4-11-2914/7

1 Väärteoasi nr 4-11-2914 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.augustil 2011 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-11-2914 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi O.S kaebus Ida Prefektuuri 27.06.2011 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,11,004212, millega O.S-ile Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi määrati rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks Kaebuse esitaja O.S isikukood: elukoht xxx xxx, Juhindudes V™S §120, § 132 p1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta O.S kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Prefektuuri 27.06.2011 otsus väärteoasjas nr 2440,11,004212 O.S karistamise kohta Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 33 kilomeetri tunnis – rahatrahviga 25 trahviühikut summas 100 eurot ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas märkides kohustusliku viitenumbri

1. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. 2 Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja O.S-ile V™S § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. MENETLUSE KÄIK 09.06.2011 koostas Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Sergei Matotškin väärteoprotokolli AB 1151497 (lk 8) O.S suhtes selle fakti kohta, et 09.06.2011 kell 10.17 xxx juhtis O.S mootorsõidukit xxx xxx, kiirusega 127+-4 km/h, lubatud kiirus 90 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Seega rikkus juht LE § 124 p
2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74´22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 11.07.2011 (lk 8). Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu tegi 27.06.2011 otsuse väärteoasjas 2440,11,
3. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 127+-8 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 33 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Karistuseks määrati rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses summas 100 eurot. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 25.07.2011 saabus Viru Maakohtule O.S kaebus tema suhtes 27.06.2011 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,11,
4. KAEBUS 25.07.2011 esitatud kaebuses palub O.S Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri 27.06.2011 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks). Kaebaja palub arvesse võtta, et ta töötab xxx tehnika osakonna juhatajana ja tema töö nõuab mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmisega ei saa ta täita oma töökohustusi ja tõenäoliselt ka tööleping temaga lõpetatakse. Samas on tal 2 last, kellest üks on ainult 2,5 kuune. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha. 09.06.2011.a. koostati O.S suhtes väärteoprotokoll selles, et antud isik, 09.06.2011a. kella 10.17 ajal xxx. 150 km.-il, juhtis mootorsõidukit xxx xxxreg. märgiga xxx asulavälisel teel kiirusega 127+/- 4 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 3 km/h. Antud väärteo rikkumine on kvalifitseeritud Liiklusseaduse §74´22 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja võttis 27.06.2011a. vastu otsuse, ning karistas isikut toimepandud väärteo eest rahatrahviga 100 EUR ja lisakaristusena mõistis sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja seisukoht on, et vastuvõetud otsus on igati otstarbekas ning põhjendatud. Otsuse vastuvõtmisel arvestati asjaoludega, et tegemist on raske liiklusalase õigusrikkumisega, menetlusalune isik on teo toime pannud tahtlikult, mida isik on ka ise tunnistanud – kiirustas tööalasele kohtumisele. Oma vastutustundetu teoga on isik otsesesse ohtu seadnud ka teised liiklejad, tegemist on sõidukite poolt koormatud teega, kus ajaliselt millal rikkumine toime pandi on tihe liiklus. Karistuse viisist, miks rakendati lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmisega, on ka asjaolu, et menetlusalune isik on eelnevalt korduvalt toime pannud samalaadseid õigusrikkumisi ja paraku on eelnevad meetodid jäänud leebeteks. Isik on pidanud vajalikuks ja leidnud ka põhjendusi, miks eeskirju edasi rikkuda. Kergendava asjaoluna oli arvestatud, et isik oma tegu tunnistas, kuid selline kahetsus ei ole siiski piisav, et võiks üksnes piirduda rahalise karistusega. Arvestades eeltooduga jääb kohtuväline menetleja tehtud otsuse juurde. KOHTU SEISUKOHT V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk. 9 millest nähtub, et 09.06.2011 kell 10.00 xxx kilomeetril teostati mootorsõiduki xxx xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker II MDR nrAS004172, seadmele tehtud test 09.06.2011 kell 10.00, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati seisvast patrullautost, kõrvalteel. Mootorsõiduk liikus
