lg 2 p 2 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o. summas 5000 (viis tuhat) krooni. Rahaline karistus tuli tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi vastavale arveldusarvele, mis on kohtuotsuses toodud. Kohtuotsuses selgitati, et kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1-08-16929 30.06.2009 jõustus 08.07.2009. 22.11.2011 saabus kohtule Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avaldus ühes lisadega A.K-le mõistetud rahalise karistuse summas 5000 krooni (319,56 eurot) asendamiseks ™S § 206 lg 2 alusel. Esitatud avaldusest nähtub, et asjas pole toimunud ühtegi laekumist. Narva kohtutäituri Terje Tšapise menetluses on täiteasi nr 169/2009/2268 A.K suhtes rahalise karistuse summas 5000 krooni sissenõudes. Täiteasja algatamise aluseks on Viru Maakohtu 30.06.2009 otsus nr 1-08-16929 ja sissenõudja Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avaldus. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 02.10.2009, kuid võlgnik vabatahtliku täitmistähtaja jooksul ei ole nõuet tasunud. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub A.K maksustatav tulu. Täitemenetluse käigus on arestitud võlgniku arvelduskontod AS-s SEB Pank ja AS-s Swedbank, kuid rahalisi laekumisi arestimisakti alusel ei ole toimunud. Kohtutäiturile teadaolevalt võlgnik muud registervara ei oma. Võlgnikul on 1423,14 euro ulatuses tasumata riiginõudeid, muuhulgas on tasumata sama kriminaalasja raames väljamõistetud muud rahalised kohustused. Sissenõudja on kohtule avalduse esitamisel juhindunud ™S § 206 lg 2 sätetest. ™S § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, 2 saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Võlgnikule A.K-le on teatatud avalduse esitamisest kohtule. Võlgnik A.K avaldas kohtuistungil, et tal ei ole rahalisi vahendeid rahalise karistuse tasumiseks. Ta ei nõustu vangistust kandma minema, vaid soovib vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või sõltuvusraviga käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust.
lg 1 sätestab, et mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul.
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.
lg 4 sätestab, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Kohus leiab, et Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avaldus A.K-le mõistetud rahalise karistuse 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o. summas 5000 krooni (319,56 eurot) asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul A.K puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Võlgniku A.K nõusolekul kuulub talle asenduskaristusena mõistetav 33 päeva vangistust asendamisele 66 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 kuud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 417, 432 lg 3 kohtunik m ä ä r a s: Rahuldada Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avaldus 22.11.2011 A.K-le asenduskaristuse määramiseks (Narva kohtutäituri Terje Tšapise täiteasi nr 169/2009/2268) ja asendada A.K-le (isikukood xxx, elukoht xxxx, ei tööta) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-08-16929 30.06.2009
lg 2 p 2 järgi mõistetud rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o. summas 5000 krooni (319,56 eurot) 33 (kolmekümne kolme) päevase vangistusega.
alusel asendada A.K-le mõistetud vangistus 66 (kuuekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada A.K Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 23. detsembril 2011.a №oremreferent Heli Väinaste Tea Toming Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.