← Eesti

4-11-1553/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2011.a Rapla, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-11-1553 Kohtunik Indrek Saar Väärteoasi J.F-i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini
  2. aprilli 2001.a. otsusele Kaebuse esitaja J.F, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx Vastustaja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Olimar Merilain (Savi 2 79514 Rapla). Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 2; 133; 135 lg 5; 155 ja 156 RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini
  3. aprilli 2011.a. otsus J.F-i karistamise kohta Liiklusseaduse § 74-1 lg. 1 järgi. Süüdistuses Liiklusseaduse § 74-35 lg. 1 järgi teha uus otsus ja määrata karistuseks rahatrahv viisteist

(15)trahviühikut s.o. kuuskümmend
(60)eurot. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud ja menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast. Asjaolud Kaevatava otsuse kohaselt juhtis J.F
  1. märtsil 2011 kella 22:12 paiku Rapla linnas Viljandi maanteel mootorsõidukit, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja kaasas puudusid sõiduki kasutamist õigustav volikiri ja kehtiv juhitunnistus. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud J.F-i 1 teod väärtegudena Liiklusseaduse §§ 74-1 lg.1 ja 74-35 lg.1 järgi ja määranud Liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel raskema väärteo eest rahatrahvi 35 trahviühikut s.o 140 eurot. J.F taotleb otsuse tühistamist. Põhjendustest nähtub, et J.F omab juhitunnistuse, mille on väljastanud Autoregistrikeskuse Tallinna büroo ja milline kehtib
  2. septembrist 2010.a. kuni
  3. septembrini 2012.a. J.F soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustub 13.mail 2011.a. antud kirjalikus vastuses kaebusega osaliselt. Vastusest nähtub, et väärteoprotokolli koostamise ajal 06.märtsil 2011 puudus Maanteeameti Liiklusregistri andmete kohaselt J.F mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta ei esitanud kontrollimiseks sõiduki kasutamise õigust tõendavat volikirja. Samuti ei esitanud J.F väärteoprotokollile vastulauset ega tõendeid, milledest oleksid nähtunud juhtimisõiguse ja kehtiva juhitunnistuse olemasolu. Otsuse tegemise ajal oli J.F-i juhitunnistuse kohta liiklusregistris märge „kättesaamise ootel“ ja eelnevalt temale väljastatud juhitunnistus oli märkega „kehtetu“ alates 12.septembrist
  4. J.F-ilt oli juhitunnistus ära võetud 11.veebruaril 2011 Soome Vabariigis seoses mootorsõiduki joobes juhtimisega ja juhitunnistus saadetud Eestisse. Maanteeameti andmetel väljastati J.F-ile allkirja vastu
  5. aprillil 2011 juhitunnistus ET691931, milline on esitatud ka kohtule. Seega ei esitanud J.F
  6. märtsil 2011.a. liiklusjärelvalvet teostanud politseiametnikule liiklusseaduse alusel nõutavat juhitunnistust. J.F oli väärteo toimepanemise ajal teadlik, et kehtiva liiklusseaduse järgi peab juhil mootorsõiduki juhtimisel kaasas olema kehtiv juhitunnistus või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Soome Vabariigis määratud karistusest ja juhitunnistuse äravõtmisest J.F kohtuvälisele menetlejale ei teatanud. Seoses uute asjaolude ilmnemisega palub kohtuväline menetleja kvalifitseerida J.F-i tegevus ümber väärteona Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut s.o 80 eurot. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. J.F oli kontrollimise ajal mootorsõiduki juhtimise õigus olemas, mida kinnitab kohtuväline menetleja ja kohtule esitatud koopia J.F-i juhitunnistusest. Seega ei pannud J.F väärteoprotokollis märgitud ajal toime Liiklusseaduse § 741 lg. 1 ette nähtud väärtegu, kuid tal ei olnud juhitunnistust kaasas ja pani sellega toime Liiklusseaduse § 74-35 lg. 1 ette nähtud väärteo. Liiklusseaduse § 17 lg. 1 kohaselt peab juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas kehtiv juhitunnistus ja sama paragrahvi lg. 3 kohaselt pidi J.F kaasas omama ka sõiduki omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isiku poolt antud volikirja sõiduki kasutamiseks. Kohtuväline menetleja on väärteona Liiklusseaduse § 74-35 lg. 1 järgi kvalifitseerinud ainult volikirja puudumise. Väärteomenetluse seadustiku § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse (KrMS) sätteid, kui väärteomenetluse seadustik ei näe ette teisiti. KrMS § 268 lg. 8 kohaselt võib kohus süüdistatava olukorda kergendades samade asjaolude põhjal arutatava teo ümber kvalifitseerida. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik tunnistada J.F Liiklusseaduse § 74-35 lg.1 järgi süüdi tunnistada ka selles, et tal puudus kaasas juhitunnistus. Kohtuväline menetleja on KarS § 63 lg. 1 kohaselt määranud karistuse raskema väärteo eest. Kuna viimase tunnused J.F-i tegevuses puuduvad, siis tuleb J.F tunnistada süüdi Liiklusseaduse § 74-35 lg. 1 järgi nii juhitunnistuse kui ka volikirja puudumises sõiduki juhtimisel. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ei esinenud. Samuti puuduvad J.F-i käitumises karistust raskendavaid ja kergendavad asjaolud. Karistuseks on antud väärteo eest ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Tegemist ei ole küll liiklusele ohtu põhjustava väärteoga, kuid see näitab liikleja suhtumist seaduse nõuetesse ja õiguskaitseorganitesse. J.F ei avaldanud kohapeal juhitunnistuse äravõtmisest välisriigis ja kinnitas politseiametnikule, et juhitunnistus oli jäänud koju. Nii takistas J.F asjas tõe väljaselgitamist. Neil põhjustel kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel ei oleks õige ja väärteo eest tuleb mõista karistus, mis võib jääda alla poole sanktsioonis ettenähtust. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.