1-10-8485/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10- 8485 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. oktoober 2011.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi J.L-i ja Steven Leppiku süüdistus KarS § 215 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27.05.2011.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kannatanu Ain Koger Prokurör Andra Sild Süüdistatavad J.L isikukood xxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxx xx-xx, Eesti kodanik, õpilane, varem kohtu poolt karistamata. Steven Leppik isikukood 39308260276, elukoht xxxxx xxx xx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx, Eesti kodanik, xxxxxx xxxxxxxxx õpilane, varem kohtu pooltkaristamata. Kaitsja Adv Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. mai 2011.a otsus muutmata. Kannatanu Ain Kogeri apellatsioon jätta rahuldamata. Tasu apellatsioonimenetluses J.L-ile ja S. Leppikule osutatud riigi õigusabi eest kokku summas 57.48 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 27.05.2011.a otsusega tunnistati J.L süüdi KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 kohaselt jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Steven Leppik tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 kohaselt jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga. J.L-ilt ja S. Leppikult mõisteti solidaarselt välja 1855.14 eurot (neil küllaldaste vahendite puudumisel mõisteti nimetatud summa välja solidaarselt T. R ja I. S) Ain Kogeri kasuks tsiviilhagi katteks. Lisaks sellele mõisteti süüdistatavatelt välja menetluskulud. J.L ja Steven Leppik tunnistati süüdi selles, et nad 31.05.2009.a võtsid omavolilisse ajutisse kasutusse Kehras xxxxx xx maja juures seisnud Swedbank Liising AS-le kuluva ja Ain KOgeri kasutuses olnud sõiduauto Audi A6, olles eelnevalt võtnud Kehras xxxxx xx-xx korterist, kus nad viibisid L. K loal, sõiduauto Audi A6 võtmekomplekti. J.L ja S. Leppik kasutasid sõiduautot poodi sõitmiseks. Tagasiteel sõitsid nad xxxxx xx maja lähedal sõiduki juhipoolse esimese nurgaga äärekivise, põhjustades sõidukile vigastused. APELLATSIOONI SISU Kannatanu Ain Koger vaidlustab maakohtu otsuse tsiviilhagi puudutavas osas. Ta on seisukohal, et V. S ei ole talle tasunud 15 000 krooni. Selle summa laenas V. S R. J käest, kes andis summa edasi Ain Kogerile. Asjas soovis prokurör kutsuda tunnistajana välja R. J, kuid seda ei tehtud. Ain Koger ei nõustu maakohtu poolt temale välja mõistetud summaga. OÜ Reval Auto Tallinn poolt on esitatud eelkalkulatsioon kogusummas 34 577.50 krooni seoses vajalike keretöödega ja eelkalkulatsioon summas 35 165 krooni seoses mootoritöödega. Apellant märgib, et kuigi teatud vajalikud remonttööd on käesolevaks ajaks tehtud, on need ajutist laadi ja auto ei ole olukorras, mis oli enne kahjustuse saamist. Ajutiste remonttööde eesmärk on muuta auto sõidukõlbulikuks, et jätkata edasisi parandusi. Samuti on eelkalkulatsioonis märgitud, et see on koostatud välise ülevaatuse põhjal ega sisalda remondi käigus ilmnevate vigastuste kõrvaldamist. Mäluploki vigastus ilmnes hiljem ja on ajutiselt parandatud. Parandustööde tegija väitis, et mäluploki viga on krooniline ja tekkinud põrutuse tagajärjel Auto täieliku töökindluse tagab parandatud mäluploki vahetus uue vastu, uus mäluplokk maksab 1000-1200 eurot. Samuti on see vasaku esimese kaitseraua katte juhiku, vasaku esitiiva ja tagumiste kaitseraua katte puhul. Siit järeldub, et vajalike tehtavate tööde 2 maksumus võib oluliselt suureneda ja see selgub remonttööde käigus. Seega on apellant kannatanud kahju summas vähemalt 69 742.50 krooni. Käesolevaks hetkeks on kannatanu poolt teostatud remonttöid sumas 15 971.20 krooni, tulevikus tehtavaid kulutusi on vähemalt summas 53 771.30 krooni. V. S on apellandile tasunud teisaldustasu 800 krooni ja osa diagnostikatasust, kuid Steven Leppik seda teinud ei ole. Seega on S. Leppiku poolt kannatanule hüvitamata 1140 krooni. Eelnevat silmas pidades palub kannatanu mõista süüdlastelt apellandi kasuks välja 69 742.50 krooni ja Steven Leppikult välja mõista tema kasuks 1140 krooni. