1-10-13609/19

(10250100142)Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Julia Katškovskaja ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

1. märts 2011, Tallinn Kriminaalasi Urmas Varrise (Varris) süüdistuses KarS § 223 lg 1 järgi ja L.T süüdistuses KarS § 223 lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. detsembri 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatavate kaitsja Vahur Krinal Prokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav Urmas Varris, ik. 37203270229, elukoht XXXX XX-X, XXXXX, EV kodanik, keskharidus, vallaline, emakeel eesti, töökoht: Rema 1000 Viljandi OÜ juhataja, L.T juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras 3-l korral; L.T, äriregistri kood XXX, asukoht A.H. Tammsaare pst 49-9, Pärnu, kriminaal-ja väärteokorras karistamata. Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Krinal Kannatanu esindaja Kalev Rattus RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
3. detsembri 2010 otsus Urmas Varrise ja L.T süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
4. aprillil 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. Pärnu Maakohtu
6. detsembri 2010 otsusega lühimenetluses tunnistati U.Varris KarS § 223 lg 1 järgi süüdi ja karistati rahalise karistusega 240 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 12 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja loeti täitmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 160 miinimumpäevamäära, s.o 8 000 krooni. L.T tunnistati KarS § 223 lg 3 alusel süüdi ja karistati rahalise karistusega 75 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja loeti täitmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 50 000 krooni. Kohtuotsusega rahuldati Eesti Autorite Ühingu tsiviilhagi ja mõisteti solidaarselt Urmas Varriselt ja L.T-lt Eesti Autorite Ühingu kasuks välja 100 819 (ükssada tuhat kaheksasada üheksateist) krooni. Menetluskuludena mõisteti U. Varriselt riigituludesse välja sundraha 6525 krooni ja L.T-lt sundraha 6525 krooni; solidaarselt mõisteti U. Varriselt ja L.Tlt riigituludesse 7 krooni kriminaaltoimiku koopiate kulu katteks.
7. U. Varris tunnistati KarS § 223 lg 1 järgi süüdi selles, et tema, olles L.T juhatuse liige, korraldas L.T nimel ilma autoriõiguste valdaja loata ärilisel eesmärgil ajavahemikul 30.07.2008 kuni 03.08.2008 kontserte Järsumäe Virve suvetuur “Mere pidu”, mis toimusid 30.07.2008 algusega kell 20.00 Hiiumaal Sõru paadikuuris, 31.07.2008 algusega kell 20.00 Haapsalu Piiskopilinnuses, 01.08.2008 algusega kell 20.00 Pärnu Vallikäärus, 02.08.2008 algusega kell 15.00 Tartus Antoniuse õuel ja 03.08.2008 algusega kell 20.00 Võru kultuurimaja Kannel õuel ja kus esinesid: Audru Jõelaevanduse Punt, kes esitasid muuhulgas muusikateosed: „Tule tuul” (muusika-ja sõnade autor Kustas Kikerpuu); „Meid oli kolm” (muusika autor Arne Oit ja sõnade autor Heldur Karmo); „Emajõgi” muusika autor Arne Oit ja sõnade autor Arvi Siig); Virve Köster ja Järsumäe Pereansambel, kes esitasid muuhulgas muusikateosed: „Tormine meri”; „Väike saar Kihnu”; Kingin sulle Vesiroosid”; „Valsipopurii”; „Koidupuna taevalael”; „See ilus suveöö”; „Kodukallas”; „Suveöö romantika”; „Väike Eestimaa”;” Vesiroosid”; „Mere Pidu” (millede muusika -ja sõnade autor Virve Elfriide Köster); Zorbas, kes esitasid muuhulgas muusikateosed „Zorbase tants“ (muusika autor Mikis Theodorakis), „Siiras Syrtaki“ (muusika autor Giorgos Zambetas, eesti keelsete sõnade autor Lauri Lomper); süüdi selles, et tema, olles L.T juhatuse liige, korraldas L.T nimel