← Eesti

1-10-14954/5

Obsah (5)§ 199§ 76§ 424§ 56§ 68

Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 14954 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 20. detsembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Peeter Pool ka

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8; § 181 järgi 3 aasta 2 kuu vangistusega 09.11.2007 a. Harju Maakohtu kohtumääruse alusel

§ 76lg.

5 järgi 1 kuu 10 päeva vangistusega ( karistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine pöörati täitmisele ) Viibis eelvangistuses alates 15.08.2010 a. kuni 17.08.2010 a. süüdistusasja

§ 424järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: N.P on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 15.08.2010 a. kella 20.43 ajal juhtis Tallinnas Püssirohu tn. maja 6 juures mootorsõidukit VW Jetta reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( alkoholijoove 1,23 mg/l +- 0,12 mg/l ). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega N.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et ta tarvitas samal päeval alkoholi ja lõpetas alkoholi tarvitamise umbes pool tundi enne sõitma asumist. Sõitma hakkas seetõttu, et invaliidist naaber palus teda viia poodi. Ta märkas enda taga politseiautot ja märguandel peatas sõiduki. Ta oli sõidukit juhtinud juba 15 minutit. Sõiduk kuulus naabrile. Ta puhus alkomeetrisse ja tal tuvastati alkoholijoove ning toimetati politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tal tuvastati alko- holijoove 1, 23 mg/l. Ta nõustus selle näiduga. Lootis, et midagi ei juhtu ja ennast tundis ka kainena. Kahetseb juhtunut. Kohtuistungil lisab, et mootorsõiduki juhtimisõigust ta ei oma. Tunnistaja Siim A poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 15.08 ta oli politseipatrullis ja laekus teade, et Juhkentali tn. Säästumarketi juurde sõitis VW reg. nr. xxx, mille juht on joobeseisundis. Kaupluse juures sõidukit enam ei olnud ja hakkas nimetatud sõidu-kit otsima. Ta märkas seda sõidukit Juhkentali tänaval ja andis märguande sõiduki peatamiseks. Sõiduk pööras Püssirohu tänavale ja kiirendas hetkeks. Sõideti tema kõrvale ja seejärel sõiduk peatus. Juhiks osutus N.P ja oli silmnähtavalt joobes. Isik puhus alkomeetrisse ja tuvastati alkoholijoove ning isik toimetati politseijaoskonda. Süüdistatava N.P süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga / t.l. 5 – 8 /.

§ 56

alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, kindla elukoha puudumist, kuid üürikorteri olemasolu, mõistetud rahatrahvide tasumata jätmist, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles teadlik joobes olekust, eiras ühiselu reegleid ja teadlikult hakkas joobeseisundis mootorsõidukit juhtima, kaaskodanike ja politseinike oskuslikku ja kohusetundlikku suhtumist tema kinnipidamisel, hoidmaks ära võimaliku liiklusõnnetuse, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada N.P

§ 424järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust laekunud teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja reaalsele kandmisele asumise ajast.

§ 68lg.

1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 15.08.2010 a. kuni 17.08.2010 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva. 2 Välja mõista N.P-lt sundraha 6525 krooni ( 417.02 Eurot ) riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista N.P-lt kaitsjatasu 2400 krooni ( 153.39 Eurot ) Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.