Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 05.12.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-1216 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör S

§76lg.4 määrata P.V-le katseaeg kuni 10.06.2013.

Kohustada P.V k atseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada P.V katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata P.V kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada P.V karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. - Asjaolud Viru Vangla esitas 31.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav P.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.01.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 4 kuud 15 päeva alates 27.01.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on erinevad, ühtne kindel muster puudub. Osaliselt on soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav osales vanglas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, töötab väljaspool vanglat, on osalenud liiklusohutusprogrammis ja riigikeele algõppe kursustel. Murru Vanglas töötas kinnipeetav xxx ja Viru Vanglas kruvide komplekteerijana. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 144 538,51 krooni ja vabanemisfondis on 561,31 eurot. Kinnipeetaval on toetavad suhted oma vanematega, kes elavad eraldi, suhtleb ka oma õega. Kinnipeetaval on ka 17-aastane poeg, kes elab emaga xxx. Lähedastega suhtleb kinnipeetav telefoni teel, käis ka lühiajalisel väljasõidul kodus. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kuritegeliku minevikuga inimesed. Kinnipeetav ei tunnista alkoholisõltuvust, kuid nõustub, et alkoholi tarvitamine soodustas 2 õiguserikkumisi. Kinnipeetaval on eakohased sotsiaalse suhtlemise ja toimetulekuoskused, samas on ta kaval ja oskab mängida kaastundele ning manipuleerida. Kinnipeetaval on raskusi hinnata oma võimalusi probleemide lahendamiseks, süüdistab teisi ja vähendab oma osalust. Kinnipeetav on enesekeskne, näeb rohkem oma probleeme, ei arvesta teiste arvamusega, ülehindab oma võimeid. Korduvkaristatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ja negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Kriminaalhooldusesse ja vanglaametnikesse suhtub mõistvalt. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele ühiskonnas. Joobes juhtimisega seab ta ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise ning välistatud ei ole vägivalla kasutamine. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest ema, isa, õde ja 16-aastane poeg. Peresisesed suhted on head ja toetavad. Sõpru, kes mõjutaks kinnipeetavat positiivselt, kinnipeetaval ei ole. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde 2-toalisesse võlgadeta korterisse, kus praegu elab kinnipeetava ema üksi. Kinnipeetava ema on pensionil ja töötab koristajana, ta on nõus kinnipeetavat toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetava isa elab kõrvalmajas ja on samuti nõus kinnipeetavat toetama. Kinnipeetaval on keskharidus ja juhiluba. Kinnipeetava ema sõnul hakkab poeg vabanemise korral saama töövõimetuspensioni, kuna talle on määratud töövõimekaotus 50%. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda ametlikult tööle Palu Steel Constructions OÜsse. Viru Maakohtu 26.02.2008 otsusega karistati kinnipeetavat tingimisi vangistusega ja määrati katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetav rikkus seda kohustust kaks korda, sooritades väärteo ja uue kuriteo. Maakohtu istung Kinnipeetav P.V taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et tal on läbitud 2 programmi, ta tööta vanglas ja hüvitab rahalisi kohustusi, on käinud 2x kodus lühiajalisel puhkusel. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna Viru vangla andmetes on vasturääkivused tasumata rahalise kohustuse summade osas ja kinnipeetav rikkus katseajaks talle pandud lisakohustust. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning leidis, et kinnipeetava käitumine tööl väljaspool vanglat ja lühiajalistel puhkustel käimine näitab seda, et ta allub kriminaalhooldusele. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangis viibib esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust KarS §424 järgi katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistuse ajal kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse tähtaeg lõpeb 10.06.

1. Maakohus leiab, et korduvkaristatus ja uue kuriteo toimepanemine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel kuni tegeliku karistusaja lõpuni. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde 2-toalisesse korterisse. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on tegemist kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud võlgadeta korteriga, kus hetkel elab kinnipeetava ema. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx xxx. Tegemist on ettevõttega, kus kinnipeetav töötab väljaspool, vanglat ka käesoleval ajal. Tööandja on kinnipeetava kohta andnud positiivse iseloomustuse. 4 Prokuröri abi ei nõustunud kinnipeetava vabastamisega vangistusest, kuna Viru Vangla poolt esitatud andmetes on vasturääkivused kinnipeetaval olevate rahalise kohustuse summa ja vabanemisfondis oleva summa osas. Maakohus nõustub, et segadus on raha ühikutes 8eurot ja kroon), kuid leiab, et sellel alusel vabastamata jätmine ei ole põhjendatud. Asja materjalide ja kinnipeetava enda kinnitusel on ta vangistuses töötanud ja seega oma võlgnevust kogu aeg vähendanud. Sama kavatseb ta ka jätkata vabanemisel, kuna jääb tööle samasse ettevõttesse. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kõikide kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on oma probleemiga tegelenud ja läbinud vastavad sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammid. Kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, on käesolev vangistus kinnipeetaval esimene. Kinnipeetava probleemideta käitumine vangistuses 2 aasta jooksul ja probleemideta kahel korral lühiajalisel puhkusel kodus käimine näitavad selgelt, et kinnipeetava arusaam ja mõtteviis on muutunud. Vangistuses viibitud üle 2 aasta on selleks piisavalt pikk aeg. Määrates talle käesoleval ajal katseaja kuni tegeliku karistusaja lõpuni, pikeneb järelevalve all olemise aeg. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et võrreldes eelmise kohtuistungiga ennetähtaegse vabastamise küsimuses veebruaris on kinnipeetav enda ja oma alkosõltuvusega tööd teinud. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja karistusaja lõpuni, s.o. kuni 10.06.
2. kuni tegeliku Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. 5 Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kõikide kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks alkohol. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi tarvitamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 6