lg 2 p 1,4, § 212 lg 1, § 320 lg 1 järgi ja Jüri Alevi, IK 35207122743, elukoht: XXXXX XX, kriminaalkorras karistatud 9 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine, süüdistuses
l e i d i s: O.N süüdistatakse selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, grupis koos Jüri Aleviga nõudis 10.septembril 2008.a kella 20.30 paiku Tartu linnas Rebase 10 asuva Rimi hüpermarketi parklas T.T. raha summas 20 000 krooni üleandmist 3 päeva jooksul, so 13.septembriks 2008.a., kusjuures Jüri Alevi lubas T.T. raha mittemaksmise korral „kasti lüüa“. Seega oli varalise kasu üleandmise nõudmine seotud psüühilise vägivallaga s.o. ähvardusega kannatanu tappa või vähemalt kahjustada tema tervist. 16.septembril 2008.a ajavahemikul 15.45-16.00 jätkasid O.N ja Jüri Alevi Tartu linnas Võru mnt 81 asuvas Statoili tanklas T.T. raha summas 20 000 krooni üleandmise nõudmist, kusjuures O.N ähvardas seoses rahalise nõudmisega T.T. vastu nina anda, s.o tarvitada tema suhtes füüsilist valu või tervisekahjustusi põhjustavat vägivalda, samuti ähvardas maksmisega tõrkumise korral suurendada T.T. nõutavat rahasummat 200 000 kroonini. Seega pani O.N toime
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise grupi poolt, kui kasutati psüühilist vägivalda ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. O.N, eesmärgiga välja petta sõiduki kindlustushüvitist, esitas 02.oktoobril 2008.a Tartus Turu 45b asuvas Hansa Varakindlustus AS kontoris kahjukäsitlusosakonnas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et ajavahemikul 27.august 2008.a kuni 09.september 2008.a varastati Tartus Ringtee 61 parklast tema kasutuses olev sõiduauto Mercedes Benz S350 reg nr XXX XXX väärtusega 750 000 krooni. Tegelikult ülaltoodud ajavahemikul ega ülaltoodud kohast sõiduautot ei varastatud, vaid O.N püüdis Hansa Varakindlustuse AS-lt välja petta sõiduki kindlustushüvitist 750 000 krooni suuruses summas. Seega pani O.N toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. O.N, viibides 09.septembril 2008.a ajavahemikul kell 13.35-13.55 Tartus Riia 132 kabinetis C204 kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud vastutusest ütluste andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluse andmise eest
§-de 318 ja 320 järgi, andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et ta viis 28. või 29.augustil 2008.a. sõiduauto MercedesBenz 350 reg nr XXX XXX Silber Auto parklasse ja ajavahemikul 28.august 2008.a kuni 09.september 2008.a varastati Tartus Ringtee 61 parklast tema kasutuses olev tehniliselt korras olev sõiduauto Mercedes Benz S350 reg nr XXX XXX väärtusega 750 000 krooni. Tegelikult O.N 28.augustil ega 29.augustil 2008.a. eeltoodud sõiduautot Silber Auto parklasse ei viinud ja sealt autot ei varastatud. Seega pani O.N toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt valeütluse andmise. Jüri Alevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos O.N-iga nõudis 10.septembril 2008.a kella 20.30 paiku Tartu linnas Rebase 10 asuva Rimi hüpermarketi parklas T.T. raha summas 20 000 krooni üleandmist 3 päeva jooksul, so 13.septembriks 2008.a., kusjuures Jüri Alevi lubas T.T. raha mittemaksmise korral „kasti lüüa“. Seega oli varalise kasu üleandmise nõudmine seotud psüühilise vägivallaga, so ähvardusega kannatanu tappa või vähemalt kahjustada tema tervist. 16.septembril 2008.a ajavahemikul 15.45-16.00 jätkasid Jüri Alevi ja O.N Tartu linnas Võru mnt 81 asuvas Statoili tanklas T.T. raha summas 20 000 krooni üleandmise nõudmist, kusjuures O.N ähvardas seoses rahalise nõudmisega T.T. vastu nina anda, so tarvitada tema suhtes füüsilist valu või tervisekahjustusi põhjustavat vägivalda, samuti ähvardas maksmisega tõrkumise korral suurendada T.T. nõutavat rahasummat 200 000 kroonini. Seega pani Jüri Alevi toime
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise grupi poolt, kui kasutati psüühilist vägivalda ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 27.oktoobril 2007.a kella 01.00 paiku Tartu linnas Pepleri 14 asuva baari „Kotka Kelder“ läheduses rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et tulistas 9,0 kaliibriga tulirelvast Walther P 38 seerianumbriga 4834f vähemalt 2 lasku A.L. jalgade ette ning tulistamise tagajärjel asfaldist lahti paiskunud killud tekitasid A.L. vasaku jala põlve piirkonda pindmisi marrastusi. 2 Seega pani Jüri Alevi toime
Jüri Alevi, omamata lõhkematerjali käitlemise luba ning relvaluba, hoidis kuni 14.oktoober 2008.a oma elukohas XXX Tartu 19,16 grammi kasutamiskõlbulikku suitsuta püssirohtu, omamata selleks Lõhkematerjaliseaduse §-s 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba, rikkudes sellega Relvaseaduse § 45, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena ning Relvaseaduse § 46 lg 5 p 6 mille kohaselt võib füüsiline isik relvaloa olemasolul hoida kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta. Seega pani Jüri Alevi toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku valdamise ja käitlemise. Jüri Alevi, omamata relvasoetamisluba ja relvaluba: - ostis 2007.a sügisel R.K. viimase elukohas XXX 3000 krooni eest laskekõlbuliku 9,0 kaliibriga tulirelva Walther P 38 seerianumbriga 4834f ning vähemalt neli 9*19 mm püstolipadrunit Parabellum ja hoidis neid enda valduses kuni 27.oktoober 2007.a ning 27.oktoobril 2007.a. kandis tulirelva Walther P 38 ja nelja püstolipadrunit kaasas Tartu linnas Pepleri 14 asuva baari „Kotka Kelder“ juures ja kasutas neid avaliku korra raske rikkumise toimepanemisel A.L. suhtes: - hoidis kuni 14.oktoobrini 2008.a oma elukohas XXX Tartu 59 laskekõlbulikku 12kaliibrilist jahipüssipadrunit, 2 laskekõlbulikku 9*19 mm püstolipadrunit Parabellum (Luger). Eeltoodud tegevusega rikkus Jüri Alevi Relvaseaduse § 32, mille kohaselt on tulirelva ja laskemoona soetamiseks vajalik relvasoetamisluba; § 34, mille kohaselt relva ja selle laskemoona käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba; § 45, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba ning § 50, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Seega pani Jüri Alevi toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: O.N-i ja Jüri Alevi süüdistus
Süüdistatava O.N-i ütluste kohaselt ei olnud tal T.T. otsest tüli ega konflikti, kuid T.T. suupruukimise tõttu jäi Kavastu Farm OÜ, kus O.N töötas mitteametlikult nõustajana, ilma kolmest kinnistust Ahja vallas. Süüdistatav sai K.K. kaudu teada, et T.T. oli levitanud jutte, et OÜ Kavastu Farm on kohe pankrotti minemas. Pärast seda, kui K.K. oli rääkinud nurjunud maatehingust, püüdis O.N T.T. kätte saada, kuid T.T. vältis tema kõnesid ega ei võtnud telefoni vastu. Mingil päeval T.T. helistas ise ja ütles: “Oled mind taga otsinud, mis tahad?