Obsah (8)

§ 424§ 275§ 64§ 65§ 50§ 75§ 76§ 199

1-06-14125 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. mail 2010, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-14125 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit

§ 424

järgi 5-kuulise vangistusega ja

§ 275

järgi 2-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1, 3 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.

jaanuari 2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 2 kuud vangistust võrra, ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena U.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Tartu Maakohtu

1. aprilli 2009 määrusega vabastati U.L talle Tartu Maakohtu
2. detsembri 2007 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni
3. juuli
4. U.L-i kohustati täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXX; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7, 9 alusel määrati U.L-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; otsida endale töökoht ja asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul vabanemisest; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; alluda alkoholivastasele sundravile, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab; alluda elektroonilisele valvele 2 kuu jooksul elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest arvates.

1. aprillil 2010 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande U.L-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekandest nähtub, et
2. aprillil 2010 käis süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku juures vastuvõtul ja teatas, et oli politseile vahele jäänud mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Protokollist nähtub, et U.L on
3. märtsil 2010 mootorsõidukit juhtinud ja kinni peetud, tema joobeks mõõdeti 0,68 mg/l. Süüdimõistetu on tunnistanud ka, et sai
4. a lõpus Soomes trahvi pisivarguse eest. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole U.L alkoholisõltuvust. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste kohaselt on kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdimõistetu on korduvalt rikkunud temale

§ 75lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kohtu poolt pandud kohustuse mittetäitmise korral ei näe

§ 76

lg 5 ette võimalust panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Süüdimõistetu poolt korduv alkoholi tarvitamine on olnud oma kohustuse teadlik mittetäitmine, mis toob kaasa karistuse täitmisele pööramise. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu U.L esitas määrusekaebuse, mille põhjenduste järgi on kaebuse esitajal olemas kindel elu- ja töökoht. Kaebuse esitaja ei ole peaaegu kaks aastat alkoholi tarbinud ning arvas, et saunas joodud kaks lahjat õlut ei tee talle midagi. Autorooli istus kaebuse esitaja seetõttu, et oli sunnitud auto ära tooma, sest ei usaldanud elukaaslasele kuuluvat autot järelevalveta jätta ja ühtegi inimest, kellel oleks juhtimisõigus, ta ei leidnud. Kaebuse esitaja kahetseb oma tegu siiralt ja soovib, et kohus vaataks asja uuesti läbi ning mõistaks talle leebema karistuse või piirduks hoiatusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

§ 76

lg 5 kohaselt, kui vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja leiab samuti, et U.L-ile mõistetud ja kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. 2 Süüdimõistetu vabastati

§ 76

alusel 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva enne tähtaega vangistusest ja allutati kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse üheks eesmärgiks on süüdimõistetus distsipliinitunde kasvatamine ja sellele aitab otseselt kaasa ka

§-s 75 lg 2 p 2 fikseeritud kohustus, mitte tarvitada alkoholi. Maakohus on õigesti tuvastanud, et U.L ei ole täitnud kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkohoolseid jooke. Süüdimõistetu ei eita ka ise, et

1. märtsil 2010 juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes ning ta peeti politseitöötajate poolt kinni. Samas nähtub
2. märtsil 2010 koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõttest, et U.L-i kahtlustatakse

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kusjuures kokkuvõttest nähtub, et teo toimepanemise ajal, milles teda kahtlustatakse, oli U.L-i alkoholijoobes. Ülaltoodu alusel loeb ringkonnakohus tõendatuks, et U.L on korduvalt rikkunud talle

§ 75lg 2 p 2 pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kui vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu ei järgi kontrollnõudeid, ei näe

§ 76lg 5 ette muud võimalust, kui kandmata karistuse osa täitmisele pöörata.

Siiski ei saa välistada vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu suhtes kriminaalhoolduse jätkamist ka pandud kohustuste täitmata jätmise korral. Sellisel juhul peab aga selle põhjustama erakordne ja süüdimõistetust vähesõltuv asjaolu. Selliste asjaoludena määruskaebuse põhjendusi käsitleda aga ei saa. Alkoholi mittetarvitamine on hõlpsasti ja ainult hooldusaluse distsiplineeritusest täidetav nõue. Alkoholi tarvitamine U.L-i poolt oli seega tema teadlik valik ning on vaadeldav kui tahtlik kohustuse mittetäitmine. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus