lg 2 p 4,8 järgi; 7) 11.11.2009.a.
lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 8) 17.02.2010.a.
lg 2 p 9- 25 lg 2, 9) 10.11.2010.a.
lg 2 p 9 järgi; 10) 17.02.2011.a.
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 4 kuud vangistust, vabanes 14.06.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja RESOLUTSIOON Dmitri Školjar Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi D.K KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. järgi ja mõista Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt D.K-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada D.K suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 20.06.2011.a. Välja mõista D.K-lt riigituludesse sundraha 208,52 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu 2800049777. Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD D.K süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 17.02.2011.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse toimepanemise eest reaalse vangistusega, taas 20.06.2011.a. kella 14.25 ajal Tallinnas, aadressil Mustakivi tee 13 asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest Rimi üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 4 tk juustu „Parmigiano Reggiano“ kogumaksumusega 18,60 eurot, pannes kauba endale kilekotti ning möödus kaupluse kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna D.K peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega D.K, olles varem karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava varguse katse. Süüdistatav tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 20.06.2011.a. läks ta Mustakivi Rimisse, kus otsustas võtta endale söömiseks kaupa. N Osa kaupa pani ostukorvi, kuid 4 tükki juustu pani kilekotti. Kassas maksis ostukorvis olnud kauba eest, kuid juustu eest ei maksnud. Möödus kassadest ja peale seda peeti kinni turvatöötaja poolt. Kahetseb oma tegu. /tl 34-36/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja A. Rae ütlustega selle kohta, et 20.06.2011.a. kella 14.02 oli tööl Mustakivi Rimis turvakaamerate juures. Ta jälgis noormeest, kes juustuosakonnas pani mitu pakendit juustu kilekotti. №ormees maksis kassas teiste kaupade eest, kuid juustu eest ei maksnud. Peale kassadest möödumist peeti noormees kinni. Kontrollimisel leiti 4 pakendit juustu koguväärtusega 18,60 eurot, mis tagastati kauplusele. №ormees esitas dokumendi D.K nimele /tl 4-6/; - avaldusega /tl 2,/; - õigusrikkuja kinnipidamise akt nr 1308 20.06.2011.a. /tl 3/ 7.02.2011.a. Harju Maakohtu otsus nr 1-11-2244 /tl 29-31/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. D.K tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. D.K on kriminaalkorras 10 korda karistatud. Teda on varasemalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, sh NPAS 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi, mis on valdavas osas tasumata. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna D.K ei oma sissetulekut ning sellega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Arvestades D.K isikut puudub alus tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. D.K näol on tegemist narkootikume tarvitava isikuga; ta on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid, samuti vargusi. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Uue kuriteo pani ta toime lühikese aja möödumisel kinnipidamiskohast vabanemises. Varasemad karistused ei ole mõjutanud D.K loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.