“ O.N oli selle peale öelnud, et oleks vaja kokku saada ja rääkida. Kohtus avaldati süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt O.N helistas ise T.T. ja ütles, et oleks vaja kokku saada. O.N ei mäletanud enam, kas ta helistas T.T. samal päeval või päev varem. Telefoni teel O.N ei öelnud, milles probleem on (I kd, lk 15-18). Kohtuistungil jäi süüdistatav kohtus antud ütluste juurde, 3 kinnitades, et T.T. helistas talle ise. O.N sai K.K. kaudu teada ka seda, et lisaks oli T.T. huvitanud Jüri Alevi ja O.N-i minevik, ning seepärast kutsus O.N Rimi parklasse 10.septembril 2008.a. kokkusaamisele ka Jüri Alevi. Kokkusaamisel istus T.T. oma autos, kusjuures kõrvalistmel oli tal laps, O.N ja Jüri Alevi seisid auto kõrval. O.N ütles T.T. , et kui T.T. tahab tema kohta midagi teada saada, siis ta tuleks ja küsiks tema käest, mitte ei kasutaks politsei abi, et teda mustata. Jüri Alevi oli küsinud T.T. , miks viimane käis politseis tema kohta uurimas, räägiti ka Jüri Alevi töökoha kaotusega seotud probleemist. Rahasummast oli olnud juttu vaid niipalju juttu, et Jüri Alevi rääkis, kui palju ta kaotas selle töökoha tõttu. Jüri Alevi küsis politseiniku nime, kelle käest T.T. informatsiooni sai. Füüsilise vägivallaga T.T. ei ähvardatud. Paar päeva hiljem helistas talle T.B. , kelle poole oli pöördunud T.T. seoses tööriistavargusega ning T.B. oli lubanud asja uurida. O.N läks Hansatallide juurde koos Jüri Aleviga. T.T. ennast seal ei olnud, vaid oli T.T. sõber T.L. . Kuna T.B. oli kokkusaamisel purjus ja T.T. ennast ei olnud, siis jäi asi poolikuks ja lepiti kokku, et saadakse kõik koos uuesti kokku. Seejärel T.L. helistaski O.N-ile ja lepiti kokku kohtumine Statoili tanklas 16.septembril 2008.a. Tööriistadest rääkisid T.B. , T.T. ja Jüri Alevi. Lisaks uurisid O.N ja Jüri Alevi T.T. politsei käest informatsiooni saamise kohta. T.B. lahkus koos T.L. ga. Kui O.N, Jüri Alevi ja T.T. jäid kolmekesi, siis hakkasid tulema T.T. provokatiivsed küsimused, näiteks hakkas ta ise rääkima rahamaksmise teemal. Kuigi Jüri Alevi ütles talle konkreetselt, et jutt ei käi mingist rahamaksmisest, vaid sellest, et Jüri Alevi oli kahju kannatanud. Lahku mindi järeldusega, et T.T. pidi ikkagi tooma selle politseiniku nime. Süüdistatava Jüri Alevi ütluste kohaselt tunneb ta O.N üle 10 aasta. Kannatanu T.T. tunneb süüdistatav 2008.a. kevadest seoses tööga. T.K. kuulis Jüri Alevi, miks ta oli tööst ilma jäänud. T.K. ütles, et T.T. olevat rääkinud K.K., et tema (T.T.) on läbi tuttava Põlva kriminaalpolitseiniku uurinud Jüri Alevi tausta. T.T. olevat saanud Jüri Alevi kohta andmeid ning oli rääkinud peatöövõtjale, et Jüri Alevi on kinni istunud ja ärgu usaldagu teda. Niimoodi jäigi Jüri Alevi objektist ilma. Enam T.T. Jüri Alevi telefonikõnedele ei vastanud. Ühel päeval helistas O.N ja ütles, et T.T. on talle helistanud ja tahab nendega kokku saada. Jüri Alevi sõitis umbes peale kella kuut Rimi hüpermarketi juurde. Jüri Alevi kohale jõudes istus T.T. juba seal oma autos. Jüri Alevi küsis T.T. , miks ta nuhib ja tema kohta levitab jutte. T.T. eitas seda. Siis jõudis kohale O.N oma abikaasa M, kes jäi autosse. T.T. eitas seda kõike, et tema pole sellist juttu rääkinud ei Jüri Alevi, O.N-i ega kellegi teise kohta ega pole ka midagi uurinud. Siis O.N helistas K.K. ja kutsus viimase sinna. K.K. ütles T.T. , et ta on ju rääkinud, et tema tuttav politseinik annab andmeid. Seejärel Jüri Alevi ja O.N-i tahtsid, et T.T. ütleks selle politseiniku nime. Jüri Alevi soovis anda selle politseiniku kohtusse info levitamise eest, sest ta kaotas töökoha ja kannatas materiaalset kahju tema hinnangul umbes 20 000 krooni. Kuna T.T. eitas politseinikult info saamist, siis ütles Jüri Alevi, et ju ta tahab siis ise maksta ja ähvardas, et kui ta veel kuuleb, et T.T. tema järele nuhib või levitab jutte, siis ta taob tal „nahad kinni“. T.T. ütles, et ta ei nuhi ja ei hakka maksma kellegi eest ning sõitis minema. Seejärel lahkusid ka teised. 16.septembril 2008.a. helistas Jüri Alevile Tallinnasse O.N, kes ütles, et T.T. oli helistanud, et tahab nendega kokku saada. Jüri Alevi sõitis Tartusse kokkusaamisele Statoili bensiinijaama. Kohal olid peale Jüri Alevi veel O.N, T.B. , kes oli kohale kutsutud seoses tööriistavargusega, ja mingi T.T. sõber Tom. Ka T.K. oli mingil momendil seal. T.T. tuli sinna kohale paarkümmend minutit hiljem. Jüri Alevi tahtis teada saada selle politseiniku nime, aga rahanõudmist ei toimunud. Võis olla niisugune jutt, et kui T.T. politseiniku nime ei ütle, et kas ta siis tahab ise maksta. 4 Kannatanu T.T. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2008.a. sügisel töötas ta Maarjakülas ehitusmehena, kui neilt varastati seal tööriistu. Kuna Jüri Alevi töötas ka seal mingil ajal, siis peale varguse toimumist uuris T.T. Jüri Alevi ja tema töömeeste tausta. Kannatanu rääkis sellest oma tädipojale K.K., kes omakorda rääkis O.N-ile ja Jüri Alevile. Kuna T.T. oli uurinud nende tausta, siis see oligi põhjuseks, miks hakati temalt raha nõudma. O.N helistas T.T. umbes nädal aega, kuid T.T. ei võtnud kõnesid vastu, sest kartis, et sealt võib midagi tulla, kuna K.K. oli talle teada andnud, et ta oli nende arvates valesti käitunud. Umbes nädal hiljem võttis T.T. O.N-i kõne vastu, kes soovis kokku saada. T.T. helistas ühel õhtul ja teatas, et ta on linnas, ja saadi kokku Rimi parklas. Kõigepealt saabus Jüri Alevi autoga. Ta küsis vaid, et miks ta nuhib. Mingi aja pärast tuli O.N. Räägiti, et miks T.T. ajab külapeal jutte ja nuhib nende järele, et kas ta on mingi „ment“, et nuhib nende järele. Lõpuks tuli välja, et paari päeva pärast, s.o laupäevaks peab T.T. tooma 20 000 krooni O.N-ile. Vahepeal ähvardati, et kui raha ei tule laupäevaks, siis lubati peksa anda või maha lüüa. Mahalöömise või “kasti löömisega“ ähvardas just Jüri Alevi, O.N rääkis rohkem rahast ja mängis sõnadega närvide peal. Korraks käis seal ka K.K., kes kutsuti sinna ja kes rääkis, mida T.T. on temale rääkinud Jüri Alevi ja O.N-i kohta. K.K. oli kohal 5 või 10 minutit ja lahkus enne, kui toimus kannatanu ähvardamine. T.T. oli teadlik O.N-i ja Jüri Alevi kriminaalset taustast. T.T. oli kunagi viibinud baaris, kus Jüri Alevi paugutas püssiga. T.T. rääkis tuttavatele, et kui ta peksa saab või ära kaob, siis teatakse, kust otsida või kelle poole pöörduda, kuna teda oli niimoodi ähvardatud. T.T. rääkis väljapressimisest ka tuttavale Põlva politseinikule V.K. , kes soovitas tal politsei poole pöörduda. T.T. ei soovinud algul politseisse pöörduda lootes, et asi rahuneb maha, aga kui lepiti kokku uusi kokkusaamisi, siis sai ta aru, et rahule teda ei jäeta ja ta pöördus politseisse. Nõutud ajaks T.T. raha ära ei maksnud. Vahepeal rääkis kannatanu oma sõbrale T.L. le, et temalt nõutakse niimoodi raha. T.L. teatas talle hiljem, et lasi T.B. il helistada O.N-ile , et millega too linna peal tegeleb. O.N, T.B. ja T.L. kohtusid. T.L. rääkis hiljem kannatanule, et seal kohtumisel oli räägitud, et T.T. on süüdi nuhkimises. Ühel õhtul helistas O.N et kokku saada. Kuna kannatanul ei olnud võimalik kohe kohtuda, siis helistas ta ise O.N-ile, kas järgmisel või ülejärgmisel päeval kokkusaamise osas. Võru tänava Statoili bensiinijaamas said kokku T.K., O.N, Jüri Alevi, T.B. ja T.L. . T.T. jõudis hiljem. Hakati rääkima samal teemal, et miks T.T. on ikka nuhkinud ja kuskilt politseist infot küsinud ja külapeal seda infot levitanud. T.B. lahkus öeldes, et tema oli tulnud tööriistavarguse pärast ja et temal nende juttude ja rahanõudmise suhtes ei ole midagi kaasa rääkida. Koos T.B. iga lahkus ka T.L. ja seejärel T.K.. Peale seda hakkasid Jüri Alevi ja O.N jälle raha küsima. T.T. ütles, et tal ei ole seda raha kuskilt võtta ja küsis, et kas see summa on nende meelest õiglane, et kellegi tausta uurimise eest 20 000 krooni nõuda. Seepeale ütles O.N, et nad võivad ühe nulli veel otsa panna, kui see summa ei sobi. Lubati vastu nina anda. Vestlus lõppes sellega, et oli ikkagi vaja maksta 20 000 krooni, otsigu kuskilt või küsigu kelleltki. Maksma pidi ta sellepärast, et oli eksinud nende poolt kehtestatud käitumisnormide vastu. T.T. sõnul ta ei olnud süüdistatavatele võlgu, pigem oli O.N talle töö eest võlgu. Tunnistaja T.L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema sõber T.T. töötas koos Jüri Aleviga Maarjakülas. T.T. oli rääkinud, et objektilt varastati tööriistad. Tunnistaja ütles, et ta võib aidata uurida ja rääkis asjast T.B. ile. Mõnda aega oli vaikus ja järsku hakati T.T. käest raha nõudma. Saadi kokku Hansatallis Aleksandri kõrtsi juures, kus ei olnud enam juttu tööriistade otsimisest vaid rahanõudmisest Kuna T.T. seal ei olnud, siis otsustati, et on vaja uuesti kokku saada. Mõned päevad hiljem lepiti kokku uus kokkusaamine Aardla tänava Statoili tankla juures, kus olid kohal peale tunnistaja veel T.B. , Jüri Alevi, O.N ja T.K.. Hiljem tuli sinna ka T.T.. Jutt käis tööriistadest. Kuna tööriistade varguseasi oli juba politseis, siis T.B. 5 leidis, et temal ei ole seal enam midagi teha, ja nad lahkusid koos T.L. ga. T.T. jäi sinna ja kindlasti ka Jüri Alevi ja O.N. Tunnistaja sõnul oli T.T. aru saada, et tal on O.N-i ja Jüri Alevi ees hirm. Tunnistaja T.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema ei ole T.T. rääkinud Jüri Alevi ja O.N-i kriminaalsest taustast. T.T. sõnul oli ta seda uurinud oma tuttava politseiniku käest. Probleem tekkis sellest, et miks ta uurib ja mustab inimesi. Tunnistaja küsis T.T. politseiniku nime ja ütles, et ta teeb selle politseiniku kohta avalduse. T.T. oli politseist uurinud ka T.K. kuuluva osaühingu Crassula andmeid. T.K. sõnul oli T.T. valmis ise hüvitama kahju 2000 krooni, mis ta laimuga oli tekitanud. Statoili tanklas võis tulla jutuks T.T. poolne kompromissi pakkumine. Tunnistaja kuuldes ei ole keegi T.T. lubanud peksa anda ega küsinud temalt raha. Tunnistaja sõnul läks ta Statoili kohtumiselt ära varem kui T.T.. T.T. rääkis talle rahanõudmisest hiljem. Tunnistaja V.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta töötab Põlva politseis kriminaaltalituses, kus tema peamised tööülesanded on erinevate kuritegude menetlemine ja kriminaaljälitus. 2008.a. sügisel töötas T.T. ehitusobjektil Maarjakülas, kust varastati tööriistad. Tunnistaja menetles seda kriminaalasja, mille menetlus lõpetati tuvastamatuse tõttu. Asja menetlemise käigus küsis tunnistaja T.T. objektil töötanud isikute kohta. Ilmselt T.T. rääkis, et Jüri Alevi on varem karistatud. V.K. sõnul ei ole T.T. tema poole pöördunud, et uurida Jüri Alevi või O.N-ini tausta. T.T. helistas talle, et temalt pressitakse raha välja, summa vist oli 25 000 krooni ja väljapressijateks olid Jüri Alevi ja O.N. T.T. rääkis, et Jüri Alevi ja O.N tahavad politseisse avaldust esitada selle kohta, et politsei on infot väljastanud ja et T.T. maksaks raha, et siis avaldust ei esitata. Tunnistajale tundus, et T.T. kartis päris tõsiselt kuna teda ähvardati läbi peksta või siis lubati „kasti lüüa“. Kannatanu rääkis, et teda on üritatud mitmel päeval kätte saada, aga ta ei ole julgenud telefoni vastu võtta. Tunnistaja soovitas selle peale T.T. politseisse pöörduda. Tunnistaja K.K. kohtus antud ütluste kohaselt olid Rimi parklas kohtumisel peale tema veel T.T., O.N ja Jüri Alevi. Räägiti politsei käest info hankimisest süüdistatavate kohta ja T.T. poolt Jüri Alevi süüdistamises tööriistavarguses. Mingit agressiivsust T.T. suhtes üles ei näidatud. Lepiti kokku, et ollakse sõbrad edasi ja et keegi ei uuri kellegi tausta. Rahast kohtumisel juttu ei olnud. Kokkusaamiselt mindi koos ära. Tunnistaja T.A. kohtus antud ütluste kohaselt soovitas T.K. Jüri Alevit T.T. , kes teostas oma firmaga ehitustöid Maarjakülas. Alguses sujus kõik väga hästi, aga siis hakati palga maksmisega venitama. Tuli välja, et T.T. on Jüri Alevi kohta uurinud internetist ja avaldanud, et ta on varem karistatud. Tunnistaja väitel ei leidnud tema kontrollimisel Jüri Alevi kohta internetist mingit infot. Kuna objekti tööde teostamise leping jäi sõlmimata, siis tekkis kahju 30 000 krooni. T.K. kaudu ilmnes, et Jüri Alevit ja tema brigaadi süüdistatakse tööriistade varguses. Tunnistaja arvates võis T.T. saada informatsiooni oma endiselt töökaaslaselt, kes on praegu Põlvas politseinik. Statoili bensiinijaamas toimunud kokkusaamisel viibis tunnistaja sealsamas autos. Tunnistaja sõnul käis põhiline jutt sellest, et T.T. ütleks selle politseiniku nime, kes talle infot andis ja miks ta niimoodi tegi, et Jüri Alevi ühest lepingust ilma jäi. T.T. küsiti, et miks ta uuris teiste tausta ja kes need majanduslikud kahjud korvab, mis tema tegevuse tagajärjel on tekkinud. Ähvardamist tunnistaja ei kuulnud. Tunnistaja T.B. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema poole pöördus keegi T., kes rääkis tööriistade kadumisest ja küsis, kas ta tunneb O.N. Esimest korda saadi kokku Aleksandri Kõrtsi juures ja seal T.T. ei olnud. Järgmine kord saadi kokku Võru tänava Statoili 6 tanklas ja siis olid kõik osapooled kohal: kaks T, O.N ja Jüri Alevi. O.N-i ja Jüri Alevi põhiline probleem oli selles, et miks kannatanu oli nende järele nuhkinud ja mis õigusega ning mis alusel ta kahtlustab Jüri Alevit tööriistade varguses ning miks ta jooksis tunnistaja juurde kaebama. Vestlusega ei jõutud kuhugi, sest T.T. ei osanudki selgitada, miks ta üldse kedagi süüdistas. Kuna tunnistaja ei saanud küsimust lahendada, siis lahkus ta koos T.L. ga. Jälitusprotokollis (I kd, lk. 205-225), milles on fikseeritud Jüri Alevi ja O.N-i telefonivestluste ja sõnumite salajane pealtkuulamine ajavahemikul 12.-18.september 2008.a., sisaldub T.K. ja O.N-i telefonivestlus 13.septembril 2008.a., millest on aru saada, et O.N oli küsinud T.T. ATV-d laenuks ning viimane pidas seda imelikuks, kuna paar päeva tagasi esitas süüdistatav talle nõudmisi. T.K. küsimuse peale, et T.T. tahab vist ikka „molli saada“ ja et talle tuleb õppetunniks „ära panna pauk“, vastas O.N, et tahab jah (I kd, lk 209). 15.septembri 2008.a. T.L. ja O.N-i telefonivestluse tekstist nähtuvalt on T.L. küsinud O.N-ilt, et kas kannatanu peab „20 tonni“ maksma ja et T.T. ise ei julge rääkida, mille peale O.N küsis, kas T.L. tahab Ahja baari ees karjuda, kes midagi maksma peab, ja miks T.L. läbi telefoni mingeid asju räägib, et kes midagi tegema peab ja maksma peab (I kd, lk 210). Jälitustegevuse protokolliga (I kd, lk 215-222), mis sisaldab audiosalvestuse stenogrammi 16.septembril 2008.a. Tartus Võru mnt 81 asuvas Statoili tanklas Jüri Alevi, O.N-i ja T.T. kõnelusest, on tõendatud, et süüdistatavad jätkasid T.T. 20 000 krooni üleandmise nõudmist, kusjuures O.N ähvardas seoses rahalise nõudmisega T.T. vastu nina anda, samuti ähvardas maksmisega tõrkumise korral suurendada T.T. nõutavat rahasummat 200 000 kroonini. Stenogrammi kohaselt on Jüri Alevi vastanud T.T. küsimuse peale, et miks nad talt raha nõuavad, et küll ta ise teab millepärast (I kd, lk 217). O.N on öelnud T.T. , et kui ta raha ära maksab ja mööda nina saab, siis on rahu mõisas. Hakkab kannatanu veel uurima, maksab uuesti. Kannatanu on valesti käitunud (I kd, lk 219). Kannatanu küsimuse peale, kust ta raha võtab vastas O.N, et see on tema probleem. Mingu vargile, röövigu, varastagu, tapku ära kedagi, mingu küsigu miilitsast, tehku avaldus, öelgu, et pressivad välja. (I kd, lk 220). Igal asjal on oma hind. Ta võib summale nulli otsa kirjutada (I kd, lk 221). Kannatanu küsimuse peale, et miks temalt raha nõutakse, vastab Jüri Alevi, et küll kannatanu teab millepärast, et ta käis politseis Jüri Alevi andmeid kontrollimas (I kd, lk 217). Lk 220 teeb Jüri Alevi kannatanule ettepaneku asjades rahulikult kokku leppida. Kannatanu selgituse peale, et tal ei ole kuskilt seda raha praegu võtta, vastab süüdistatav, et keegi ei hakka temalt kohe nõudma ja kõiges annab kokku leppida. T.T. ütluse peale, et see rahamaksmine oleks ebaõiglane, vastab Jüri Alevi, et kuidas ebaõiglane ja küsib, et kas see on õige, et ta läks nuhkima (I kd, lk 221). Mõlemad süüdistatavad hoitavad vestluse käigus kannatanut, et telefoni teel „asjadest“ mitte rääkida (I kd, lk 222).
näeb ette kriminaalvastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda.
Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Varalise kasu nõudmine moodustab
7 Eeltooduga leidis kohtus tuvastamist, et juba Rimi parklas 10.septembril 2008.a. toimunud kokkusaamise kohta on kannatanu T.T. rääkinud, et talle anti 20 000 krooni tasumiseks tähtaeg ja kui ta tähtaega ei järgi, siis saab peksa või lüüakse maha. Mahalöömisega ähvardas Jüri Alevi, O.N rääkis rohkem rahast. Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli K.K. selleks ajaks lahkunud ega kuulnud ähvardamist. Süüdistatav Jüri Alevi on omaks võtnud asjaolu, et ta oli Rimi juures T.T. ähvardanud, et „lööb tal nahad kinni“. Tunnistajate ja kannatanu antud ütlustest nähtub, et probleem oli tekkinud sellest, et T.T. oli uurinud Jüri Alevi ja O.N-i tausta seoses tööriistavargusega. Süüdistatavad on väitnud, et rahasummast oli juttu seetõttu, et andmeid avalikustanud politseinikult 20 000 krooni kohtu kaudu välja nõuda. Samas nähtub tunnistaja T.K. ütlustest, et T.T. oli valmis hüvitama kahju, mis ta väidetava laimuga oli tekitanud. Tunnistajad T.L. , T.K. ja V.K. on kohtus kinnitanud, et kannatanu T.T. oli neile rahanõudmisest rääkinud. T.L. ütlustest nähtub, et oli aru saada, et T.T. kardab Jüri Alevit ja O.N. V.K. ütlustest nähtuvalt oli T.T. talle helistanud ja rääkinud raha väljapressimisest Jüri Alevi ja O.N-i poolt. Tundus, et T.T. kartis tõsiselt, kuna teda oli ähvardatud läbi peksta. Kannatanu T.T. ütlustest nähtub, et ta arvas, et lubadus talle peksa anda võib teoks saada, kuna O.N näitas seda piisavalt ülbelt ja tõsiselt välja. Kannatanu kinnitas, et ta kartis O.N ning seda kinnitab ka asjaolu, et T.T. oli vältinud kohtualuste telefonikõnesid. Kannatanu pöördus politseisse, kuna leidis, et asi on piisavalt tõsine ja et süüdistatavate poolt avaldatud ähvardused võidakse teoks teha, kuna tema tülitamine jätkus pärast kohtumist Rimi parklas. Kannatanu T.T. ja süüdistatavate ütlustest nähtub, et raha küsimine ja ähvardamine füüsilise vägivallaga on omavahelises seoses. Vägivallaga ähvardamine oli mõeldud kannatanus hirmu tekitamiseks ja mõjutamiseks, et sundida teda maksma nõutavat summat. Kannatanu võttis tema suhtes tehtud ähvardusi reaalsena, kuna oli teadlik, et mõlemad isikud on varem kriminaalkorras karistatud. Seda oli ta muuhulgas kuulnud ka tunnistajatelt T ja K.K., kes olid talle avaldanud seda, mida nad on varem teinud, kellele peksa andnud ja kelle käest välja pressinud Samuti informeeris ta oma tuttavaid, et teda ähvardatakse, et need teaksid, kui ta ära kaob või peksa saab, kust siis otsida ja kelle poole pöörduda. Seega ta aimas, et teda varitseb reaalne hädaoht, eriti seetõttu, et teda ähvardas korraga kaks isikut, kes olid erinevalt temast oma käitumislaadilt ülbed, bravuursed ja oma kuritegelike tahtmisi dikteerivad. Ka tunnetas ta hukkamõistvat ja süüdistavat suhtumist O.N-i ja Jüri Alevi kaaslaste poolt. Samuti oli kannatanu teadlik, et Jüri Alevi kasutas tulirelva baaris Kotka Kelder. Jüri Alevi ja O.N tegutsesid ühise eesmärgi nimel, püüdes võtta mõlemad kannatanuga telefoni teel ühendust, ilmudes kannatanuga kokkusaamistele koos ja esitades talle pretensioone, kusjuures Jüri Alevi reaalselt vägivallaga ähvardades ning O.N oma olekuga neid ähvardusi toetades nõudsid kannatanult raha. O.N-i ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka see, et tema ja kaitsja kaitseversioon toimunust ei ole kohtumenetluse jooksul olnud ühesugune. Asjaolu, justkui oleks O.N olnud seaduslik alus nõuda kannatanult mingit summat kahju eest, mida kannatanu nagu oleks tekitanud firmale, kus O.N nõustajana töötas, toodi välja alles kohtulike vaidluste käigus ja seda ei kinnita ükski kohtuistungil eelnevalt uuritud tõend. O.N on kogu aeg eitanud mingit raha nõudmist kannatanult. Ta ei ole avaldanud, millised on tema kahjud, mis olid kannatanu poolt väidetavalt tekitatud ja mida tal oleks olnud õigus nõuda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et firmale, kus O.N nõustajana töötas, oleks kannatanu T.T. tegevuse läbi kahju tekitatud ja pole näidatud ka võimalikku kahjusumma suurust. Samuti ei ole kohtus tuvastamist leidnud, et O.N firma töötajana oleks olnud õigustatud isik firma nimel kellelegi kahjunõuet esitama või et firma oleks teda selleks volitanud. 8 Ka Jüri Alevi ütluste ebausaldusväärsust kinnitab see, et tema ja kaitsja kaitseversioon toimunust ei ole läbi kohtumenetluse olnud ühesugune. Jüri Alevi kohtuistungil antud ütlusi, et ta soovis väidetavalt talle tekitatud kahju välja nõuda politseiametnikult, ei leidnud kinnitust kannatanu ja juuresviibinud tunnistajate ütlustega ega ka helisalvestisega. Samad tõendid ei kinnita Jüri Alevi versiooni ka selle kohta, et ta nõudis kannatanult kulude hüvitamist seoses ehitusobjektiga seotud kulutustega. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, millega seoses ja millises ulatuses, oli Jüri Alevi õigustatud nõudma kannatanult kahju hüvitamist. Isegi kui süüdistatavate lõplik versiooni raha nõudmise õigustatuse kohta oleks tõene, siis nõutud summa 20 000 krooni, ei oleks olnud piisav katmaks neile mõlemale väidetavalt tekitatud kahju. Kuigi kohtuliku uurimise käigus on jälitustegevuse protokolli audiosalvestuse stenogrammiga faktiliselt tõendatud kannatanu T.T. vägivallaga raha väljapressimine, jääb O.N oma ütlustest lähtuvalt ikkagi oma süüd eitavale ja Jüri Alevi ennastõigustavale seisukohale. Sellest järeldab kohus, et süüdistatavad ei ole oma teo kuritegelikkusest aru saanud, rääkimata selle kahetsemisest. Kohtuliku uurimise käigus ilmnes, et süüdistatavad üritasid enda vabanemiseks esile tuua ja rõhutada hoopis kannatanu väidetavat kriminaalset käitumist ja tema sügavalt isiklikke eluseiku, et näidata teda ebausaldusväärsena, millel aga tegelikult antud kriminaalasjaga puutumust ei ole. Kohus veendus, et kannatanu poolt antud kirjeldustes sündmuste käigu ja isikute käitumise kohta ei ole põhjust kahelda, kuna need langevad kokku jälitustegevuse protokolli audiosalvestuse stenogrammiga ja telefonivestluste pealtkuulamise stenogrammidega. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et nii Jüri Alevi kui O.N tegutsesid ühise eesmärgiga. Kohus leiab, et süüdistatavate käitumises avaldus kavatsetus ja seega leiab kohus, et mõlema süüdistatava tegevus koostoimes on kvalifitseeritav
Kohus ei tuvastanud eespool analüüsitud kuriteo puhul Jüri Alevi ja O.N-i süüd välistavaid asjaolusid. Kuna mõlemad isikud on varasemalt karistatud kriminaalkorras varavastaste tegude eest ning nad tegutsesid kuritegu toime pannes koos grupis, siis on õige kvalifitseerida tegu
O.N-i süüdistus
Süüdistatava O.N-i kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s Crassula nõustajana. Sõiduauto Mercedes Benz S350, riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX , oli O.N-i kasutuses ajavahemikul 2007-2008 aastal tööandja kaudu. OÜ Crassula kasutas sõidukit Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ kaudu, kes oli auto liisija. Kuna OÜ Crassula rahaline seis muutus raskeks, hakkas O.N autole ostjat otsima. Auto müümiseks pöördus O.N A.V. poole, kes hakkas sellega tegelema. Kuna autol oli hooldus tegemata, siis A.V. ütles, et esmalt tuleb mõned asjad auto juures korda teha. Auto müümise perioodil O.N autoga viimased kaks kuud ei sõitnud, kuid võtmed olid tema käes. Auto seisis Statoili tanklas, Kivi tänavas ja Lõunakeskuse parklas. Viimati nägi O.N oma sõnul autot Mercedese keskuse juures Ringtee 61, kuhu ta oli auto parkinud, et see hiljem hooldusse üle anda. Süüdistatava sõnul ei andnud ta autot koheselt töösse, sest raha oli vähe. Auto kadumise avastas ta siis, kui sõitis koos abikaasaga autoteeninduse juurde, et autost mõned asjad võtta. Keskusest järele küsides sai O.N vastuseks peale teenindaja poolt 9 arvutist kontrollimist, et nemad autost midagi ei tea. O.N-i sõnul helistas ta samal päeval politseisse ja teatas auto kadumisest. Nädalapäevad hiljem helistas M.K. talle ja ütles, et politseist oli öeldud, et O.N peab minema kindlustusse avaldust tegema. O.N läks Sepa tänava Hansa Varakindlustusse ja vormistas kahjuteate sõiduki varguse kohta. Tunnistaja T.