5. sõidurajal, liikus üksinda. Kiirust mõõdeti 2-3 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel segavaid asjaolusid ei esinenud. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 127 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 90 km/h, määramatus +-4 km/h, seega ületamine on 33 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud R.xxx Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 17). Menetlusalune isik ei vaidlustanud ega vaidlusta ka kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Ka kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et O.S poolt juhitud mootorsõiduk liikus xxx maal xxx.kilomeetril kiirusega 127+- 4 km/h. LE § 124 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. 4 Eelnimetatud teelõigul lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 90 km/h. O.S sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 127 +-4 km/h, seega ületamine vähemalt 33 km/h võrra. LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 400 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja palus lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristuse tühistamist asjaoludega, et ta töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. O.S sõitis kiirusega 127 km/h teelõigul, kus lubatud kiirus on 90 km/h. Tegemist on maanteega. O.S ületas kiirust mitte vähem kui 33 km/h võrra. Kohus leiab, et selline märkimisväärne lubatud kiiruse ületamine tekitab teel liiklejaile reaalset ohtu – takistustele reageerimine, manöövri ettevõtmine on sellises olukorras tunduvalt häiritud. Samuti teistel liiklejail on õigus eeldada, et kõik autojuhid sõidavad lubatud kiirusega. Kiiruse režiimi eiramine loob olukorda mil liiklejad võivad eksida liiklussituatsiooni hindamisel (näiteks kauguse määramisel pöörde tegemisel). Seega leiab kohus, et O.S süüd antud väärteos ei saa hinnata väikseks. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 400 eurot, keskmine on 200 eurot. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 25 trahviühikut, s.o 100 eurot ehk isegi alla keskmise määra. O.S on ka varem korduvalt (3 korral) karistatud liiklusalaste väärtegude eest, kõigil kordadel kiiruse ületamise eest alates 21 kuni 40 km/t. Need on kehtivad karistused. Kuna viimase kohtuvälise menetleja 28.03.2011 otsuse alusel määrati temale LS § 72-22 lg 2 alusel rahatrahv 60 eurot, siis käesoleva väärteoasja raames on põhjendatud karistuse määramine eelmise karistusega võrreldes suuremas määras ehk siis 100 eurot. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on põhjendatud, sest varasemad rahatrahvid ei ole O.S-ile piisavat mõju avaldanud. O.S on varasemalt 3 korral karistatud väärteokorras LS § 74´22 lg 2 alusel. Viimased kaks trahvi on tasutud. See näitabki, et rahatrahvide tasumisega ei ole O.S raskusi ja trahv kui karistus ei mõjuta teda enam niivõrd tõsiselt, et ta hakkaks uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisakaristusena, juhtimisõiguse äravõtmise näol, on ta karistatud 1 korral, määr oli 1 kuu. Lisakaristuse määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma 5 liiklusalaste tegude toimepanemisest. Ainult põhikaristuse nimelt trahvi kohaldamist O.S puhul enam ilmselt ei piisa. Lisakaristuse määr on vastavalt LS §-s 74-22 lg 4 sätestatule võib olla 1 kuni 3 kuud. Isikule on määratud lisakaristuse määr, 2 kuud, on vastavalt LS § -le 74-22 lg 4 valitud õigesti. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on lühiajaline, 2 kuud, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Kohtupraktika kohaselt ( Riigikohtu lahend 3-1-1-26-10 p 7) ei saa töökoha kaotamise risk olla iseenesets lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Menetlusalune isik viis ennast ise olukorda mil tal esineb töökoha kaotamise risk, kuna pani toime liiklusväärteo, mille eest on võimalik kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Ka töökohal on võimalik kohaneda lühiajalise piiranguga, näiteks võib taotleda ajutist üleviimist teisele ametikohale, mis ei nõuaks kohustuslikus korras juhtimisõiguse olemasolu. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. Seega jätab kohus lisakaristuse muutmata. KOHTU MEE™ED O.S kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tema suhtes kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu poolt tehtud 27.06.2011 otsus väärteoasjas 2440,11,004212 jätta muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 03.09.2011 №oremreferent Liivi Õun