saab aru, et juhtimisõigus võetakse ära, kuid mitte nii pikaks ajaks. Juhistaaž on pikk, on leiba teeninud professionaalse autojuhina. Tulevik sõltub juhtimisõiguse olemasolust, kahetseb siiralt. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebuse esitaja suhtes on tema süüd arvestades tehtud õiglane ja proportsionaalne otsus. Tegemist enamohtliku väärteoga. Kaebuse esitanud isikut on samalaadse väärteo eest karistatud rahatrahviga, teda on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja sellele vaatamata jätkab väärtegude 2 toimepanemist. Kaebuse esitaja tuleb liiklusest kõrvaldada ja teistel liiklejatel on vähemalt sellel ajal ohutum kui kaebuse esitaja liikluses ei osale. Esitatud kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,54 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,49 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise keskmine määr. Esitatud kaebuses on vaidlustatud lisakaristust ja asutud seisukohale, et põhikaristus on kaebuse esitanud isikule juba niigi koormav ja range ning lisakaristuse kohaldamine sellises määras põhjendamatu, vastulause esitamisega hilinemise tõttu aga ei arvestatud kahetsust. Mis puudutab põhikaristuse määra ja kaebuses esitatud etteheidet, et põhikaristus on niigi suur, kuigi seda ei ole vaidlustatud, siis leiab kohus järgmist. Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,49 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419 lg 2 sätestatud määra keskmises määras. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedane. Samas tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada ka muid asjaolusid, so karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuses on leitud, et kahetsus peaks olulisel määral mõjutama karistuse rangust. Kohus leiab, et juhile keelatud seisundi saavutamine juhi poolt on teadlik ja tahtlik tegevus ning kohus ei saa avaldatud kahetsust siirana hinnata, kuivõrd kaebuse esitajat on karistusandmetest nähtuvalt juba kahel korral samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ja üks neist karistustest on kehtiv ning karistusotsus on tehtud kolm kuud enne menetlusesemeks olevat süütegu. Seega eelmine karistus samalaadse teo eest ei mõjutanud süüdlast hoiduma uue süüteo toimepanemisest. Sellest tulenevalt tuleb ka karistuse määra valikul lähtuda asjaolust, et eelmise otsusega keskmises määras määratud karistus ei avaldanud oodatud mõju ning uue teo toimepanemine ei saa kohtu arvates isiku olukorda kergendada. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsuses määratud karistus 2/3 ulatuses ettenähtud sanktsiooni määrast on igati põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Kohtule esitatud kaebuses ja kaebuse esitanud isiku ütlustes märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine tingib kaebuse esitajal autojuhina tööle asumise võimatuse. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja aastate jooksul tehtud töö iseloom ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt on ta aastakümneid elatist teeninud kutselise autojuhina ja menetlusalusele isikule oli senise ja tulevase töö iseloom ja sellega seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja senine soodne olukord säiliks. Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi vahetult enne sõiduki juhtima asumist. Kaebuse esitaja asus küll seisukohale, et teo toimepanemine oli lühiajaline ja läbisõidetud vahemaa väike, kuid kohus leiab, et juhtimisena on hinnatav mootorsõiduki suunamine ja liigutamine juhi soovitud suunas ja kiirusega ning ka parkimiskohale saab sõita vaid juhul, kui juht sõiduki sinna suunab. Samas on liikluseeskirjas ja liiklusseaduses sätestatud teatud juhtudeks ja seisunditeks juhtimise keelud ning väärteoasjast nähtuvalt juhtis kaebuse esitanud isik sõidukit just seisundis, millises on juhtimine keelatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitajat juba samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning karistus ei ole kustunud. Seejuures on teda aastaid tagasi karistatud ka juhtimisõiguse äravõtmisega suhteliselt lühiajaliselt. Seega oli kaebuse esitanud isik juba varasema kogemuse pinnalt oodatavast tagajärjest teadlik. Sellest tulenevalt ei ole kaebuse esitajale alkoholi tarvitamine võõras ja alkoholi mõju organismile ei tohiks olla kaebuse esitanud isikule ootamatu ja üllatuslik. Sellele teadmisele vaatamata pidas kaebuse esitanud isik vajalikuks nii alkoholi tarvitamist kui ka mootorsõiduki juhtimist selle järgselt. Taolise valiku tegemine saab olla vaid tahtlik ja teadlik käitumine. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik on teadlikult liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, mida ta suutis järjekordselt tõestada ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel endisel viisil, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusnõuetesse ja liiklusohutusse. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik oli täiesti teadlik sellest, et ta asub sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Sellises käitumises aga ei ole võimalik karistust kergendavaid asjaolusid tuvastada. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine oli kaebuse esitanud isiku jaoks teo toimepanemise hetkel olulisim ja ainus õigeks loetud käitumisakt. Õige ja hoolsa suhtumise korral, arvestades ka varasemat negatiivset kogemust, saanuks kaebuse esitaja valida kahe käitumisviisi vahel, so kas jätta alkohol tarvitamata ja sõidukit juhtides ohutult liigelda või tarvitada alkoholi ja hoiduda sõiduki juhtimisest. Kaebuse esitanud isik kumbagi eelmärgitud käitumisviisi ei valinud, vaid valis teadlikult ainsa ebaõige viisi. Peale selle nähtub väärteoasjas olevast karistusregistri väljatrükist, et kaebuse esitanud isikut on kaks päeva hiljem uuesti karistatud liiklusalase 4 väärteo toimepanemise eest ja seekord suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest enam kui 21 km tunnis. Seega ka kaks päeva varem väärteo toimepanemiselt kinnipidamine ei avaldanud kaebuse esitanud isikule mingit mõju ja ta on jätkuvalt liikluses ohtlik. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd kaebuse esitanud isikut on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning kaebuse esitanud isik pani ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, toime uue samalaadse süüteo, siis kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud lisakaristuse määr, arvestades lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja varasemat kehtivat karistust ning menetlusesemeks olevale väärteole järgnevalt veel uue väärteo toimepanemist, on kooskõlas kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud süü suuruse ja kaebuse esitanud isiku isikuga ning alus vaidlustatud otsuse lisakaristuse osas tühistamiseks puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.