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et OÜ Crassula rentis sõiduautot Mercedes Benz S350, registreerimisnumbriga XXX XXX , Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ-lt, kes oli auto omakorda liisinud Hansaliisingult. OÜ Crassula ise ei rentinud seda autot otse liisingult, sest ei olnud vastavaid näitajaid, et liisingut saada. OÜ Crassula tasus Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ-le auto kasutamise eest nii pangaülekannetega kui ka sularahas. Põhiliselt kasutas autot O.N, kes töötas OÜ-s Crassula töölepingu alusel nõustajana. Mõni aeg hiljem teatas T.K. Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ-le, et nad ei ole võimelised auto eest enam tasuma ja et Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ võtaks auto enda kasutusse. Tunnistaja kuulis, et auto varastati 2008.a. sügisel Mercedese esinduse juurest. Tunnistaja M.K. , kes oli 2008.a. Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ juhatuse liige, antud ütluste kohaselt tunneb ta O.N seoses ettevõtlusega ning nende suhted on olnud tööalased. Sõiduauto Mercedes Benz kuulus Hansaliisingule, liisinguvõtjaks oli Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ. Auto sai liisingusse võetud 2008.a. veebruaris ja kokkuleppel O.N-iga pidi 2-3 kuu pärast auto ümber vormistatama. Liisingumakseid tasus O.N nii Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ arvele, sularahas kontorisse ja ka otse liisingule. Aegajalt tasus liisingumakseid OÜ Crassula. Sõiduki sissemaksu umbes 200 000 krooni maksis O.N. Mingi aja pärast tekkisid võlgnevused Hansaliisingule. Tunnistaja soovis auto liisingust vabaneda. M.K. sai enda sõnul auto vargusest teada alles 10.-
näeb ette kriminaalvastutuse kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et O.N lõi kolmandates isikutes ebaõige ettekujutuse, tehes avalduse autovarguse kohta. Tunnistajate M.M. ja T.I. ütlustega on tõendatud, et O.N ei toimetanud tema kasutuses olevat sõidukit tema poolt väidetud ajal väidetud kohta. Tunnistaja M.M. ütlustest nähtub, et kui auto tuuakse remonti või hooldusele, siis vormistatakse auto kohta töö sissevõtu akt. Tunnistaja andmetel ei olnud mingeid toiminguid väidetavalt varastatud sõiduautoga Mercedes Benz S350 vormistatud. Tunnistaja T.I. kinnitas kohtus, et andmebaasis ei olnud ühtegi märget selle kohta, et O.N oleks auto Silber Auto AS-i remonti või hooldusele toonud. Ka turvakaamera salvestistest ei nähtunud, et selline sõiduk oleks olnud pargitud Silber Auto AS parkimisplatsile. Kohtus leidis tuvastamist, et O.N, kui auto tegelikul kasutajal, oli tekkinud Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ suhtes kohustuste täitmisega tõsiseid raskusi ja samal ajal tegutses ta eesmärgiga autost vabanemiseks müümise teel. Makseraskusi liisingumaksete osas on kinnitanud nii O.N, tunnistajad T.K. ja M.K. kui ka asjaolu, et autot sooviti müüa. Auto maaletooja A.V. ütlustest nähtuvalt aitas ta O.N autole ostjat leida. Samas ei tuvastanud kohus, et O.N, käitudes vastavalt eeltoodud kirjeldusele, tegutses eesmärgiga saada kindlustushüvitist. Objektiivsest küljest eeldab kindlustuskelmus kindlustuslepingu rikkumist. Toimiku materjalide põhjal ilmneb, et kindlustuslepingu alusel oli kindlustushüvitise puhul soodustatud isikuks AS Hansa Liising Eesti ja kindlustusvõtjaks Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ. Seega ei saanud O.N olla kõnealuse süüteo subjektiks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaksid O.N-i seotust antud kindlustuslepinguga ja tema õigust taotleda või saada kindlustushüvitist. Kohus leiab, et puuduvad tõendid, et O.N-i tegevus ebaõige ettekujutuse loomisel oleks olnud kantud eesmärgist saada kindlustushüvitist. Kohus leiab, et O.N tegutses ebaõige ettekujutuse loomisel eesmärgiga vabaneda edaspidi kohustusest Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ-le liisingumakseid tasuda ning võimalusega vabastada T.K. isa vastutusest seoses käendusega auto liisimisel, pannes toime pigem kelmuse
MS § 14 lg-s 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevad volitused omal algatusel süüdistust muuta või täiendada, samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2005.a. määrus asjas nr 3-1-1-139-05 - RT III 2006, 4, 32, p 18). Eelöeldu välistab ka kohtu omaalgatusliku süüdistuse täiendamise ja täpsustamise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et O.N tuleb süüdistuses
O.N-i süüdistus
O.N-ile on esitatud süüdistus, et tema, viibides 09.septembril 2008.a. Tartus Riia 132 kabinetis C204 kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud vastutusest ütluste andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluse andmise eest
§-de 318 ja 320 järgi, andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et ta viis 28. või 29.augustil 2008.a. sõiduauto MercedesBenz 350 registreerimisnumbriga XXX XXX Silber Auto parklasse ja ajavahemikul 28.august kuni 09.september 2008.a varastati nimetatud parklast tema kasutuses olnud tehniliselt korras sõiduauto Mercedes Benz S350 registreerimisnumbriga XXX XXX. Kohus leiab, et kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustes ei ole alust kahelda selles osas, et O.N ei toimetanud tema kasutuses olnud sõiduautot Mercedes-Benz tema poolt väidetud kuupäevadel väidetud kohta ja tegi politseile avalduse auto varguse kohta. Samas on kohus seisukohal, et kuna käesolevas protsessis on O.N menetlusstaatuselt süüdistatav, aga kohtueelses menetluses on ta politseis andnud ütlusi autovarguse kohta kannatanuna, siis käesoleval juhul karistusseadustiku mõtte kohaselt vabastab tema praegune süüdistatava staatus ta vastutusest valeütluste andmise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb O.N
Jüri Alevi süüdistus
Jüri Alevi ütluste kohaselt ostis ta 2007.a. suvel R.K. püstoli Walther P 38 5000 krooni eest. Relva soetas ta enesekaitseks. Baari Kotka Kelder mindi kolmekesi, Jüri Alevi, J.N. ja veel keegi kolmas, lihtsalt aega veetma, tarbiti alkoholi. Tulles välja suitsu tegema tekkis J.N. mingite meestega, keda süüdistatav ei tundnud, probleem. Ta rahustas mehed maha. Hiljem tekkis baari ees väljas uuesti probleem samade meestega. Kisa ja sõim oli juba nii kõva, et keegi rahvahulgast lubas kutsuda politsei. Kuna Jüri Alevi probleeme ei soovinud, siis läks ta sealt minema kõndides teisele poole tänavat. Üks võõras mees seltskonnast, kellega J.N. oli tülitsenud, tuli Jüri Alevile järele ja kõnetas teda. Keegi läks tänava poolt Jüri Alevist mööda ja keegi tuli tagant. Jüri Alevi keeras end ringi ja nähes, et mehed olid purjus ütles, et nad laseksid tal minna. Siis ta nägi veel kedagi ja tahtmata nendega kaklema hakata leidis, et relv on ainuke viis neid endast eemal hoida. Ta võttis taskust püstoli ja hoiatas tulijaid. Väidetavalt üks meestest avaldas kahlust püstoli ehtsuses, mille peale Jüri Alevi ütles neile, et see ei ole mängupüss, lükkas padruni rauda ja laskis maha kaks lasku. Jüri Alevi selgitas, et üks meestest oli umbes 3-5 meetri kaugusel temast ja ta tulistas põhimõtteliselt enda ja kannatanu vahele. Siis lõi keegi Jüri Alevile küljelt vastu pead ning ta kukkus maha. Tõenäoliselt võttis keegi relvast kinni ja ta lasi relvast lahti. Edasi oli seal peksmine ja siis tuli kiirabi. Alguses ei tundnud süüdistatav midagi ja ütles kiirabile, et tal pole abi vaja. Kohale tulnud politsei viis Jüri Alevi ja J.N. ära. Kannatanu A.L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et mingisugust varasemat tüli tal Jüri Aleviga, keda ta ei tundnud, ei olnud. Baari läheduses väljas tänaval oli mingi tüli. Kannatanu sõnul on talle meelde jäänud, et üks meestest ütles talle midagi sellist, mis teda ärritas, ja seetõttu hakkas ta neile lähemale liikuma, et asja selgitada. Üks meestest ütles, et ära tule lähemale, 12 muidu ta tulistab. Relva kannatanu ei kartnud, sest ta ei näinud seda kohe. Kannatanu ei saanudki ligemale minna, kui Jüri Alevi võttes püssi põuest juba tulistas kannatanu ette asfaldisse. Ühe lask tulistati kindlasti, teist kannatanu ei mäleta. Kannatanu sõnul lendasid asfalditükid talle vastu jalga, kuid vigastusi tal ei olnud. Laskmise koht oli kõnniteel baarist natuke eemal samal pool teed, kus on baar. Kui lasud olid ära kõlanud, jooksis Jüri Alevi üle tee. Kannatanu sõbrad järgnesid talle ja võtsid ta kinni lüües püssi käest eemale ja siis kutsuti politsei ning tuli kiirabi. Tunnistaja R.U. