← Eesti

1-11-6632/5

Kriminaalasi nr 1-11-6632 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6632 (11250101059) Kohtukoo

) § 215 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav F.G, ik. xxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud kolmel korral, trahvid tasutud, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista F.G kuriteos

§ 215

lg1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 70 (seitsekümmend) miinimumpäevamäära 70x3.20 = 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot riigituludesse. 2.

§ 66

sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus F.G poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme) kuud, so. 22 (kakskümmend kaks) eurot 40 senti kuus (224:10). Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.

  1. Mõistetud rahaline karistus tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi kontole nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis. Tasumisel märkida viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-6632 ning nõude liik - rahaline karistus ning maksma kohustatud isiku nimi.
  3. F.G’ i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, tühistada.
  4. Välja maksta riigi arvelt selleks ettenähtud vahenditest vandeadvokaadile Kersti Põld (Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120 ) tema poolt 1 Kriminaalasi nr 1-11-6632 süüdistatavale F.G’ ile osutatud riigi õigusabi eest tasu kokku 95 (üheksakümmend viis ) eurot 88 senti, sh. (s.h käibemaks 20 % s.o. 15.98 EUR-i).
  5. Välja mõista F.G’ ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
  6. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-6632, menetluskulu/: - sundraha 208 ( kakssada kaheksa) eurot 52 senti; Sundraha tasuda riigituludesse kuue

(6)kuu jooksul igakuiste maksetena, igakuise makse suurus 34.75 eurot 208.52:6). Igakuine makse teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks..
  1. Nõuded rahalise karistuse ja menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
  2. Vabastada F.G kaitsjatasu 95.88 euro tasumisest riigituludesse. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. F.G’ it süüdistatakse selles, et tema 01.06.2011 ajavahemikul kell 10:30 -10:57 Saare maakonnas Salme vallas Salme alevikus Sõrve maantee 10 asuva Salme kaupluse juurest võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omaniku loata M.-R. J.le kuuluva jalgratta Electra Amsterdam Classic väärtusega 500 eurot, sõitis jalgrattaga Salme kaupluse juurest Salme jõe äärde ja jättis jalgratta sinna maha. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises, pani F.G toime

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus F.G’ ile nõutud karistus:

§ 215

lg1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse rahaline karistus 70 (seitsekümmend) miinimumpäevamäära, so 70x3.2=224.-(kakssada kakskümmend neli) eurot riigituludesse.

§ 66sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga kümme

(10)kuud , s.o. 2 Kriminaalasi nr 1-11-6632 224:10=22.40 (kakskümmend kaks eurot 40 senti) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub võimalust tasuda sundraha ositi 6 kuu jooksul ja vabastada kaitsjatasu tasumisest kuna on õpib alles ja on töötu. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja palub F.G vabastamist menetluskulu - kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab F.G süüdi kuriteos

§ 215

lg1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

§ 44

lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

§ 44

lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni ehk 3.20 EUR. Kuna F.G päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla 3.20 EUR-i siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – F.G suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis tuleb tühistada. Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni, ehk 417.03 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 208.52 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt . Kaitsja Kersti Põld esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutlus kaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja 2 pooltundi kohtus istungil – kokku 5 pooltundi ehk 5x15.98 eurot= 79.90 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 15.98 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 95.88 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav F.G on käesoleval ajal töötu ja omandab üldharidust koolis. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi 3 Kriminaalasi nr 1-11-6632 menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 208 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. F.G on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, ta on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.G võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.