) § 25 lg-te 1, 2 - § 199 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav N.I elukoht: XXXX XX-XX; isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ühel korral, väärteokorras varem karistatud kahel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.I
lg-te 1, 2 - § 199 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.
lg-te 1, 3 määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümme) kuuks järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb N.I tasuda igakuiselt 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Tühistada N.I-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja juurde kuuluv asitõend - CD-plaat - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Tartu Maakohtu 30.04.2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-5715, millega N.I mõisteti süüdi
järgi ja mõisteti talle
lg-te 1, 3 alusel karistuseks 2 kuud vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga, jätta
MS § 180 lg-te 1, 3 alusel sisse nõuda N.I-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, määratud kaitsjale makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 (kolmkümmend viis) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 1 (üks) euro ja 69 (kuuskümmend üheksa) senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „N.I, 1-1017299, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „N.I , 1-10-17299, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu N.I süüdistatakse selles, et tema 16.10.2010. a kella 01.35 paiku, viibides Tartus Lossi tn 28 asuvas Pere Restoranid AS-le kuuluvas restoranis Püssirohukelder, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe 0,75 liitrilise pudeli veini Solaia Antinori, väärtusega 1860.00 krooni, ning ühe 0,75 liitrilise pudeli veini Loosen Bro Riesling, väärtusega 120.85 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata restorani turvatöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati Pere Restoranid AS-le rikkumata kujul. Sellega pani N.I toime
lg-te 1, 2 - § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb N.I süüditunnistamist
lg-te 1, 2 - § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 320 euro ulatuses.
lg-te 1, 3 alusel taotleb prokurör võimaldada N.I rahalise karistuse ositi tasumist 10 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub N.I igakuiselt vähemalt 32 eurot, kuni on rahalise karistuse täielikult tasunud. 2 Tartu Maakohtu 30.04.2010. a otsuse kriminaalasjas nr 1-10-5715, millega N.I mõisteti süüdi
järgi ja mõisteti talle
lg-te 1, 3 alusel karistuseks 2 kuud vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga, taotleb prokurör jätta iseseisvaks täitmiseks. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav on täisealine. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on süüdistus õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja Kalju Kivaki ütlused (tl 1), N.I kinnipidamise akt (tl 2), Pere Restoranid AS-i avaldused (tl-d 3-6), 18.11.
lg-te 1, 2 - § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
lg-te 1, 2 - § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.I tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et N.I on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (tl 18). Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pole otstarbekas N.I karistada vangistusega kui kõige raskemaliigilise karistusega, vaid et karistuse eesmärgid on tema puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Arvestades aga seda, et karistusregistri teatise (tl-d 20-21) kohaselt on N.I varem ühel korral karistatud kriminaalkorras ning kahel korral väärteokorras, siis eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus olema tuntav ja nii ei tohi N.I-le mõistetav karistus olla miinimummääras, mis
Kohus asub seisukohale, et N.I-le tuleb mõista rahaline karistus 100 päevamäära.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, 3 kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.
lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Kuivõrd N.I 2009. a keskmine päevasissetulek oli alla seadusega sätestatud miinimumpäevamäära (tl 25), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda
Eeltoodust tulenevalt on N.I-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 320 eurot.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab sarnaselt prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb N.I-le võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus kümne kuu jooksul ositi igakuiselt 32 eurot.
lg 2 esimene lause sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut.
lg 2 täpsustab, et kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud juhul, kui üks mõistetud karistustest on eluaegne vangistus. Järelikult tuleb Tartu Maakohtu 30.04.2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-5715, millega N.I mõisteti süüdi
järgi ja mõisteti talle
lg-te 1, 3 alusel karistuseks 2 kuud vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga, jätta iseseisvaks täitmiseks. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 38.35 eurot (600 krooni) (tl-d 30-31) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 1.69 eurot (26.50 krooni) (tl 28). KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu N.I. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.