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2007.a. pärast tööpäeva lõppu otsustasid nad koos A.L., I.S. ja J.O. minna Aleksandri Kõrtsi, kust suunduti baari Kotka Kelder. Sisenedes hakkas kohe mingi noorem tüüp A.L. norima. Peale selgitusi olukord rahunes, istuti lauda ja telliti joogid. Kui nad hakkasid baarist lahkuma, siis enne välisukseni jõudmist üks noorem poiss pöördus ebasõbralikult J.O. poole. See oli seesama tüüp, kes eelnevalt oli A.L. norinud. Sõnasõda jätkus väljas. Keegi vanem meesterahvas tuli tülinorijat poissi rahustama. Mis seal edasi räägiti, sellele ei pööranud tunnistaja tähelepanu, sest ta suhtles tüdrukutega. Siis kuulis tunnistaja kahte püssilasku vastu maad. Ta nägi, et A.L. oli koos vanema meesterahvaga teisel pool teed parklas. Seepeale jooksid R.U., J.O. ja I.S. sinna. I.S. oli selle vanema mehe haardesse saanud. Tunnistaja nägi, et mehel oli käes püssitaoline ese ning ta võttis selle tema käest ära ja viskas murule. Edasi läks kähmluseks. Vanemale mehele tuldi appi ja rünnati I.S.. Lõpuks hoidsid nad kahte meest kinni kuni politsei tulekuni. Kuna tegemist oli püssitaolise esemega, siis otsustas tunnistaja politsei kohale kutsuda. Tunnistaja I.S. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2007.a. sügisel läksid tema, R.U., A.L. ja J.O. baari Kotka Kelder. I.S. läks koju riideid vahetama. Kui ta tagasi jõudis, siis sõbrad rääkisid, et neil oli olnud sõnavahetus mingi meesterahvaga, aga tüli oli juba lahenenud. Kui baarist hakati lahkuma, siis väljudes tekkis J.O. l arusaamatus mingi mehega. Väljas ukse ees sõnavahetus jätkus. A.L. ja keegi meesterahvas kadusid mingil hetkel ära. Kuskil käis pauk ja tunnistaja nägi, et A.L. oli teisel pool teed mingi meesterahvaga. Kedagi teist seal ei olnud. Kui nad liikusid koos A.L. poole, siis kuulsid ka teist lasku. Nad said mehe maha surutud ja R.U. võttis temalt relva ning viskas selle murule. Siis jõudis kohale ka teine meesterahvas, kes hüppas I.S. kallale. Nad said ka selle teise ründaja maha suruda. Seejärel helistati politseisse. Tunnistaja kinnitusel nende seltskond ei ohustanud teist seltskonda, keegi ei peksnud maaslamajaid, neid hoiti vaid kinni. Tunnistaja kuulis kõrvalt, et üks tülinorijatest ähvardas A.L. relvaga. Tunnistaja J.O. poolt kohtus antud ütluste kohaselt kuulis ta püssipauke ja nägi, et sõbrad juba kähmlesid. Lasud kõlasid sealt, kus A.L. ja Jüri Alevi asusid. Tunnistaja sõnul oli A.L. üle tee parklas koos baaris tüli norinud pikemat kasvu mehega, kes tulistas kaks lasku asfaldisse A.L. jalgade ette. Tunnistaja jooksis koos I.S. pärast laske üle tee, kus A.L. ja Jüri Alevi kähmlesid. Relva võtsid nad ära ja viskasid maadlemiskohast paar meetrit eemale murule. Teine võõra mees jõudis kohale siis, kui kähmlus käis. Tulistamise hetkel vist teist meest juures ei olnud. Tunnistaja sõnul nende seltskond midagi ohtlikku ei teinud. Tulistamise käigus keegi otseselt pihta ei saanud. Tunnistaja M.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2007.a. sügisel pärast keskööd edastas juhtimiskeskus väljakutse, et Tartu linnas Pepleri tänaval baari Kotka Kelder juures oli intsident relvaga. Sündmuskohal nägi tunnistaja Pepleri tänava parklas, mis on baarist paremat kätt paarkümmend meetrit Riia tänava poole, kampa inimesi. Maas kõhuli asfaldil oli 2 meest ja nende juures seisis 3-4 inimest. Üht meest oli tulistatud, tulistajal oli relv käest ära võetud ja haljasalale visatud. Relva salves ja rauas olid padrunid. Asfaldil oli lasujäljed. 13 Kiirabi vaatas kannatanu üle. Kaks maas lamanud meest, kellel tunnistaja väliseid vigastusi ei näinud, pandi politseibussi. Tunnistaja kinnitas, et kui väljakutse on seoses relvaga, siis kas juhtimiskeskus ise või kohale saabunud patrull kutsub kohale kiirabi. Kiirabikaardile (I kd, lk 263) on tehtud kanne, et 27.oktoobril 2007.a. kella 00.57 paiku on olnud väljakutse aadressile Tartu, Pepleri 14, kus baari Kotka Kelder ees keegi lamab maas ja pekstakse. Kiirabi on osutanud kohapeal esmaabi A.L., kuna talle tungiti kallale ning tulistamise tagajärjel oli tekkinud vasakule põlvele kaks hernetera suurust veretäppi. Ekspertiisiaktist, mis on koostatud 05.veebruaril 2008.a. (I kd, lk 266-267) nähtub, et turvakontrolli käigus 27.oktoobril 2007.a. Jüri Alevilt ära võetud ja ekspertiisiks esitatud 8lasuline 9,0 kal püstol Walther mudel P 38 nr 4834f on laskekõlbulik tulirelv. Ekspertiisiks esitatud kahest 9x19 mm püstolipadrunist Parabellum, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, oli üks laskekõlbulik. Antud liiki padrunitega saab tulistada esitatud 9,0 mm püstolist Walther P 38. Ekspertiisiks esitatud 9x19 mm püstolipadrunite Parabellum kestad on tulistatud ekspertiisiks suunatud 9,0 kal püstolist Walther P 38 nr 4834f. Isikute äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on tunnistajad I.S. ja J.O. ära tundnud Jüri Alevi ja J.N. kui isikud, kes 2007.a. sügisel baaris Kotka Kelder tüli norisid (I kd lk 246-248) ning J.O. on ära tundnud Jüri Alevi, kes 2007.a. sügisel baaris Kotka Kelder tüli noris ja baari ees tulistas relvast 2 või 3 lasku, mille tagajärjel sai A.L. kergeid vigastusi (I kd, lk 252-254). Kannatanu A.L. isikute äratundmiseks esitamisel Jüri Alevit ära ei tundnud (I kd, lk 234). Kohtuistungil osutas kannatanu Jüri Alevile kui teda tulistanud isikule, kuid selgitas, et ta ei ole selles kindel, kuna sündmuse toimumise ajal oli väljas pime. Kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle ka J.N. KrMS § 289 lg 1 kohaselt tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Seega tuleb kohtul nimetatud sätte alusel otsustada, kas vastuolude korral eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustes sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Kohus leiab, et tunnistja J.N. ütlusi kohus arvestada ei saa, kuna tunnistaja kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on suures osas vastolus ning tunnistaja ei toonud kohtus välja ühtki veenvat põhjendust, miks tema ütlused erinevad. Jüri Alevi poolt relva kasutamisega seoses teab tunnistaja T.A. seda, et Jüri Alevi viidi arestimajja 2007.a. oktoobri lõpus. Kui Jüri Alevi vabaks lasti, oli ta täiesti ära pekstud, tugevad verevalumid näos ja seljal. Väidetavalt oli teda pekstud baari Kotka Kelder ees, kui ta hakkas koju minema. Süüdistataval väidetavalt esinenud vigastused ei leidnud aga kohtus kinnitust ühegi teise kohtule esitatud tõendiga. Samuti ei ole peetud vajalikuks osutada kohapeal Jüri Alevile esmaabi kiirabi poolt, seega ei ole usutav, et tunnistaja poolt väidetud vigastused Jüri Alevil esinesid. Kohus leiab, et Jüri Alevi süü
p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra rikkumine relva kasutades, on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühele avaliku kindlustunde. Kohus märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt viidanud sellele, et avaliku korra rikkumisega on tegemist juhul, kui viimast rikutakse 14 objektiivselt ja seda tehakse ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud inimestevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Riigikohus on asunud seisukohale, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute vastu, kui need teod ei moodusta eraldi süüteokoosseisu. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.septembri 2003.a. otsus asjas nr 3-1-1-102-03, p 9).