ilma autoriõiguste valdaja loata ärilisel eesmärgil ajavahemikul 07.07.2009 kuni 19.07.2009 kontserte „Kihnu Virve Südasuvetuur“, mis toimusid algusega kell 20.00 07.07.2009 Haapsalu Piiskoplinnuses, 08.07.2009 Hiiumaal Sõru Sadamakuuris, 09.07.2009 Kuressaare Lossihoovis, 10.07.2009 Tartu laululaval, 11.07.2009 (algusega kell 15.00) Rapla Tammemäe laululaval, 12.07.2009 Viljandi laululaval, 14.07.2009 Paide Vallimäel, 15.07.2009 Rakvere linnuses, 16.07.2009 Toila laululaval, 17.07.2009 Tallinna lauluväljakul ja 19.07.2009 Pärnu Vallikäärus. Kontsertidel esinesid ansamblid: Zetod, kes esitasid muuhulgas muusikateos „Karmoškale” (muusika autor ja arranžeerija Jalmar Vabarna), Untsakad, kes esitasid muuhulgas muusikateosed „Piraadi janu”, „Ood elule“ (muusika autor Margus Põldsepp ja sõnade autor Anzori Barkalaja); „Hull armuja” (muusika autor Sulev Salm ja sõnade autor Talvo Pabut), Audru Jõelaevanduse Punt, kes esitasid muuhulgas muusikateosed: „Tule tuul” (muusika -ja sõnade autor Kustas Kikerpuu); „Meid oli kolm” (muusika autor Arne Oit ja sõnade autor Heldur Karmo); „Emajõgi” muusika autor Arne Oit ja sõnade autor Arvi Siig), Virve Köster ja Järsumäe Pereansambel, kes esitasid muuhulgas muusikateosed: „Tormine meri”; „Väike saar Kihnu”; Kingin sulle Vesiroosid”; „Valsipopurii”; „Koidupuna taevalael”; „See ilus suveöö”; „Kodukallas”; „Suveöö romantika”; „Väike Eestimaa”;” Vesiroosid”; „Mere Pidu” (millede muusika -ja sõnade autor Virve Elfriide Köster). Kontsertide korraldamisega rikkus U. Varris kontserdil esitatud muusikateoste autoritele kuuluvaid varalisi õigusi, jättes enne kontserdi korraldamist sõlmimata nõutava kirjaliku lepingu (litsentsi) autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni Eesti Autorite Ühinguga ning jättis tasumata autoritasu. Kontsertidel esitati muusikateoseid, millede autorid kuuluvad lepingute alusel Eesti Autorite Ühingusse, mistõttu saab muusikateoste esitamiseks kontsertidel anda loa ainult Eesti Autorite Ühing.
8. L.T tunnistati KarS § 223 lg 3 järgi süüdi selles, et tema tegutsedes oma juhatuse liikme Urmas Varrise kaudu, korraldas ilma autoriõiguste valdaja loata ärilisel eesmärgil ajavahemikul 30.07.2008 kuni 03.08.2008 kontserte Järsumäe Virve suvetuur “Mere pidu”, mis toimusid 30.07.2008 algusega kell 20.00 Hiiumaal Sõru paadikuuris, 31.07.2008 algusega kell 20.00 Haapsalu Piiskopilinnuses, 01.08.2008 algusega kell 20.00 Pärnu Vallikäärus, 02.08.2008 algusega kell 15.00 Tartus Antoniuse õuel ja 03.08.2008 algusega kell 20.00 Võru kultuurimaja Kannel õuel ja kus esinesid: Audru Jõelaevanduse Punt, kes esitasid muuhulgas muusikateosed: „Tule tuul” (muusika-ja sõnade autor Kustas Kikerpuu); „Meid oli kolm” (muusika autor Arne Oit ja sõnade autor Heldur Karmo); „Emajõgi” muusika autor Arne Oit ja sõnade autor Arvi Siig); Virve Köster ja Järsumäe Pereansambel, kes esitasid muuhulgas muusikateosed: „Tormine meri”; „Väike saar Kihnu”; Kingin sulle Vesiroosid”; „Valsipopurii”; „Koidupuna taevalael”; „See ilus suveöö”; „Kodukallas”; „Suveöö romantika”; „Väike Eestimaa”;” Vesiroosid”; „Mere Pidu” (millede muusika -ja sõnade autor Virve Elfriide Köster); Zorbas, kes esitasid muuhulgas muusikateosed „Zorbase tants“ (muusika autor Mikis Theodorakis), „Siiras Syrtaki“ (muusika autor Giorgos Zambetas, eesti keelsete sõnade autor Lauri Lomper); süüdi selles, et L.T, tegutsedes oma juhatuse liikme U. Varrise kaudu, korraldas ilma autoriõiguste valdaja loata ärilisel eesmärgil ajavahemikul 07.07.2009 kuni 19.07.2009 kontserte „Kihnu Virve Südasuvetuur“, mis toimusid algusega kell 20.00 07.07.2009 Haapsalu Piiskoplinnuses, 08.07.2009 Hiiumaal Sõru Sadamakuuris, 09.07.2009 Kuressaare Lossihoovis, 10.07.2009 Tartu laululaval, 11.07.2009 (algusega kell 15.00) Rapla Tammemäe laululaval, 12.07.2009 Viljandi laululaval, 14.07.2009 Paide Vallimäel, 15.07.2009 Rakvere linnuses, 16.07.2009 Toila laululaval, 17.07.2009 Tallinna lauluväljakul ja 19.07.2009 Pärnu Vallikäärus. Kontsertidel esinesid ansamblid: Zetod, kes esitasid muuhulgas muusikateos „Karmoškale” (muusika autor ja arranžeerija Jalmar Vabarna), Untsakad, kes esitasid muuhulgas muusikateosed „Piraadi janu”, „Ood elule“ (muusika autor Margus Põldsepp ja sõnade autor Anzori Barkalaja); „Hull armuja” (muusika autor Sulev Salm ja sõnade autor Talvo Pabut), Audru Jõelaevanduse Punt, kes esitasid muuhulgas muusikateosed: „Tule tuul” (muusika -ja sõnade autor Kustas Kikerpuu); „Meid oli kolm” (muusika autor Arne Oit ja sõnade autor Heldur Karmo); „Emajõgi” muusika autor Arne Oit ja sõnade autor Arvi Siig), Virve Köster ja Järsumäe Pereansambel, kes esitasid muuhulgas muusikateosed: „Tormine meri”; „Väike saar Kihnu”; Kingin sulle Vesiroosid”; „Valsipopurii”; „Koidupuna taevalael”; „See ilus suveöö”; „Kodukallas”; „Suveöö romantika”; „Väike Eestimaa”;” Vesiroosid”; „Mere Pidu” (millede muusika -ja sõnade autor Virve Elfriide Köster). Kontsertide korraldamisega rikkus U. Varris kontserdil esitatud muusikateoste autoritele kuuluvaid varalisi õigusi, jättis enne kontserdi korraldamist sõlmimata nõutava kirjaliku lepingu (litsentsi) autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni Eesti Autorite Ühinguga ning jättis tasumata autoritasu. Kontsertidel esitati muusikateoseid, millede autorid kuuluvad lepingute alusel Eesti Autorite Ühingusse, mistõttu saab muusikateoste esitamiseks kontsertidel anda loa ainult Eesti Autorite Ühing. Maakohtu seisukoht ja põhjendused
9. Maakohus leidis, et süüdistatavad realiseerisid esitatud süüdistuse järgi kuriteokoosseisude kõik objektiivsed tunnused otsese tahtlusega. U. Varris teadis juba kasvõi EAÜ meeldetuletuse kaudu, et litsentsileping tuleb sõlmida võõra intellektuaalse omandi kasutamise tõttu ja jättis selle ikkagi sõlmimata. Seeläbi oli U. Varris teadlik olukorrast, et ta suunab tema poolt L.T huvides korraldatava kontserdiga talle ja L.T-le mittekuuluvad teosed ebaseaduslikult üldsusele ärilisel eesmärgil ja olles ise seejuures täiesti ükskõikne, et teise isiku autoriõigused saavad rikutud. Maakohus leidis ka, et tsiviilhagi rahuldamine on põhjendatud ja juhindudes VÕS § 1037 lg-dest 1-3 ja § 1039, rahuldas EAÜ tsiviilhagi ning mõistis süüdistatavatelt solidaarselt välja 100 819 krooni EAÜ kasuks. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
10. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatavate kaitsja, kes palub otsuse materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellatsiooni põhiargumendi kohaselt puudub süüdistatavate tegevuses kriminaliseeritud tegevus, sest avalikkusele suunamisega olid seotud vaid teoste esitajad, mitte suvetuuri korraldajad. Apellatsiooni väidete kohaselt ei kvalifitseeru süüdistatavad näitlejaks, lauljaks, muusikuks, tantsijaks ega muuks isikuks, kel oleks võimalik autoriõigusega kaitstud teoseid ette kanda. Korraldajad eeldasid, et teose esitajal, eelkõige selle autoril, on õigus nende poolt avalikkusele suunatud teoste esitamiseks, kuna kõik esinejad olid enne ja ka pärast suvetuuri esitletud teoseid esitanud ning neil pidi korraldajate arvates olema litsents teoste