S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusalune isik: F.N, XXX, elukoht: XXX. RESOLUTSIOON 1. Jätta F.N-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 18.02.2011 otsusele nr 19 2316,11,001572 F.N-i karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 18.02.2011 otsus nr 2316,11,001572 F.N-i karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 31.01.2011 kell 03.00 Pärnu mnt 139A juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Chevrolet Chery registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,69 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 lg 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on tõesti suur rikkumine, kuid kaebuse esitaja ei kavatsenud sõidukit juhtida. Jäi autosse magama ja ärkas sellest, et oli halb olla ja palav. Millegipärast jäid sõiduki uksed kinni ja mootorit ei saanud välja lülitada. Ei saanud hingata ja mobiiltelefoni ka ei olnud, mistõttu otsustas sõita abi järgi Politsei maja poole. Kaebuse esitanud isik lootis politsei abile ja ei mõelnud, et juhib sõidukit keelatud seisundis, vaid käitus inimesena, kes soovib ellu jääda. Pööras endale politseinike tähelepanu, lootes, et nad aitavad autost välja saada. Karistuse määramisel ei ole arvestatud kahetsust ning süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmist. Kaebuse esitaja arvates kujutab juhtimisõiguse äravõtmine endast liiga karmi karistust ning trahvi määramine olnuks piisav, et mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Juhtimisõiguse äravõtmine raskendab kaebuse esitaja perekonna hoolitsuskohustuse täitmist. Kaebuse esitaja töötab autojuhina ja juhiluba on vajalik tööülesannete täitmiseks. Sellest saadav tulu on perekonna jaoks põhiline sissetulekuallikas. Kaebuse esitajal on kolm last ja abikaasa ei tööta. Tööst ja sissetulekust ilmajäämine toob pere jaoks kaasa rasked majanduslikud tagajärjed. Karistuse eesmärk on saavutatav, kui see on täidetav ning ei pane inimest raskesse elu olukorda, mis eeldab, et karistuse määramisel arvestatakse menetlusaluse majanduslik seisund, sissetuleku olemasolu, karistuse tagajärjed jne. Ka õiguskorra kaitsmise huvid eeldavad karistuse täitmise võimalikkust. Karistus on liiga karm, ei vasta eesmärgipärasuse nõuetele ja ei ole õiguspärane. Seetõttu taotletakse otsuse tühistamist lisakaristuse osas ning määratud rahatrahvi tasumise määramist ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et ta ei sõitnud politseiasutusse, vaid ükskõik kuhu, kust saaks abi. Ristmikul sõitis kahel korral politseiametnikest mööda, vehkis kätega, lülitas sisse avariituled, politsei järgnes talle ja sõitis ise tee äärde. Autol tekkis rike jaanuari lõpus kui autot püüti ärandada. Kaebusele on lisatud sõiduki ülevaatuse akt ja foto, millelt näha pragu, mille kaudu suhtles politseiametnikega. Tuli koos paarimehega hilja õhtul Peterburist ja parkis auto K-Raua ette, kuid tegi rumalasti et parkis lumehange vastu. Peale tagasitulekut on tavaks alkoholi tarvitada, heitis magama kell 02 öösel ja vingugaas tuli autosse. Ärandamise katsega oli autot rikutud ja ei saanud mootorit välja lülitada, mootoris oli ülekuumenemine, ükski näidik ei töötanud. Elektrooniline süsteem lukustab kõik või lülitab välja. Telefoni aku oli tühi, laadimise võimalust ei olnud. Tuli sõita abi järele. Kui politsei juures peatus, siis suri mootor välja, väljus küljeuksest. Kartis lämbumist. Pastapliiatsiga tegi augu küljeaknal olevasse kilesse. Kile oli tugev, ei saanud rohkem laiali rebida, üritas jalgadega esiklaasi välja lüüa, kuid ei õnnestunud. Sõitis politseipatrullist mööda, andis 2 signaali, politsei ei järgnenud, tuli ise tagasi. Peatus politsei juures, andis signaali, püüdis võita tähelepanu. Paarimees läks enne tema magamaminekut minema, oma koduni oli umbes 500 meetrit, kuid ei tahtnud koju minna, et lapsed näevad purjus isa. Kogu aeg on niimoodi teinud, kaup oli ka autos. Sõites liikluseeskirja nõudeid ei rikkunud, ainult keeras vasakule keelatud kohas, kuid