p 3 ettenähtud avaliku korra raske rikkumine sätestab vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardades. 27.oktoobril 2007.a. Tartu linnas Pepleri 14 asuva baari Kotka Kelder juures tekkinud tüli kahe seltskonna vahel, milles ühelt poolt viibis kannatanu A.L. ja teises süüdistatav Jüri Alevi, on kinnitanud nii tunnistajad R.U., I.S. , J.O. , kannatanu A.L. kui ka süüdistatav Jüri Alevi. Seoses kannatanu A.L. tulistamisega kasvas konflikt üle avaliku korra raskeks rikkumiseks. Kannatanu A.L. ütlusi, et teda tulistas Jüri Alevi, kinnitavad tunnistajad R.U., I.S. ja J.O. ja süüdistatav Jüri Alevi ise. Nimetatud tunnistajad ja Jüri Alevi on kohtus kinnitanud, et süüdistatav tulistas kaks lasku enda ja A.L. vahele. Tunnistajad R.U., I.S. ja J.O. kinnitavad kannatanu A.L. ütlusi, et tulistamise hetkel olid A.L. ja Jüri Alevi kahekesi baarist teisel pool teed parklas. Kedagi teist sel hetkel juures ei olnud ja tunnistajad jõudsid sündmuskohale alles pärast laskude kuulmist. Seega ei ole tõene, et tulistamise hetkel viibis seal veel keegi ja ründas eelnevalt Jüri Alevit. A.L. ei saanud Jüri Alevit kõrvalt rünnata, kuna nii tema enda kui Jüri Alevi sõnul seisis A.L. tema ees. Kohus peab Jüri Alevi ütlusi, et teda rünnati ja ta tulistas enesekaitseks, paljasõnalisteks ja mitte teiste tunnistajate ütlustega kooskõlas olevateks. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuriteokoosseis tahtlust. Oma käitumisega häiris Jüri Alevi kõigi kohalviibinute rahu, seadis ohtu nende turvatunde. Kohus leiab, et Jüri Alevi pani avaliku korra raske rikkumise toime otsese tahtlusega, sest iga tavalise elukogemusega inimene saab aru, et relvaga ähvardamine ja tulistamine, mis on tahtlik tegevus, on vastuolus inimestevahelise suhtlemise reeglistikuga ning häirib kõigi nimetatud käitumist pealt nägevate isikute rahu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Jüri Alevi käitumine 27.oktoobril 2007.a. Tartu linnas Pepleri 14 asuva baari Kotka Kelder juures, mis seisnes selles, et ta tulistas tulirelvast Walther P 38 seerianumbriga 4834f vähemalt 2 lasku A.L. jalgade ette ning tulistamise tagajärjel asfaldist lahti paiskunud killud tekitasid A.L. vasaku jala põlve piirkonda marrastusi ning häirides oma tegevusega teiste pealtnägevate isikute rahu, on õigesti kvalifitseeritud kuriteona
Jüri Alevi süüdistus
Jüri Alevi sõnul läbiotsimise käigus 14.oktoobril 2008.a. tema elukohast Tartus XXX leitud padrunitest ega püssirohust ei teadnud ta mitte midagi. Ta nägi neid alles siis, kui need leiti. Aadressil Tartu, XXX elavad peale Jüri Alevi veel tema abikaasa T.A. , viimase poeg M.K. ja väike lapselaps J.M. ning läbiotsimise ajal ka T. ema. Ka vanema poja naine on seal elanud, kuid mitte nimetatud ajal. Tunnistaja T.A. kohtus antud ütluste kohaselt tunneb ta oma elukaaslast Jüri Alevit 2007.a. alates. Tartus XXX eramaja kuulub tunnistaja emale ja kui nad sinna Jüri Aleviga elama läksid, siis elasid seal tunnistaja ema, tunnistaja noorem poeg ja sellel momendil ka tunnistaja minia ja lapselaps. Padrunid ja püssirohi olid all kapis. Need olid tunnistaja isa omad, sest isa 15 ja onu olid jahimehed. Isa on küll juba 2006.a. surnud, aga majas on kõik isa asjad endiselt täpselt nii, nagu nad on olnud. Jüri Alevi elukoha aadressil Tartu, XXX ning tema kasutuses olnud sõiduauto Volkswagen Passat registreerimisnumber XXX XXX läbiotsimisel 14.oktoobril 2008.a. võeti ära protokollis viidatud vara (I kd, lk 68-71), muuhulgas magamis/elutoast sektsioonikapist leitud musta värvi pealt lukuga kott, milles oli relvapuhastuskomplekt, 3 metallist kestaga padrunit ning kolme erinevasse kilekotti pakendatud 55 jahipüssi padrunit; sektsioonikapi riiulilt leitud plastikust topsik, milles kruvid, haavlid 2 tinast kuuli, metallist tops, milles 4 pealt lahtist jahipüssipadrunit, millest kolmes püssirohi ning ühes viis padrunitongi; magamis/elutoast sektsiooni baarikapist leitud 4 jahipüssi padrunit. Ekspertiisiaktist (I kd, lk 93) nähtub, et Jüri Alevi elukohast 14.oktoobril 2008.a. läbiotsimisel ära võetud ja ekspertiisiks esitatud kolme avatud padruni sees oleva pulbrilise aine näol oli tegemist püssirohuga – hallikasroheka värvusega graanulid kogumassiga 19,16 g on suitsuta püssirohi, mis on kasutamiskõlblik.
sätestab kriminaalvastutuse lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest.
Lõhkematerjaliseaduse kohaselt tuleb lõhkeainena mõista keemilist ühendit või ainete mehaanilist segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Jüri Alevit süüdistatakse
lg 1 järgi selles, et omamata lõhkematerjali käitlemise luba ning relvaluba, hoidis ebaseaduslikult kuni 14.oktoobrini 2008.a. oma elukohas Tartus XXX lõhkeainet, s.o 19,16 grammi kasutamiskõlbulikku suitsuta püssirohtu. Kohus on seisukohal, et kohtuliku uurimise käigus ei leidnud kahtlusteta tuvastamist, et Jüri Alevi elukoha läbiotsimisel leitud püssirohi kuulus talle. Jüri Alevi sõnul nägi ta läbiotsimise käigus tema elukohast leitud püssirohtu esimest korda. Tunnistaja T.A. ütlustest selgub, et aadressilt Tartu, XXX leitud püssirohi oli olnud tema jahimehest isa oma. Seega leiab kohus, et Jüri Alevi tuleb selles kuriteoepisoodis õigeks mõista kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid lõhkeaine kuulumist temale. Jüri Alevi süüdistus
Jüri Alevi ütluste kohaselt ostis ta 2007.a. suvel R.K. püstoli Walther P 38 5000 krooni eest. Relva soetas ta enesekaitseks. Salves oli viis padrunit ja lisaks andis R.K. kilekotiga mingeid padruneid, aga need olid kõik roostes ja ta viskas need prügikasti. Tunnistaja R.K. kohtus antud ütluste kohaselt oli tal üks sõja ajal tehtud saksa relv, mille tõi talle tema praeguse elukoha endine omanik, kes oli selle metsast leidnud. Tunnistaja otsustas relva ära müüa. 2007.a. septembris müüs tunnistaja relva, mille salves olid padrunid ja lisaks peotäie muid püstolipadruneid 3000 krooni eest. Padrunite kogus oli umbes 15-20 tükki, osa neist olid mõlgiga ning kindlasti mitte laskekõlbulikud. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, lk 269-271) on vaadeldud 27.oktoobril 2007.a. Tartus Pepleri 27 maja ees teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud püstol, püstolisalv ja kaks padrunikesta ning kaks padrunit. Kohtuistungil näidati tunnistaja R.K. vaatlusprotokolli fotosid ning tunnistaja kinnitas, et fotol oleva relva sarnasus on väga suur selle relvaga, mille ta Jüri Alevile müüs. Fotol olevaid padruneid tunnistaja ära ei tundnud. 16 Ekspertiisiaktist (I kd, lk 88-89) nähtub, et ekspertiisiks esitatud padrunitest, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, 59 on 12-kal jahipüssipadrunid ja kolm on 9x19 mm püstolipadrunid Parabellum. Kõik 59 jahipüssipadrunit on laskekõlbulikud, kolmest püstolipadrunist olid laskekõlbulikud kaks padrunit. Tunnistaja R.K. on kohtueelses menetluses esitatud äratundmiseks Jüri Alevi isik. Nimetatud toimingu kohta on vormistatud äratundmiseks esitamise protokoll (I kd lk 276-277), millest nähtuvalt on tunnistaja ära tundnud Jüri Alevi isikuna, kellele ta müüs 2007.a. septembris oma elukohas Elvas tulirelva ning padruneid.