kasutamiseks. Olukorras, kus EAÜ teadis, et suvetuur toimub ning litsentsilepingut teoste esitamiseks pole sõlmitud, oli EAÜ-L võimalus keelata ilma litsentsilepinguta teoste esitamine. Et seda ei tehtud, on süüdistatavate vastutus KarS § 223 mõttes välistatud. Veel leiab apellant, et autoriõigustega kaitstud teostele lisaks esitati kontsertidel ka rahvalaule ning EAÜga mitteliitunud autorite teoseid nt. Emajõgi (sõnade autor A.Siig, kelle pärijad pole sõlminud lepingut EAÜ-ga), mistõttu on ebaõige ja meelevaldne peale suruda esituslepingut lähtuvalt kogu kontserdi käibest. Veel leiab apellant, et U. Varrise puhul pole tõendatud tema ebaseaduslikku tegevust ärilistel eesmärkidel. Juhatuse liikmena pidigi ta tegutsema äriühingu huvides vajaliku hoolsusega, mistõttu tema otsustus mitte nõustuda EAÜ ebaõige nõudega oli igati kooskõlas juhatuse liikme kohustustega. Autoriõigusseaduse tõlgendamine äriühingu kasuks ei saa kaasa tuua vastutust karistusõiguslikus mõttes. Et U. Varrise tegevuses kuriteokoosseis puudub, välistab see ka juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 järgi.
11. Eesti Autorite Ühing (EAÜ) palub oma kirjalikus vastuses jätta vaidlustatud otsus muutmata. Kannatanu leiab, et teoste esitajad ei olnud nende suvetuuride raames toimunud kontsertide korraldamise eest vastutavad ning on ebamõistlik eeldada, et teoste esitajad peaksid kontrollima kontserdi korraldajal erinevate lubade olemasolu. Mitte ühestki autoriõiguse seaduse sättest ei tulene, et teose esitaja peab saama loa teoste avalikuks esitamiseks. Vastavalt AutÕS §13¹ lõikele 2 on isik, kes peab selle loa saama, teoste avaliku esitamise korraldaja. Autoriõiguse seadus eristab teoste esitamist ja teoste avaliku esitamise korraldamist. Kannatanule jääb arusaamatuks apellandi väide EAÜ poolt süüdistatavatele vaikiva loa andmisest teoste avalikuks esitamiseks. Autorileping EAÜ-ga peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, mida EAÜ U.Varrisele saadetud elektronkirjas selgitas. Apellandi väide, et U.Varris ei tegutsenud ärilistel eesmärkidel, ei ole asjakohane. U.Varris korraldas kontserdid, mis toimusud nii 2008 kui ka 2009 suvetuuride raames selleks, et L.T teeniks tulu. Muusikateosed ja muusikateoste esitamine on kontserdi iseloomulik tunnus. Süüdistatavate tegevuse eesmärk oli just muusikateoste esitamise korraldamise läbi kasumi teenimine ja U. Varris tegutses L.T huvides, olles ise osaühingu osanik ning seega otseselt huvitatud osaühingule võimalikult suure kasumi teenimisest. U.Varrise käitumine näitab selgelt, et tegelikult oli EAÜ-ga lepingu sõlmimata jätmise põhjuseks soov hoida kokku raha autorite arvelt.
12. Ringkonnakohtu istungil toetasid kaitsja ja U.Varris apellatsiooni, paludes süüdistatavad apellatsioonis esitatud asjaoludel õigeks mõista. Prokurör ja kannatanu esindaja palusid jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
13. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
14. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii kaitsja apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme kohtu süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium tõdeb, et maakohus on KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatavad U. Varrise ja L.T neile esitatud süüdistuses süüdi mõistab. Kohtukolleegiumil puudub alus kohtuistungil uuritud tõendeid teisiti hinnata. Esitatud apellatsioonis korratakse samu väiteid, mis süüdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. Vastuseks apellatsiooni väidetele märgib kohtukolleegium järgmist. 9.
