1-07-9171/47

1-07-9171 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-9171 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 26.veebruari 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.O määruskaebus Viru Maakohtu
2. veebruari 2010 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu U.O määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 26.02.2010 määrusega jäeti U.O temale Harju Maakohtu 29.10.2007 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 29.10.2007 otsusega mõisteti U.O süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 4; § 214 lg 2 p 1, 4; § 202 lg 2 p 2 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 kohaldamisega 4 aasta 4 kuu vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 29.01.2007 ja lõpp 29.05.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole U.O ennetähtaegse vabastamise taotlus põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Varasemalt mõistetud karistused ei ole kinnipeetava puhul täitnud oma eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetav ei ole isik, kes oleks orienteeritud õiguskuulekale elule ja endale mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei ole kinnipeetav võimeline täitma isegi vangistuses. Eelnevalt on kinnipeetavale mõistetud ka karistusi, mis ei ole olnud seotud vangistusega. Kinnipeetav ei ole talle osutatud usaldust õigustanud, katseaega nõuetekohaselt läbinud ja on katseajal sooritanud uue kuriteo. Kuna kõik see näitab, et esimese võimaluse tekkides eirab kinnipeetav jätkuvalt norme, ei ole maakohus veendunud, et ennetähtaegsel vabanemisel suudab kinnipeetav katseaja läbida nõuetekohaselt ja täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Arvestama peab siinkohal ka üsna pikka aega karistuse lõpuni – 29.05.
5. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Arvestades seda, et kinnipeetav on vabaduses viibinud lühikesi perioode, puudub tal ka legaalse töötamise ja tööharjumuse kogemus. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval võlgnevusi 400 000 krooni ulatuses. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema on kinnitanud poja narkosõltuvust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ka ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ja valge hiinlase tarvitamist. Viru Vangla iseloomustusest ei nähtu, et kinnipeetav oleks oma sõltuvustega midagi ette võtnud ja vastavaid rehabilitatsiooniprogramme läbinud. Maakohus ei pidanud võimalikuks, et kinnipeetav vabaneb vangistusest enne tähtaega vanemate juurde kitsastesse oludesse, kuna materiaalsete raskuste tekkimisel tekivad peres pinged ja arvestades kinnipeetava poolt senini toimepandud kuritegude raskust ja laadi (s.h vägivalla tarvitamist raha hankimiseks), on uute kuritegude toimepanemise oht kõrge, samuti võivad olla ohustatud lähedased. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu U.O esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on maakohus põhjendanud vabastamata jätmist üksnes U.O minevikuga. Arvestamata on jäetud muud asjaolud ja U.O positiivselt iseloomustavad faktorid ning jätnud kaalutlemata põhiseaduslikud väärtused. U.O leiab, et oluline ei ole see milline on kaebaja minevik, vaid oluline on see, kas kaebaja on suuteline elama tulevikus õiguskuulekalt ja kas ta on selleks motiveeritud. U.O soovib vabanemisel elama asuda ema ja isa juurde XXX, et olla eemal Tallinnast, kus ta sooritas kuriteod. Side kuriteokaaslastega on katkenud. Arvestades seda, et U.O on mitu eriala, on töökoha leidmine võimalik. Ta on valmis osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Temale mõistetud karistus reaalse vangistuse näol on oma eesmärgi täitnud ja kohus võiks anda temale võimaluse vabaduses näidata oma suutlikkust õiguskuulekalt elada. U.O tunnistab oma senist elukäiku ja sõltuvusprobleeme, millest ta on nüüdseks hoidunud ja on suuteline hoiduma ka edaspidi ning saab aru ka asjaolust, et senine elukäik viitab sellele, et hädavajalik on teda allutada tugevale kontrollile, s.o kriminaalhooldusele. Samuti on U.O võimalik efektiivsemalt kriminaalhooldusametniku abil kohaneda sotsiaalselt ning vajadusel pöörduda ametniku poole abi ja toetuse saamiseks. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei ole sedavõrd kaalukad, et annaksid võimaluse U.O tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tema puhul on tegemist süüdimõistetuga, keda on seitsmel korral kuritegude toimepanemise eest karistatud ja käesoleval ajal kannab ta muuhulgas karistust ka esimese astme kurteo eest. Määruskaebuses esitatud väide, et süüdimõistetu karistusest vabastamisel ei tuleks tähelepanu pöörata tema minevikule, ei tulene seadusest. KarS § 76 lg 3 kohustab arvestama ka süüdimõistetu varasema elukäiguga. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et ta on korduvalt õigusrikkumisi toime pannud ka vangistuses, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras. Sellega seoses on maakohtu järeldus, et U.O tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, õige. Mati Kartau Tiit Lõhmus -3- Ago Kutsar