← Eesti

1-11-12491/8

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2011, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja nr 1-11-12491 Kriminaalasi G.K süüdistuses K

§ 423; § 424 ja Kar

S § 66 alusel võimaldada G.K tasuda Viru Maakohtu 15.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-12491 väljamõistetud menetluskulud kokku summas 373.90 eurot ositi, tasudes detsembris 2011 93.49 eurot ja edasi alates 01.01.2012 kuni 31.

  1. 2012, igakuiselt vähemalt 93.47 eurot. Menetluskulu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank, nr 221023778606 AS`s Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1-1112491, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata avalduse esitajale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Maakohtu 15.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-12491 mõisteti G.K süüdi KarS § 424 järgi ning kohus karistas teda rahalise karistusega 120 päevamäära ulatuses, s.o. 735.60 eurot riigituludesse, mis KarS § 66 lg.1,3 alusel võimaldati 2 tasuda ositi, makstes alates detsembrist 2011 igakuiselt vähemalt 61.30 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt
  2. novembriks
  3. Sama otsusega mõisteti G.K-lt välja ka kriminaalmenetluse kulud, so 278.02 eurot sundraha ja 95.88 eurot kaitsetasu kohtueelsel menetlusel ja kohtus osutatud õigusabi eest, kokku summas 373.90 eurot. 15.11.2011 esitas G.K kohtule avalduse temalt kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks, kuna ühekordse maksena ei ole see tema jaoks võimalik, kuna toetab rahaliselt ka oma töötut ema.

§ 424

kohaselt peab kohus kontrollima, kas menetluskulude sissenõudmise ajatamiseks on mõjuvad põhjused või ei, neid hindama ja alles siis tegema otsustuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 423

alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid.

§ 424

alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KarS § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega saab kohus tulenevalt seadusest võimaldada süüdistataval tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud ositi, kuid ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

§ 432

lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik arvestada avalduse esitaja poolt avalduses esitatud asjaoludega, ning G.K valmisoleku ning tahteavaldusega väljamõistetud summade vabatahtlikuks tasumiseks. Seega leiab kohus, et kuna rahaline karistus on määratud ositi tasumisega, saab võimaldada ka kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude tasumist osade kaupa. Kuivõrd väljamõistetud menetluskulud on kokku 373.90 eurot ja tulenevalt seadusest on seda summat võimalik tasuda ühe aasta jooksul, kuid G.K on esitanud taotluse tasuda menetluskulud ositi 4 kuu jooksul, siis tuleb tema taotlus rahuldada, kohustades teda tasuma detsembris 2011 93.49 eurot ja edasi alates 01.01.2012, igakuiselt vähemalt 93.47 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hilejemalt 31.03. 2012. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 06. detsembril 2011. a. №oremreferent Lea Herne

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.