15. Apellant asub järjekindlalt seisukohale, et loa teose esitamiseks peavad hankima teose esitajad, mitte aga kontserdi (suvetuuri) korraldaja. Kohtukolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. AutÕS § 131 lg 2 kohaselt võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Seega tuleneb eelnimetatud sättest otseselt teose avalikku esitamist korraldava isiku kohustus saada Eesti Autorite Ühingult vastav luba (litsents) teose kontserdil (suvetuuril) avalikuks esitamiseks ja vastava loa taotlemata jätmisel on tegemist teose ebaseadusliku avaliku esitamisega, mille korral on ette nähtud vastutus KarS § 223 järgi. Tunnistajate O. Kõrre ja R. Laose ütluste kohaselt leppis U. Varris nendega L.T nimel kokku nii esinemiskohad, majutuse ning pidi kontserdi korraldajana võtma ka erinevad load. Samas on ka ebamõistlik eeldada, et teoste esitajad peaksid kontrollima kontserdi korraldajal erinevate lubade olemasolu. Oluline on siinjuures rõhutada, et just teose avalikkusele esitamist korraldaval isikul, mitte teose esitajatel, on kohustus tasuda vajalikud litsentsitasud EAÜ-le. Kohus on tuvastanud ja vaidlust ei ole selles, et 2008 ja 2009 suvetuuride korraldamisel suhtles EAÜ-ga L.T nimel U.Varris, mitte kontsertidel esinenud teoste esitajad. Maakohus on õigesti otsuses märkinud, et ilma U.Varrise tegutsemiseta L.T huvides ei oleks teoste avalikku esitamist toimunud. Ka U. Varrise enda ütlustest nähtub, et tema oli L.T nimel 2008 ja 2009 suvetuuride korraldajaks ja kontsertide alguseks oli ta saanud esinejatelt enda kätte ka repertuaarilehed. 9.
16. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga ka selles, et teose avalikkusele suunamisega on seotud üksnes teose esitajad, mitte suvetuuri korraldajad. U. Varris ei saanud suvetuuride korraldajana eeldada, et kontsertidel esinevatel teoste esitajatel on EAÜ-st saadud luba suvetuuridel teoste avalikuks esitamiseks. Muusikaürituste korraldajana pidi U. Varris olema teadlik loa (litsentsi) saamise absoluutsest eeltingimusest teoste esitamiseks ja seda kinnitab, nagu maakohus õigesti leidis, U. Varrise enda tegevus, kui ta enne suvetuuride algust palus esinejatelt repertuaarilehti, et teavitada EAÜ-d esitamisele tulevatest teostest, kuid jättis need EAÜ-le esitamata. Nii nähtub tunnistaja L. Aimi ütlustest, et EAÜ poolt võeti L.T-ga ühendust juba 2008 korraldatud kontserdi „Mere pidu“ osas (tlk 73-74, 150) ja selgitati, et kontserdi korraldajal tuleb sõlmida litsentsileping. Uuesti pöörduti L.T poole seoses 2009 suvetuuri korraldamisega, saadeti lepingud e-maile ja nõuti repertuaari aruannet. Seda jaatab ka U. Varris, kes aga e-mailile saadetud lepinguid ei allkirjastanud ega kellelegi ei esitanud, jättes EAÜ-le maksmata ka autoritasud. Seega puudus L.T vastav luba kontsertidel kõlanud teoste ärilisel eesmärgil avalikuks esitamiseks ja nagu maakohus õigesti tuvastas, toimus teoste esitamine avalikkusele teose autoriõiguste omaja loata. 9.
17. Apellandi väide, et teoste autorid võisid oma loomingut esitada vaatamata autorsuse loovutamisele EAÜ-le, on meelevaldne ega tulene seadusest. Autorsus on autorile kuuluv isiklik õigus esineda teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (AutÕS § 12 lg 1 p 1). Õigust autorsusele ei saa seaduse kohaselt kellelegi loovutada. Loovutatavad on üksnes autorile kuuluvad varalised õigused. Seega ei saanud ei V.Köster (Kihnu Virve), M.Põldsepp ega J.Vabarna, anda luba oma teoste avalikuks esitamiseks, kuna nad olid vastavalt EAÜ-ga sõlmitud lepingule loovutanud oma sellekohased õigused EAÜ-le. 9.