vastassuunas sõitnud ei ole. Kui mootor välja suri, siis mootor enam ei käivitunud, uksed läksid lahti, võtit ei puudutanud. Muusika osas võib selgitada, et Venemaal oli autost makk ära varastatud ja muusikat olla ei saanud, see müra millest tunnistaja räägib, oli tema karjumine. Sellest, et oleks võinud ära lämbuda, sai aru alles mõne päeva pärast, siis ta veel üldse ei saanud aru, mis toimub. Oli šokiseisundis ja tahtis äratada tähelepanu. Ei tulnud selle peale, et peatuda, autos oli kõrbehais, sõiduk võinuks süttida. Igaüks võitleb oma elu eest, ei eita, et tarvitas alkoholi, on valmis karistust kandma, kuid juhtimisõigust ära võtmata. Mootor ei lülitunud välja kohe, vaid 20 minuti pärast, ehk oli aeg ka lühem. Sõitis mööda politseiautost, et tähelepanu äratada, sõitis vastassuunda, see tähendab et otsis abi. Afektiseisundis teeb inimene ettearvamatuid asju. Ei olnud eesmärki juua ja siis sõita. Kas pidanuks autos istuma ja ootama. Ei saanud aru mis toimub, auto peatas ise kui politsei tema juurde tuli, sõitis eemale, et auto ei süttiks. Tunnistajana üle kuulatud Aivar Tammet seletas, et pidas kaebaja kinni Pärnu mnt-l. Tegeles politseiautos rikkujaga, vilkurid põlesid. Mööda sõitis tumedat värvi mikrobuss, mõne aja pärast tuli tagasi, sõites vastassuuna vööndis. Sõitis mikrobussile vilkuritega järele, pidas kinni. Läks juhi juurde, juht palus abi. Sõitis bussile järele seetõttu, et buss sõitis tagasi tulles vastassuuna vööndis. Sõitis järele 500 meetrit. Juht palus abi, et ei saa välja. Akent ei olnud, oli kile, läbi kile andis autovõtmed. Uksel lukuauku ei olnud, läksid teisele poole, kuid sealt ka uks ei avanenud ja siis pakkusid, et tulgu kolmandast uksest, kust juht tuli ise välja. Mootori suretas juht ise välja ja tuli välja küljeuksest. Miks abi palus, sellest aru ei saanud, juht oli purjus. Kuna olid patrullis üksinda, siis kutsusid vormistamiseks välja teise patrulli. Juht käis edasi-tagasi, hoidis peast kinni. Kas abi oli vaja, seda aru ei saanudki. Oli endast väljas. Kui oleks hädaolukord olnud, saanuks ise politseiauto juures seisma jääda. Jutust sai aru, et häda on selles, et ei saa autost välja, kuigi sai. Tunnistajana üle kuulatud Ilja Sdobnov seletas, et sai väljakutse kella kolme paiku ja paluti abi vormistamisel. Isik oli auto juures koos patrulliga, tuvastasid, et on joove ja viisid Kesklinna jaoskonda. Isik oli sõiduki juures ja närviline. Kaebas, et oli paha olla kui oli autos. Sõiduk jäeti kohapeale. Isik võttis sõidukist isiklikud asjad, arvuti. Tunnistajana üle kuulatud Katre Kurepõld seletas, et tegelesid rikkujaga ja neist sõitis mööda tume auto, millest oli kosta lärmi. Sõiduk pööras Põhja Prefektuuri poole paremale, siis tagasi tulles vasakule vastassuunavööndisse. Küsisid rikkujalt kas on nõus autosse jääma ja sõitsid sellele sõidukile järele. Selle sõiduki helisignaale või tulede vilgutamist ei mäleta. Kuna sõiduk liikus vastassuunavööndisse, siis sõitsid järele ja peatasid sõiduki 500 meetrit eemal. Läksid auto juurde ja juht palus abi, tahtis autost välja saada. Juht suretas mootori välja ja andis süütevõtme. Juhiuksel ei olnud lukusüdamikku, kõrvalistuja uks oli ka kinni, juht väljus ise külgmisest salongiuksest. Tundis juhil alkoholilõhna ja kontrollis joovet. Andsid isiku üle Kesklinna politseijaoskonnale. Juhiuksel klaasi ei olnud, seal oli kile, milles oli lahtivenitatud ava kuskil 30 cm, läbi selle ava andis juht sõiduki võtmed. Juht seletas, et tahab välja saada, katsusid ust, uks oli kinni, siis andis võtmed. Esimene kord keeras sõiduk Põhja Prefektuuri ette, teine kord läks vastassuunda vasakule Laagri poole. Sõitis politseiautost külje pealt mööda Laagri suunas, politseiauto oli esiosaga samuti Laagri poole. Politseiautol põlesid vilkurid, nad olid nähtavad ja probleemi ilmnemisel saanuks nende juures peatuda, politseiauto seisis bussitaskus. Oli öine aeg ja sõidukeid ei liikunud. Juht tervise üle ei kaevanud, ei rääkinud ka seda, et oleks lämbunud. Esimest