Jätta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi` poolt 23.08.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,11,009845 muutmata. Rahatrahv 40.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220115220600. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 03.11.2011.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 03.11.2011.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. 4-11-3667 Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 15.11.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik 28.07.2011.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik Tauno Väljaots`a poolt väärteoprotokoll nr AB1201004 selle kohta, et 28.07.2011.a kella 19.20 ajal Pärnu linnas A.H.Tammsaare pst ja Mai tn ristmikul suunaga Riia mnt suunas O.R, juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Menetlusalune isik esitas kohtuvälisele menetlejale antud väärteoasjas vastulause, milles väitis, et sõitis välja Karja tänavalt, teele saatis teda jurist Tarmo Tepp, kes oma seletuses kinnitab, et menetlusalune isik kasutas turvavööd. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu asjaolule, et Tarmo Tepp ei viibinud menetlusaluse isikuga samas sõidukis ajal, mil rikkumine tuvastati. Menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokollist nähtub, et turvavööta sõitis menetlusalune isik Pärnu maakonnas Pärnu linnas A.H.Tammsaare pst ja Mai tn ristmikul, liikudes Riia mnt suunas. Sama nähtub ka tunnistaja Peeter Nurmis`e ütlustest. Seega ei oma Tarmo Tepp`a ütlused antud väärteoasja puhul tähtsust. Samuti tõi menetlusalune isik vastulauses välja asjaolu, et ta ei olnud teadlik kaitseõigusest, sellest teda ei teavitatud. Kohtuväline menetleja toob välja asjaolu, et menetlusalune isik on andnud allkirja selle kohta, et temale on selgitatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. 23.08.2011.a üldmenetluse otsusega nr 2670,11,009845 on määratud kohtuvälise menetleja poolt O.R-ile eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 239 lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 €. Kaebuse sisu 19.09.2011.a esitas O.R Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et otsus on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele järgmistel põhjustel: Antud asja arutati 23.08.2011, kuid temale ei võimaldatud asja arutamisel osaleda. O.R informeeris oma haigusest kohtuvälist menetlejat, kuid sellele ei reageeritud ning tagaselja arutamine välistas kaebuse esitaja õigused. Politseinik Tauno Väljaots ei saanud politsei auto suure möödasõidu kiiruse tõttu märgata, kas turvarihm oli kinni või mitte. Otsuses ei võetud seisukohta, et kaebuse esitaja ja tunnistaja Tarmo Tepp kinnitasid hoopis vastupidist. Väärteoprotokolli koostaja ei kirjutanud dokumentidele alla, vaid märkis oma initsiaalid. Ka on märkimata, millal dokumendi vormistamist alustati ja millal lõpetati. Seega puuduvad vajalikud dokumendi rekvisiidid. Mingit tunnistaja ülekuulamist nagu märgitud protokollis, tegelikult ei toimunud. Kaebuse esitajale ei teavitatud kaitsja kaasamise võimalusest ning omavoliliselt kirjutati „kaitsjat ei soovi“. Ka ei selgitatud
Väärteoprotokoll on tegelikult kehtetu seetõttu, et seal märgitud ainult Tauno Väljaots´a nimi, kuid väärteoprotokolli vormistamist juhtis hoopis autojuht. Samuti taotles kaebuse esitaja oma taotluses kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjustel, et oli haige perioodil 23.08.2011 kuni 07.09.2011 (kaebusele lisatud töövõimetusleht) mille tõttu ei olnud tal võimalik esitada kaebust, mille viimaseks 2