18. Apellandi seisukohaga selles, et süüdistatavate vastutuse KarS § 233 mõttes välistab asjaolu, et EAÜ andis vaikiva loa teoste esitamiseks, kohtukolleegium ei nõustu. Maakohus tuvastas ja sellega kohtukolleegium nõustub, et U. Varris teadis, et seadusest tulenevalt ei või ilma EAÜ kirjaliku loata (litsentsita) teoseid esitada ega kontserte korraldada. Et U. Varris jättis talle saadetud litsentsilepingud allkirjastamata ja EAÜ-le tagastamata ning korraldas 2008 ja 2009 suvetuurid seadust eirates, ei muuda tema tegevust seaduslikuks. Apellatsioonist ei nähtu, kuidas EAÜ oleks saanud ja võinud suvetuuridel teoste esitamist keelata. Seda ei ole apellant selgitanud ka apellatsioonikohtu istungil. Samas on apellant oma kaebuses viidanud ka ise seadusest tulenevale keelule eelneva kirjaliku loata teost esitada. 9.
19. Maakohus on otsuses, puutuvalt apellandi etteheitesse EAÜ-ga mitteühinenud autorite õiguste kaitsesse, õigesti viidanud AutÕS § 77 lg-le 4, mille kohaselt on autorite õiguste ja seaduslike huvide ilmse rikkumise juhtudel kollektiivse esindamise organisatsioonidel õigus esindada ilma volituseta kõiki autoreid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid, st ka nende autorite õigusi, kes ei ole EAÜ-ga lepingut sõlminud ega oma varaliste õiguste teostamist EAÜ-le üle andnud. 9.
20. Maakohus on põhistanud (otsuse p 1.4.) U. Varrise ebaseadusliku käitumise L.T huvides ärilisel eesmärgil, millega on realiseeritud KarS § 233 lg 1 ja lg 3 objektiivne koosseisu tunnus. U. Varris oli L.T, kelle tegevusaladeks oli lõbustus - ja vabaaja tegevused (tlk 7, 38-40), juhatuse ainukeseks liikmeks, seega juba oma kutsetegevusest tulenevalt pidi ta olema kursis autoriõiguste valdkonnaga. Olles L.T juhatuse liige, tegutses ta 2008 ja 2009 suvetuuride korraldamisel otseselt osaühingule võimalikult suure kasumi teenimise eesmärgil ja jättes EAÜ-ga litsentsilepingud teoste esitamiseks sõlmimata, teenis L.T tema tegevuse läbi ärilist tulu. Eelöeldu kinnitab üheselt, et jättes EAÜ-ga litsentsilepingud sõlmimata ja autoritasud maksmata, korraldas U. Varris L.T nimel suvetuurid, sooviga teoste autorite arvel rahalisi vahendeid kokku hoida ehk teenida tulu. Kohtu seisukohta kinnitavad U. Varrise kahtlustatavana antud ütlused, et ta korraldas 2008 ja 2009 suvetuurid L.T nimel tulu saamiseks ja et kõik kontserdid olid tasulised (tlk 43). On ilmselge, et loa kontsertidel erinevate teoste autoriõiguste kasutamiseks peab EAÜ-lt taotlema ürituse korraldaja, sest ilma tema vastutava tegevuseta üritust ei toimuks. KarS § 223 lg 1 sätestatud kuriteokoosseis ei eelda, et süüdistatavad said ärilist tulu, piisav on üksnes ärilise eesmärgi tuvastamine, mida on maakohus teinud. U. Varrise ütlused 2009 toimunud tasuliste kontsertide kahjumisse jäämisest (tlk 43), ei tähenda, et kontsertide korraldamisest ja piletimüügist ei loodetudki tulu saada ja ei tegutsetud seega ärilisel eesmärgil. Teose avaliku esitamise KarS § 233 koosseisu mõttes ärilisel eesmärgil on maakohus tõendanud nii U. Varrise kui KarS § 14 lg 1 ja lg 2 kohaselt ka L.T käitumises.
21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
22. detsembri 2010 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Julia Katškovskaja Paavo Randma