näeb ette kriminaalvastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. Nimetatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemises relvaseadusega seatud nõuete rikkumises. Relvaseaduse § 11 lg 1 kohaselt mõistetakse relvana käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud relvi. Sama seaduse § 11 p 1 järgi tuleb tulirelva all mõelda relva, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohu- või muud laengut. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 kohaselt on tulirelvad välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad, piiratud tsiviilkäibega relvad. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Relvaseaduse § 32 lg 1 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, sama paragrahvi lg-s 2 sätestatakse, et soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses. Relvaseaduse § 34 lg 2, kohaselt annab õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras relvaluba. Relvaseaduse § 45 lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relvaseaduse § 50 lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Jüri Alevi ütlustega ja tunnistaja R.K. ütlustega on tõendatud, et Jüri Alevi ostis 2007.a. septembris R.K. püstoli Walther P 38 ja püstolipadruneid. Kohus on seisukohal, et kuna Jüri Alevil ei ole soetamis- ega relvaluba relvadele ja vastavale laskemoonale ega ka relvakandmisluba, siis on Jüri Alevi, ostes R.K. tulirelva ning vastavad püstolipadrunid ja hoides neid enda valduses kuni 27.oktoobrini 2007.a., pannud toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o
17 Kohus on seisukohal, et kohtuliku uurimise käigus ei leidnud kahtlusteta tuvastamist, et Jüri Alevi elukoha läbiotsimisel leitud laskemoon kuulus talle. Jüri Alevi sõnul nägi ta läbiotsimise käigus tema elukohast leitud padruneid esimest korda. Samuti ei tundnud ära ega kinnitanud tunnistaja R.K. kohtuistungil, et Jüri Alevi elukohast läbiotsimisel leitud padrunid oleksid sarnased tema poolt Jüri Alevile müüdud padrunitega. Tunnistaja T.A. ütlustest selgub, et aadressilt Tartu XXX leitud padrunid olid olnud tema jahimehest isa omad. Seega leiab kohus, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid laskemoona kuulumist temale, ja Jüri Alevile esitatud süüdistusest
lg 2 p 1 järgi tuleb välja jätta, et tema hoidis kuni 14.oktoobrini 2008.a oma elukohas Tartus XXX 59 laskekõlbulikku 12-kaliibrilist jahipüssipadrunit ja 2 laskekõlbulikku 9*19 mm püstolipadrunit Parabellum (Luger). Jüri Alevile on esitatud süüdistus
lg 2 p 1 järgi, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemine vähemalt teist korda. Kohus on seisukohal, et kuna Jüri Alevi süü
lg 1 järgi ei leidnud kohtus tõendamist, tuleb antud süüdistuse episood ümber kvalifitseerida
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Jüri Alevi ja O.N-i puhul vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena 4- kuni 12-aastane vangistus.
p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et mõlemad süüdistatavad on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikud. Nii O.N kui Jüri Alevi on uued kuriteod toime pannud neile eelmiste kohtuotsustega mõistetud katseajal. Kohus teeb järelduse, et nende kuritegelik aktiivsus on kõrge. Jüri Alevi ja O.N-i poolt on toime pandud I astme kuritegu
lg 2 p 1,4 järgi, seega on nad toime pannud seadusandja poolt eriti taunitava teo. Seega leiab kohus, et nii O.N-i kui Jüri Alevi puhul tuleb järeldada, et nad ei ole teinud mingeid järeldusi varasematest õigusrikkumistest ja nende eest mõistetud karistustest. Nende senine käitumine ei näita nende usaldusväärusust ja õiguskuulekust. See näitab ilmekalt süüdistatavate väära suhtumist nii eelmistesse karistustesse ning nende üldisesse seaduskuulekusse. Vaatamata nende mõlema suhtes hiljuti tehtud kohtuotsustele asusid nad peagi toime panema uusi kuritegusid. Samas leiab kohus, et kuna nende poolt koos toime pandud kuritegu, s.o väljapressimine, mille käigus reaalset vägivalda ei kasutatud ning ebaseaduslikult nõutud varaline kasu jäi süüdistatavatel saamata ja sanktsioonis ettenähtud karistuse alammäära pikkust, siis selle kuriteo eest on võimalik neid karistada miinimumkaristusega. Arvestades Jüri Alevi varasemat karistatust ning varasemate kuritegude iseloomu, leiab kohus, et tema puhul ebaseadusliku relva omamine ja selle kasutamine avalikus kohas üldohtlikul viisil, on tõsiselt ohtlik tegu kogu ühiskonna julgeoleku mõttes. Kuritahtliku huligaansuse puhul on põhjendatud kohtu hinnangul teda karistada sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristusest pikemaaegse vangistusega arvestades Jüri Alevi kalduvust vägivaldsusele ning ühiskonnaohtlikkust. Ebaseadusliku relva omandamise eest on 18 põhjendatud teda karistada miinimumkaristusega arvestades selleliigilise teo esmast toimepanemist. Tulenevalt O.N-i tervisliku seisundi kohta teostatud ekspertiisist ei ole O.N-i puhul tuvastatud ekspertide poolt takistusi karistuse kandmiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et nimetatud isikuid ei ole võimalik karistada kergemaliigiliste karistustega kui seda on reaalne vangistus. Juhindudes KrMS § 180, § 313, § 315, kohus o t s u s t a s: Õigeks mõista O.N
Õigeks mõista O.N
Süüdi tunnistada O.N
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka O.N-i eelvangistuses viibitud aeg ja temale mõistetud vangistuse kandmise algust lugeda tema kinnipidamisest 14.oktoobrist 2008.a. O.N-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Õigeks mõista Jüri Alevi
Süüdi tunnistada Jüri Alevi
lg 1 järgi, jättes temale esitatud süüdistusest
lg 2 p 1 järgi välja, et tema hoidis kuni 14.oktoobrini 2008.a oma elukohas XXX Tartu 59 laskekõlbulikku 12-kaliibrilist jahipüssipadrunit, 2 laskekõlbulikku 9*19 mm püstolipadrunit Parabellum (Luger), ja mõista talle karistuseks üks
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Jüri Alevi eelvangistuses viibitud ja temale mõistetud vangistuse kandmise algust lugeda tema kinnipidamisest 14.oktoobrist 2008.a. Jüri Alevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KrMS § 126 alusel asitõenditeks tunnistatud: - 55 sileraudse püssi padrunit ja 3 metallist hülssidega padrunit (I kd tl 73), plastikust topsik kruvide, haavlite ja kahe tinast kuuliga ning hõbedane metallist tops nelja jahipüssi padruniga (I kd tl 81), neli jahipüssi padrunit (I kd tl 83) ja Lõuna Politseiprefektuurile üle antud 30 padrunit K-12, 1 padrunikest K-16, 1 laskekõlbmatu padrun 9*19, 19,16 grammi suitsuta püssirohtu (I kd tl 92, 95), 8-lasuline 9,0 kal püstol Walther mudel P 38 nr 4834f koos salvega ning tulirelvaekspertiisist tagastatud 1 laskekõlbmatu padrun kal 9 ning 2 padrunikesta kal 9, mis on hoiul Lõuna kuuluvad konfiskeerimisele;. - Ümbrikusse pakendatud ja kriminaalasja juures asuvad: sigarikujuga metallist tops koos relva puhastamiseks ettenähtud detailidega (I kd tl 73) hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - O.N-i mobiiltelefon Sony Ericsson koos Tele2 SIM-kaardiga (seerianumber 89372030001008394065), mis asub kriminaalasja materjalide juures (I kd tl 196) ja Jüri Alevi mobiiltelefon №kia 1112 koos Tele Yks SIM-kaardiga EE21060704051404, mis asub kriminaalasja materjalide juures (I kd tl 204) tagastada omanikele kohtulahendi jõustumisel; - 2 sõiduauto Mercedes süütevõtit koos puldiga, mis on jäetud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri (II kd tl 6) jätta hoiule Lõuna Prefektuuri; - sõiduki Mercedes-Benz reg nr XXX XXX registreerimistunnistus, mis asub kriminaalasja materjalide juures (II kd tl 8), jätta toimiku materjalide juurde; - salvestised jätta toimiku materjalide juurde. KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse: O.N-ilt menetluskuludena sundraha kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (10 875) krooni, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu üks tuhat ükssada seitseteist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.