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on ka tsiviilhagi puudutavas osas põhjalikult motiveeritud ja seaduslik, apellatsioon otsuse tühistamiseks alust ei anna ja see tuleb rahuldamata jätta. Süüdistatavad ja nende kaitsja leidsid samuti, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtukolleegium rõhutab, et tsiviilhagi puudutavas osas on maakohtu otsus õiguslikult põhistatud. Maakohus on andnud tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu, näidates ära õigusnormid, mis moodustavad kannatanu nõude rahuldamise materiaalõiguslikud alused. Kuivõrd Riigikohus on oma otsustes korduvalt osundanud, et kriminaalmenetluses tuleb tsiviilhagi lahendamisel juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist (nt Riigikohtu otsused 3-1-1-96-04; 3-1-1-11-07; 31-1-22-07 jt), siis kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et apellatsioonis ei viidata ühelegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku sättele, mis annaks aluse väiteks, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist KrMS §-st 342 lg 3 p 2 tulenevalt vajalikuks. Apellatsiooniga seoses märgib järgmist. Maakohus sedastab kohtus vaieldamatult tuvastatud asjaoludele tuginedes põhjendatult, et J.L on hüvitanud kannatanule auto remontimiseks 15 000 krooni. Asjaolu, kas süüdistatava isa on selle summa kelleltki laenanud, ei oma käesolevas süüdistusasjas vähimatki tähendust. Kui ka V. S nimetatud summa R. J laenas, siis on see nende vaheline eraõiguslik suhe, mis ei ole puutumuses A. Kogeri hagiga süüdistatavate vastu. Mis puudutab R. J ülekuulamist kohtuistungil, siis sellist taotlust ei ole maakohtu istungil keegi esitanud, selleks puudus ka igasugune vajadus. Käesolevas asjas ei saa tekitatud kahju suuruse arvestamisel aluseks võtta Reval Auto OÜ poolt koostatud eelkalkulatsiooni, kuivõrd nimetatud firma ei ole A. Kogeri autot remontinud. Auto remonti on teostanud V. V, kes on kohtuistungil üle kuulatud ning kohus võttis põhjendatult tsiviilhagi lahendamisel arvesse tegelikult teostatud remondi maksumuse. Kohtus kontrollitud tõenditest lähtuvalt on maakohus tuvastanud, et peale teostatud tööde vajab sõidukil välja vahetamist veovõll (veovõlli otsik) ja sillatala koos puksidega. Tuvastatud on nende varuosade maksumus ja teostamist vajava töö maksumus. Tulevikus kantavad 3 mõistlikud kulud on maakohus tuvastanud konkreetsetele objektiivsetele tõenditele tuginedes ja neis pole alust kahelda. Mis puudutab apellandi väidet, et V. S on tasunud teisaldustasu ja osa diagnostikatasust, S. Leppik seda aga teinud ei ole, siis tuleb tähele panna, et süüdistatavad tekitasid kannatanule varalise kahju ühiselt ning sellisel juhul vastutavad nad kannatanule hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137). Maakohus ongi A. Kogeri kasuks 1855.14 eurot J.L-ilt ja S. Leppikult solidaarselt välja mõistnud, mis sisuliselt tähendab seda, et kui üks süüdistatav on teisaldustasu eest hüvitise maksnud, siis seda tasu teiselt süüdistatavalt enam alust nõuda ei ole. Eelnevast lähtudes leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioon alust ei anna ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.05.2011.a otsuse muutmata ja kannatanu apellatsiooni rahuldamata. J.L-i ja S. Leppiku kaitsja esitas taotluse määrata tema poolt süüdistatavatele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Uno Feldschmidti Advokaadibüroole makstavaks tasuks ühe süüdistatava kohta kahe pooltunni eest 31.96 eurot, millest on arvestatud 75%, s.o 23.96 eurot. Taotletud summale lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega kummagi süüdistatava kaitse teostamise eest 28.74 eurot. Kohtukolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009.a otsuse punktidest 16, 19 ja 20 rahuldada. Kuivõrd apellatsioonimenetlus toimus kannatanu apellatsiooni alusel, jääb kaitsjale väljamõistetud summa riigi kanda. Malle Preimer Sten Lind 4 Urmas Reinola