korda oli heli, mis oli kas mängiv raadio või keegi oleks nagu kõva häälega rääkinud, teine kord mööda sõites samasugune müra. 3 Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegemist on enamohtliku liiklusalase väärteoga. Alkoholipiirmäära ületamine tuvastati 0,69 mg/l ning laiendmäärmatus arvestati menetlusaluse isiku kasuks, seega oli lõplik tulem 0,64 mg/l. See on peaaegu maksimumpiirmäär, mille eest veel väärteokorras karistatakse ja vähe puudus, et oleks tegemist olnud karistamisega kriminaalkorras. Menetlusalust isikut on juba varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, samuti teiselaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kaebuses on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmine raskendab perekonna eest hoolitsemiskohustuse täitmist. Kohtuväline menetleja leiab, et juhtimisõigus ei ole isiku põhiõigus, vaid eriõigus, mis hõlbustab igapäevatoimetusi kergemini rahuldada, kuid ei takista seda. Kaebuse esitanud isiku sõnade kohaselt ei saanud mootorit välja lülitada ja mootor suri välja juhuslikult. Politseiametnike tähelepanu äratas aga vastassuunda kaldumine ning sõiduki peatudes suretas juht ise mootori välja ning andis läbi kiles oleva ava süütevõtme. Tegemist ei olnud hädaolukorraga. Menetlusalune isik on andnud valeütlusi. Kaebuses on märgitud, et juhtimisõigus on vajalik tööülesannete täitmiseks. Menetlusalusele isikule ei tulnud see ootamatuna, sest seda tööd tegi ta ka siis kui tarvitas alkoholi ja juhtis mootorsõidukit. Samuti oli ta teadlik tagajärgedest, kuivõrd teda on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud. Isik peab ise tegema kõik selleks, et ei järgneks ebameeldivaid tagajärgi, millest kannatavad pereliikmed ja majanduslik olukord. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu kui rahatrahvi tasumine määratakse ositi. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra mõningal määral ületavana ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,69 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,64 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud rikkumise ülemmäära. Esitatud kaebuses on vaidlustatud lisakaristust ja asutud seisukohale, et põhikaristus on kaebuse esitanud isikule piisav karistus ning võib mõjutada kaebuse esitajat seaduskuulekalt käituma. Kohus asub seisukohale, et väide rahaline mõjutamine võib menetlusalust isikut mõjutada edaspidi seaduskuulekalt käituma on ka kaebuse koostaja poolt kirja pandud oletusena. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt oli menetlusalusel isikul mitmeid kustumata karistusi väärtegude toimepanemise eest, millised on toime pandud viimase kolme aasta jooksul. Seejuures on neli varasemat trahvi tasutud 2010 oktoobris, üks aga 2011 jaanuaris. Seejuures oli menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajaks kustumata ka eelmine LS § 7419 lg 1 järgi määratud karistus. Seega ei ole varasemad rahatrahvid suutnud menetlusalust isikut mõjutada edaspidi liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoiduma ning varasemad karistused ei ole saanud kustuda üha uute väärtegude toimepanemise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et pelgalt rahaline mõjutamine ei ole 4 oodatud tulemust andnud ega ole sundinud menetlusalust isikut väärtegude toimepanemisest loobuma. Kaebuses on asutud seisukohale, et kaebuse esitaja suhtes lisakaristuse kohaldamine raskendab kaebuse esitaja poolt perekonna hoolitsuskohustuse täitmist. Kaebuse esitaja töötab autojuhina ning juhtimisõigus on vajalik tööülesannete täitmiseks. Tööst ja sissetulekust ilmajäämine toob pere jaoks kaasa rasked majanduslikud tagajärjed. Kohus teeb kaebuse väidetest järelduse, et juhtimisõiguse äravõtmine küll raskendab perekonna hoolitsuskohustuse täitmist, kuid ei tee seda võimatuks. Kohus leiab, et perekonna olemasolu, abikaasa töötus ja kaebuse esitajal kolme lapse ülalpidamiskohustus olid kaebuse esitajale teada enne inkrimineeritud väärteo toimepanemist ja ka enne eelmise liiklusalase väärteo toimepanemist ning ka enne seda kui kaebuse esitaja tasus vähemalt viie eelmise väärteo toimepanemise eest määratud trahvid. Seega oli kaebuse esitajale teada mis eeldatavalt järgneb igale järgmisele väärteo toimepanemisele. Sellistest karistusregistri andmetest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitajal pidanuks olema juba piisav karistuste kogemus, mis peaks iga liiklejat sundima uute väärtegude toimepanemisest hoidumisele olukorras, kus isik on ainus pere toitja. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitaja selliseid järeldusi teinud ei ole. Kohus leiab, et juhul, kui isikule on tema perekonna ja tema enese senine majanduslik olukord piisavalt hea, siis käitub isik selliselt, et see olukord ei muutuks halvemaks. Kaebuse väidetest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendavat asjaolu, so kahetsust ja süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmist. Kohus ei saa kaebuse väitega kahetsuse arvestamata jätmise etteheite osas kaebusega nõustuda. Menetlusaluse isiku enese ütlustest nähtuvalt on temal paarimehega traditsioon sõidust tulles alati autos alkoholi tarvitada ja siis autosse magama heita. Seega selle traditsiooni järgimisel viib kaebuse esitaja end iga kord teadlikult joobeseisundisse ning tegemist ei ole ettevaatamatusega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole selline seisund menetlusaluse isiku jaoks võõras ning menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on see isegi traditsiooniline ja perioodiline. Seega ei tarvitanud menetlusalune isik alkoholi teadmatusest ning alkoholi mõju ei olnud tema jaoks mitte ootamatu, vaid oodatud ja taotluslik. Väärteoasja kirjalikes materjalides ei nähtu ühtegi kahetsusavaldust, menetlusaluse isiku ütlustes eraldi protokollis ei ole seda samuti fikseeritud ning vastulauset esitatud ei ole. Kaebuses on esitatud etteheide kahetsuse arvestamata jätmise kohta, kuid ka kaebus ise ei sisalda kahetsusavaldust. Seega ei oleks saanudki kohtuväline menetleja arvestada kahetsusega, mida ei ole avaldatud. Ka kohtuistungil ei pidanud kaebuse esitaja vajalikuks kahetsust avaldada, vaid põhjendas väärteo toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et väidetavat kahetsust ei ole kogu väärteomenetluse käigus avaldatud ning seda ei saa ka arvestada kergendava asjaoluna. Mis puudutab aga väidet selle kohta, et ei ole arvestatud süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmist, siis selline väide jääb kohtule arusaamatuks. Juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel ei ole muud tagajärge kui välja teenitud karistus. LS § 7419 lg 2 ettenähtud süüteo puhul ei ole tegemist tagajärjedeliktiga, vaid keelu rikkumisega. Juhul, kui menetlusalune isik oleks toime pannud veel mõne väärteo samaaegselt, oleks see eraldi kvalifitseeritud. Kaebuses on rõhutatud seda, et menetlusalune isik tegutses enda elu päästmise nimel ja läks abi otsima, kuivõrd Vene Föderatsioonis olles rüüstati auto ja lõhuti süütelukk, mistõttu ei töötanud elektroonika, uksed ei avanenud ja juhipoolse ukse klaasi oli parandanud kilega, millesse oli tehtud väike auk, kuid hingamiseks sellest ei piisanud. Selle tõendamiseks esitati kaebuse lisana ka ülevaatuse akt ja fotod sõidukist. Seetõttu sõitis menetlusalune isik ringi ja otsis abi ning püüdis politseiametnike tähelepanu võita, et need temale abi osutaksid ja autost välja aitaksid. Kohtuistungil kuulati seetõttu üle ka kolm politseiametnikku, kes kaebuse esitaja väidete kohaselt pidanuks kaebuse esitaja väiteid kinnitama. Kahe tunnistaja, kes otseselt puutusid kokku kaebuse esitanud isiku kinnipidamisega, ütlustest nähtus, et kaebuse esitanud isik sõitis kahel korral patrullautost mööda ja pärast keelatud manöövri tegemist asuti kaebuse esitanud isiku juhitud sõidukit taga ajama ning sõiduk peatus 500 m kaugusel. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja sõnade kohaselt ei olnud sõiduki mootorit võimalik 5 süütevõtme abil välja lülitada, lülitas politseiametnike sõnul kaebuse esitanud isik mootori välja ja andis süütevõtme läbi kilesse tehtud ava politseiametnikule. Seejärel, veendudes, et ei juhiust ega kõrvalistuja ust ei ole võimalik avada, väljus kaebuse esitanud isik salongi küljeuksest iseseisvalt. Kaebuse esitaja küll selgitas, et tal on abi vaja, kuid millist abi vajati, seda kaebuse esitanud isik ei selgitanud. Samuti ei soovinud ta esmaabi ning politseiametnikele jäi juhi käitumine arusaamatuks. Kui kaebuses ja esialgsetes selgitustes kaebuse esitanud isik on väitnud, et ta kartis lämbumist, siis kohtuliku uurimise lõpus väitis ta seda, et paar päeva pärast väärteo toimepanemist sai ta aru, et ta oleks võinud lämbuda. Algselt väitis kaebuse esitanud isik, et jäi politseiauto juurde seisma ja siis sõitis edasi, sest temast ei tehtud välja ja tuli tagasi, ometigi politseiametnike sõnade kohaselt kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk ei peatunud enne kui talle järele sõideti. Samas nähtub tunnistaja K.Kurepõld ütlustest, et patrullauto oli bussipeatuse juures bussitaskus ja seal oli peatumiseks ruumi piisavalt, politseiauto oli aga sisselülitatud vilkuritega. Seega oli patrullauto hästi nähtav ja selle juures piisavalt ruumi peatumiseks. Kaebuse esitanud isik aga selgitas, et ta oli afektiseisundis ja ei suutnud piisavalt õigesti käituda, ilmselt seetõttu ta ei osanudki seal peatuda. Samas aga rääkis kaebuse esitaja hiljem, et ta ei saanud politseiauto juures peatuda, sest autos oli kõrbelõhna tunda ja ta kartis, et auto võib põlema minna, mistõttu sõitis eemale. Selline põhjendus aga on kohtu arvates oma sisult selline, mis lükkab ümber kaebuse esitaja väited afektiseisundi olemasolu kohta ja selle kohta, et ta ei suutnud adekvaatselt mõelda. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui isik soovib abi saada politseilt, siis ta ka pöördub politsei poole, antud juhul sõidab politseiauto juurde ja peatub seal ning annab niikaua märku kuni teda kuulda võetakse. Käesoleval juhul sõitis kaebuse esitaja juhile keelatud seisundis ringi mööda tänavaid, tegi keelatud manöövri ja seadis ohtu kõik võimalikud liiklejad, kes oleks samal ajal kaebuse esitaja juhitud sõidukiga samas kohas liikunud. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isik käitumine oli tingitud mitte hädaseisundist, vaid kaebuse esitanud isiku organismis tuvastatud alkoholi kogusest. Kui kaebuse esitaja selgitas kohtule, et ta ei saanud juhiukse küljes olevat kile katki teha, sest see oli nii tugev ja ta oli suutnud pastapliiatsi otsaga teha kilesse vaid pilu, kust sõiduki võtmed läbi mahtusid ja sellest pilust hingamiseks ei piisanud, siis tunnistaja K.Kurepõld väitis, et kilesse tehtud ava suurus oli 30 cm. Sellisest avast saanuks hea tahtmise korral küll ava suurendades välja ronida ja tegemist ei ole sellise piluga, kust ainult võti läbi mahub. Kohus asub seisukohale, et väärteoasja arutamisel kaebuse esitanud isiku poolt antud ütlused on omavahel vastuolus, suurelt osalt ei riimu tunnistajate ütlustega oluliste detailide osas ning menetluse käigus on neid ütlusi kohandatud vastavalt tunnistajate ülekuulamisel saadud informatsioonile ja need ütlused riimuvad vaid sündmuste osas üldjoontes, mistõttu on kohus seisukohal, et menetlusaluse isikud ütlused ei ole usaldusväärsed ning neid ei saa võtta põhjusena miks menetlusalune isik juhile keelatud seisundis sõidukit juhtis ning kohtu arvates ei ole tõendamist leidnud see, et kaebuse esitanud isik oleks pidanud sõidukiga ringi sõitma selleks, et oma elu päästa, kuivõrd peale kaebuse esitanud isiku paljasõnaliste ütluste ei ole väärteoasjas selle kohta kogutud ühtegi tõendit. Seetõttu leiab kohus, et versioon elu päästmisest on kohtule esitatud selleks, et saavutada vaidlustatud otsuse tühistamine lisakaristuse kohaldamise osas. Mis puudutab vaidlustatud otsusega määratud põhikaristuse määra ja kaebuses esitatud etteheidet, et karistus on ebaproportsionaalne toimepandud