1-11-1532/3

(11249000003)Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses G.D süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav G.D Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, emakeel-eesti keel, käib juhutöödel Soomes, kriminaalkorras karistatud 9 korral, viimati 10.03.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega kohtuasjas nr 1-09-3367 KarS § 274 lg 1 alusel vangistusega 1a 1k, vabanes 08.04.2010.a., väärteokorras karistatud 62 korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.D KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Karistus kuulub täitmisele vahetult peale Tartu Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-11-22 03.02.2011.a G.D-le karistuseks mõistetud 15 päeva aresti ärakandmist. Sisse nõuda G.D-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti; 2) kaitsetasu 104 (ükssada neli) eurot 11 senti vandeadvokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), 1

(2)märkides viitenumbriks

1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. G.D suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK G.D süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt kahel korral toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 järgi, s.o 27.11.
2. a kell 19:55 ajal Jõgeva linnas Suur tn 19/21 kaupluses Maxima kahe pudeli viina „Torni” väärtusega kokku 131.80 krooni varguse ja 23.12.
3. a kella 16:40 ajal Jõgeva linnas Aia tn 22 kaupluses Pae lõhnavee LUMENE väärtusega 73.50 krooni varguse - 02.01.2011 kella 12.50 ajal Jõgeva linnas Põik tn 1 asuvas Rimi Food AS Jõgeva Säästumarketis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, võttis kauplusest (võttis ära) 0,5 liitrise pudeli viina „Viru Valge” väärtusega 6,32 EUR, tekitades vargusega AS-le Rimi Food varalist kahju nimetatud kauba väärtuse ulatuses. Seega G.D pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuadis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust, mille kandmise aja algust arvestada alates väärteokaristuse kandmisest. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311,
4. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja taotles KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sissenõutavaid menetluskulusid, kuna G.D on 80 % ulatuses töövõimetu, mistõttu tema võimalikud sissetulekud on väikesed ja alaliseks sissetulekuks on vaid invaliidsuspension. G.D on küll nimetanud enda mitteametliku sissetuleku suuruseks 12 eurot tunnis, kuid kaitsja arvates ei ole see muljetavaldav ning pole teada, kas ja millal süüdimõistetu uuesti tööle saab. Prokurör vaidles menetluskulude vähendamisele vastu arvestades G.D poolt toimepandut ja ka asjaolu, et isik teeb enda ütluste kohaselt mitteametlikult tööd ja saab selle eest ka sissetulekut. Kohus leiab, et käesolevalt puudub alus KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et isik oleks töövõimetu. Vastupidi, G.D selgitas ise kohtuistungil, et ta teeb juhutöid – ta töötas ehitusel Soomes, kus tema töötasuks on 12 eurot tunnis. Kohus leiab, et süüdimõistetud enda poolt kohtule avaldatud tunnitasu korral, mis on kordades üle Eesti Vabariigi keskmise, on kohatu väita, et menetluskulude tasumine käib isikule ilmselt üle jõu ning seetõttu tuleks neid vähendada. Kohtunik 2