lg 2 p 4, 8, 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
MS §-le 238 lg 2 vähendati J.J-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 5 alusel pöörati J.J-ile Viru Maakohtu 20.03.2008 otsusega nr 1-07-11554 mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 23 päeva vangistust reaalsele täitmisele ning
lg 2 alusel mõisteti J.J-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 kuud 23 päeva vangistust. J.J võeti otsuse kulutamise järel kohtusaalis vahi alla ja karistuse kandmise algust hakati arvestama alates 08.09.2009. J.J tunnistas ennast maakohtus temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja süüditunnistamist ei vaidlusta, kuid vaidlustab karistuse mõistmist. Maakohus tuvastas, et J.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, aga samuti süstemaatiliselt, s.o pani toime kuriteo, mis on ette nähtud
J.J oli varem süüdi mõistetud 20.03.2008 Viru Maakohtu poolt
Tema suhtes kohaldati
§-de 74 ja 75 sätteid katseajaga 1 aasta ja 6 kuud alates 20.03.2008. J.J-i varasem karistatus on tõendatud: - õiendiga toimepandud süütegude kohta (I k tl 23-24), millest nähtub, et J.J on varem 6 korda karistatud
järgi - karistusregistri teatisega J.J-i varasemate karistuste kohta (I k tl 27-33) millest nähtub, et süüdistatav on varem korduval karistatud varavastaste süütegude eest. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus
§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendav asjaolu J.J-i suhtes on
Raskendavad asjaolud J.J-i käitumises tuvastamist ei leidnud. Karistuse liigi valimisel lähtus kohus
lg 2 sanktsioonist, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Arvestades seda, et J.J puudub töökoht ja ta on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei ole rahalise karistuse määramine temale otstarbekas. J.J on toime pannud 4 varavastast kuritegu, millest üks jäi katsestaadiumisse. Seega mõistetav vangistus peaks olema pikem sanktsioonis ettenähtud miinimummäärast, kuid alla sanktsiooni keskmist määra. Kaaludes vangistuse tingimisi mõistmise võimalust arvestas maakohus, et J.J on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 20.03.2008 otsusega nr 1-07-11554
lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ning temale mõistetud vangistus
18-kuulise katseaja kestel ei suutnud J.J hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mis räägib sellest, et ainuvõimalikuks karistuseks, mis avaldaks talle mõju, on reaalne vangistus. Arvestades seda, et J.J pani kuriteod toime katseajal, tuleb
lg 2 alusel karistust suurendada Viru Maakohtu poolt 20.03.2008 kohtuotsusega nr 1-07-11554 mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6 kuud 23 päeva vangistust võrra. Apellandi taotlus Süüdistatav J.J esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni kohaselt võinuks maakohus teda karistada tingimisi või kui see pole võimalik, siis palub ta ringkonnakohtult karistuseks piirdumist vahi all oldud ajaga. 2 J.J ei ole rahul sellega, et käesolevas asjas karistuse mõistmisel ei arvestatud, et ta oli Harju Maakohtu 05.06.2009 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-08-5693, millega teda karistati vangistusega 6 kuud ja 28 päeva, vahi all alates 12.01.2009 kuni 07.08.2009. Ta sai ainult ühe kuu vabaduses olla, sest käesolevas asjas võeti ta 08.09.2009 jälle vahi alla. J.J leiab, et käesoleva kriminaalasja oleks pidanud liitma Harju Maakohtus olnud kriminaalasjaga, sest vargused olid toime pandud enne seda kriminaalasja. Kui need asjad oleks liidetud, siis ta oleks saanud ühe karistuse. Nüüd kandis ta algul ära 05.06.2009 otsusega mõistetu ja praegu peab kandma 08.09.2009 otsusega mõistetud karistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 5 kohaselt kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Seega suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Ringkonnakohtu arvates on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud kõigi nimetatud asjaoludega ja mõistnud J.J-ile karistuse, mis vastab tema süüle ja karistuste liitmise nõudele. Viru Maakohtu 08.09.2009 otsusega tunnistati J.J süüdi
MS §-le 238 lg 2 vähendati J.J-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 5 alusel pöörati J.J-ile Viru Maakohtu 20.03.2008 otsusega nr 1-07-11554 mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 23 päeva vangistust täitmisele ning
Kuna tema 18-kuuline katseaeg algas 20.03.2008 ja käesolevas asjas arutusel olnud vargused pani ta toime 14.09.2008 kuni 09.01.2009, see on katseajal, siis tuli
Maakohus põhjendas, miks käesolevas asjas ei ole alust rahalist karistust kohaldada ja miks tuleb mõista vangistus, mida seejuures mõisteti väga minimaalses määras, see on 3 kuud, millest lühimenetlust arvestades võeti 1 kuu maha. Kuna käesolevas asjas mõisteti karistuseks vangistus, siis seadus ei võimalda tingimisi karistuse kohaldamist, nagu seda J.J taotleb, vaid karistused tuli liita, nagu seda maakohus ka õigesti tegi. Iseenesest on õige J.J-i väide, et tema kriminaalasjad võinuks liita ja siis saanuks ta ühe karistuse, kuid kriminaalasjade liitmist ei tehtud. See aga ei muuda ebaseaduslikuks käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsust, sest selle tegemise ajaks oli J.J talle Harju Maakohtu 05.06.2009 otsusega mõistetud karistus juba kantud. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.