lg 1 sätestab: Kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Seega ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust menetlusaluse isiku ärakuulamiseks otsuse tegemise ajal. Selleks, et menetlusalune isik saaks oma õigusi kaitsta ning anda omapoolseid selgitusi, on väärteomenetluses võimalus anda menetluslause isikuna ütluseid ning peale väärteoprotokolli koostamist esitada vastulause. Mõlemat õigust on menetlusalune isik antud juhul kasutanud. Väärteoprotokollile on menetlusalune isik andnud omakäeliselt ütluseid ning hiljem so 10.08.2011 on ta esitanud vastulause. Vastulause esitamine ning selles esitatud seisukohtade arvestamine või arvestamata jätmine on kajastatud üldmenetluse otsuses. Seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku kaitse- ning väärteomenetluse õigust rikutud. Kohtuväline menetleja ja väärteoasjas tunnistajana ütlusi andnud Peeter Nurmis on patrullpolitseinikud, kelle tööülesanneteks on tagada avalik kord ning teha järelevalvet liiklusnõuete täitmise üle. Oma töös on nad kohustatud panema eritist tähelepanu teiste isikute käitumisele, sh liikluskäitumisele, mistõttu on neil võrreldes tavakodanikuga suurem tähelepanu võime. Sellele aitab kaasa aastatepikkune kogemus sama tööd tehes. Kuivõrd tekkinud on kahtlus tunnistaja Peeter Nurmise ütlustes, siis tuleb kohtuistungil üle kuulata Peeter Nurmis tunnistajana. Üldmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja märkinud, miks ta jätab vastulauses esitatu arvestamata. Samuti on põhjendatud eraldi, mis ei ole üle kuulatud menetlusaluse isiku taotlusel Tarmo Tepp'i. Siinkohal tuleb märkida, et kohtuvälise menetleja seisukohtadega mittenõustumine ei tähenda alati menetlus- või materiaalõiguse rikkumist. Väärteoprotokollile esitatud nõuded on sätestatud
, mille kohaselt ei ole nõutav väärteoprotokollile koostamise alguse ja lõpuaja märkimine. Näiteks on võimalik väärteoprotokolli eelnev koostamine ametniku poolt ilma menetlusaluse isiku juuresolekuta. Sel juhul toimub väärteoprotokolli hilisem tutvustamine. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks väide, et väärteoprotokollil puudub kohtuvälise menetleja ametniku allkiri. Pole selge, millest on kaebaja seesuguse järelduse teinud ja miks ta arvab, et tegemist ei ole allkirjaga vaid initsiaalidega. Kohtuväline menetleja kinnitab, et tegemist on allkirja kujutisega, mida Tauno Väljaots kasutab ja seda kinnitab näiteks tema isikutunnistusel olev allkirja kujutis. Väärteoasjas on tunnistajana ütlusi andnud väärteo toimepanemise fakti osas Peeter Nurmis. Tunnistaja ülekuulamine on toimunud kell 19.50 ning väärteo toimepanemine kell 19.20. Seega on toimunud ülekuulamine peale väärteo toimepanemist sündmuskohal. Menetlusalust isikut tunnistaja ülekuulamisse ei kaasata, mistõttu võis olla olukord, kus menetlusalune isik ei pannud tähele tunnistaja ülekuulamise asjaolusid. Seda enam, et tunnistaja on ütluseid andnud omakäeliselt ja nii minimaalselt, et see võis jääda märkamatuks menetlusalusele isikule. Väärteoprotokolli nr AB 1201004 pöördel on väljatrükk
Menetlusalusele isikule on neid tutvustatud ja seda kinnitab väärteoprotokolli pöördel olev allkiri. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-6-07 on märkinud: „Üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks 3
p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja O.R kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja leidis, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema poolt kõnealuse väärteo toimepanemist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.
lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid
5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid Riigikohtu lahend (3-1-1-4-07). Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhtis 28.07.2011.a kella 19:20 ajal Pärnu linnas Tammsaare pst ja Mai tn ristmikul mootorsõidukit (Chrysler Neon r/n 125 CHR). Kaebajale on koostatud väärteoprotokoll LS § 33 lg 3 nõuete rikkumise eest. O.R oma kaebuses vaidlustab nimetatud rikkumise täies ulatuses, so kaebaja leiab, et oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, ja kuulanud üle vahetult tunnistajad kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja leidis, et Tõnis 4
lg 1 kohaselt väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses. Kohtuväline menetleja teeb lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalidest kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Selleks, et menetlusalune isik saaks oma õigusi kaitsta ning omapoolseid selgitusi anda on väärteomenetluses võimalus anda menetlusaluse isikuna ütlusi ning peale väärteoprotokolli koostamist esitada vastulause. Mõlemat võimalust kaebuse esitaja kasutas. Kaebuse esitaja väide, et kohtuväline menetleja ei võinud näha väärteo toimepanemist suure kiiruse tõttu ning tunnistaja ülekuulamine ei vasta tõele analüüsib kohus hiljem allpool protsessiosaliste poolt antud ütlusi ja hindab seejärel argumente kogumis. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et otsuses on jäetud tunnistaja Tarmo Trepp ütlused arvestamata ei ole kohtu hinnangul tegemist menetlusnormide rikkumisega, kuna kohtuvälise menetleja hindab tõendeid kogumis ning leides, et ütlused ei ole asjakohased võib mitte arvestada ja tulenevalt sellest jätta need tähelepanuta. Veel heidab kaebuse esitaja ette, et väärteoprotokolli koostaja ei kirjutanud alla vaid signeeris initsiaalidega. Kohus ei nõustu sellise seisukohaga. Väärteoprotokolli blanketi all olevas lahtris on kirjas protokolli koostaja allkiri. Nimetatud nõue on täidetud. Kohtu hinnangul protokollija ei pea perekonnanime loetavalt välja kirjutama vaid piisab allkirjast. Väärteoprotokolli blanketi pealses on märgitud ametniku nimi ja perekonnanimi, kus Tauno Väljaots on oma eesnime ja perekonnanime märkinud. Kaebuse esitaja väide, et Peeter Nurmist pole üle kuulatud ei vasta tõele. Kohtule on esitatud Lääne Politseiprefektuuri tunnistaja ülekuulamise protokoll väärteoasjas 2670,11,009845. 28.07.2011 a kell 19.50. kuulas tunnistaja Peeter Nurmise üle kohtuväline menetleja Tauno Väljaots, ülekuulamine lõppes 20.10 ning
Veel on kaebuse esitaja heitnud ette, et ei teavitatud kaitsja kaasamise võimalustest ning kirjutati omavoliliselt kaitsjat ei soovi. Kohus ei nõustu taolise seisukohaga nii on väärteoprotokolli pöördel väljatrükk
Menetlusalusele isikule oli tutvustatud ja seda kinnitab ka tema allkiri. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-6-07 on märkinud, et üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiliste asjaolude lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Alljärgnevalt analüüsib kohus kohtuistungil protsessiosaliste poolt antud ütlusi. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et 28.07.2011.a. sõitis Chrysler Neon’iga Pärnu linnas Karja tänaval suunaga Tammsaare pst-le, kus peeti politseitöötaja poolt kinni. O.R ütluste kohaselt oli ta sõidu alustamisel nõuetekohaselt turvavöö kinnitanud ning leidis, et politsei auto suure möödasõidu kiiruse tõttu polnud võimalik näha kas turvavöö on kinnitatud või mitte. O.R kinnitas, et kuna autol põleb armatuurlauas punane tuli ja piiksub kui turvavöö pole kinnitatud ei ole võimalik sõitu alustada. Veel lisas, et terve päeva oli tal kuuldeaparaat kõrvas mis teravdab ta kuulmist kuna inimesed räägivad sosinal. Liikudes Tammsaare pst 5
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka
§-s 30 sätestatud alustel. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 239 lg 1 näeb ette vastutuse turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise sõiduki juhi poolt ning võidakse selle eest isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut s.o 200 € Arvestades, et O.R ei ole kehtivaid väärteokaristusi, on menetleja poolt kaebajale antud juhul kohaldatud karistusena rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, milline on alla sanktsiooni keskmist määra põhjendatud. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks O.R-i hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi` poolt 23.08.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,11,009845 tuleb jätta muutmata. Igor Pütsep Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.