ja § 263 p 1, 3 järgi ning karistuseks on
alusel mõistetud 2 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 27.05.2004.a otsusega mõistetud ärakandmata osa, mis on 2 aastat 2 kuud 10 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.09.2009.a ja lõpeb 12.01.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 14.10.2011.a. Tartu Vangla edastas 13.10.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Jõgeva kohtumajja jõudsid materjalid 20.10.2011.a. 23.11.2011.a seisuga on H.G kandmata karistusaeg 1 kuud 20 päeva vangistust. 1
lg 1 - § 22 lg 3 ja § 184 lg 1 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 27.05.2004.a Viljandi Maakohtu poolt
p 1 järgi 8 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks
Prokurör kohtuistungil ei viibinud, kuid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör leiab, et H.G 1 vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks puudub
Tartu Vangla materjalide kohaselt lõppeb tema karistus 12.01.2012.a, millal ta peaks ka vabanema korraliselt. Arvestades kohtuistungi toimumisajaga ja määruse jõustumisele kuluva ajaga, siis võimaliku ennetähtaegse vabastamise korral jääb tal kanda vangistust vähem kui 2 kuud ja seetõttu puudub alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. H.G ise soovis, et teda vabastataks ja leidis, et kohus on pahatahtlikult venitanud tema asja menetlemisega selliselt, et teda ei saaks enne tähtaega vabastada.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. H.G on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 21 kohaselt ei vabastata katseajaga tingimisi enne tähtaega süüdimõistetud isikut, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. H.G korraline vabanemistähtaeg on 12.01.2012.a. Materjal jõudis Jõgeva kohtumaja kohtuniku menetlusse 20.10.2011.a. Arvestades ka võimalikku kaebeaega, siis jäi kohtul asja menetlemiseks kohtuistungil enne
Arvestades juurde veel ka aja, millal materjalid kohtuniku kätte jõudsid, jäi selleks vähem kui nädal. Nii lühikese aja jooksul ei olnud kohtul võimalus korraldada asja menetlemist ei Jõgeva kohtumajas kinnipeetava toimetamisega Jõgevale ega ka Tartu kohtumajas kaugkohtuistungina. Lisaks märgib kohus, et isegi kui esineks formaalne alus H.G ennetähtaegseks vabastamiseks, ei pea kohus võimalikuks teda vabastada enne tähtaega. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et 22.03.2011.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti H.G enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2011.a määrusega. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et vaatamata sellele, et määrustes on ühe olulise vabanemise eeldusena viidatud ka korrektsele käitumisele vangistuse ajal, on H.G jätkanud rikkumiste toimepanemist. Teda on 28.04.2011.a ja 03.05.2011.a karistatud distsiplinaarkorras tegude eest, millised mõlemad on toime pandud peale maakohtu istungit. Mõlemal korral on peetud vajalikuks karistada teda kartseriga, mis näitab rikkumiste tõsidust. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.