väärteoga, siis leiab kohus, et taoline etteheide on põhjendamatu. LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo puhul määratakse karistuseks rahatrahv kuni 300 päevamäära ja LS § 7419 lg 2 kohaselt karistatakse juhti juhul, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus kuni 0,74 milligrammi õhu liitri kohta. Kaebuse esitajal tuvastati alkoholipiirmäära ületamise määrana 0,64 mg/l, seega üle LS § 7419 lg 2 sätestatud keskmise määra. Seega juhul, kui alkoholisisaldus on sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, tuleb ka karistus vastavalt süü suurusele määrata ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedane, so 300 trahviühiku lähedasena. Kohtu arvates vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud trahv 225 trahviühiku ulatuses kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. 6 Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine raskendab perekonna hoolsuskohustuste täitmist ja kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu on kaebuse esitanud isikule tööülesannete täitmiseks vajalik, võib see tingida ka töö kaotuse ja kaebuse esitanud isiku perekonnale raske majandusliku olukorra. Kohus märkis juba eelpool, et menetlusalusele isikule ei tulnud juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom ja pere ülalpidamiskohustus ootamatuna ja pärast vaidlustatud otsuse koostamist. Need asjaolud oli kaebuse esitanud isikule teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Varasemate rohkete karistuste olemasolu näitab seda, et menetlusalusele isikule oli see teada. Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas ohtralt alkoholi ja mõni aeg hiljem asus sõidukit juhtima, teades seda, et on juhile keelatud seisundis. Taolise valiku tegemine saab olla vaid tahtlik ja teadlik käitumine. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik on teadlikult liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel endisel viisil, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja isikutesse, kelle heaolu tema enese käitumisest sõltub. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine oli kaebuse esitanud isiku jaoks teo toimepanemise hetkel olulisim ja ainus õigeks loetud käitumisakt. Õige ja hoolsa suhtumise korral saanuks kaebuse esitaja jätta alkoholi tarvitamata ja halvas seisus sõiduki koju viia, selle asemel, et hakata kesklinnas autos alkoholi tarvitama ja siis autos töötava mootoriga magama heita, teades, et sõiduk ei ole väidetavalt tehniliselt korras. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud lisakaristuse määr, arvestades lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja varasemate karistuste rohkust ning seda, et ka eelmine karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest ei olnud kustunud, on kooskõlas kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud süü suuruse ja kaebuse esitanud isiku isikuga ning alus vaidlustatud otsuse lisakaristuse osas tühistamiseks puudub. Kaebuses on taotletud ka seda, et rahatrahvi lubataks maksta 12 osas aasta jooksul igakuistes võrdsetes osades. Kohus lähtub selle taotluse lahendamisel sellest, et KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohtule esitatud kaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust miks peaks trahvi tasumise määrama ositi, rääkimata siis mõjuvate põhjuste esitamisest kaebuses. Kaebusele on lisatud vaid registriosakondade keskandmebaasi väljatrükk, millest nähtuvalt on kaebuse esitaja füüsilisest isikust ettevõtja, kuid mingeid andmeid sissetulekute olemasolu, nende väiksuse või suuruse või üldse puudumise kohta esitatud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et 7 kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mida võiks arvestada mõjuva põhjusena ja milline võiks tingida määratud rahatrahvi ositi tasumise. Seetõttu leiab kohus, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks ka otsuse täitmise küsimuses ning esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.