S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusalune isik: J.B, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta J.B kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 27.05.2011 otsusele nr 2373,11,002601 J.B karistamises LS § 7419 lg 2 ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 74 19 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 19 27.05.2011 otsus nr 2373,11,002601 J.B karistamises LS § 74 lg 2 ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 04.05.2011 kell 11.17 Tule 3 maja juures Sauel Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Maxda 6 registreerimismärgiga xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,30 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo ning juhtis mootorsõidukit kiirusega 85 +/- 3 km/h, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h võrra kui lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 30 km/h, millega rikkus LE § 126 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et vaidlustab süü raskusastme ja leiab, et antud väärteo toimepanemise eest on määratud liiga raske karistus. Töötab AS O turundusassistendina ning oma töökohustuste täitmisel peab ringi liikuma autoga. Kui puudub juhtimisõigus, on reaalne oht kaotada töö. Elukaaslane ELon keskmise liikumispuudega, mistõttu juhtimisõiguse olemasolu on äärmiselt oluline perekonna toimetuleku seisukohalt ning kaebuse esitaja on perekonnas ainus töötav liige. Kahetseb oma süüd, on varasemalt olnud seaduskuulekas kodanik ja ei ole kehtivaid karistusi liikluseeskirja rikkumiste eest. Palub määrata kergema karistus ja võimaluse korral jätta alles juhtimisõigus, vähendades trahvisummat. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et asja on võetud liiga karmilt, ei vääri sellist karistust. Alkoholi tarvitas eelmisel õhtul ilmselt, kuid kogust ei oska öelda. Tööle tuli kolleegiga koos, tavaliselt käib oma autoga. Sõitmist plaanis ei olnud, paluti, et tooks lilled ära. Joove ja kiiruse ületamine ei ole omavahel seotud. Oli ilmselt mõtetes. Oleks pidanud kontrollima nii seisundit kui ka spidomeetrit. Sõiduk kuulus tööandjale, oli vaja kolleegile lilled tuua. Teeb seda tööd viis aastat, üldse on töötanud 20 aastat sellisel tööl kus on vaja juhtimisõigust. Kiiruse ületamist kommenteerida ei oska, liikus mehaaniliselt, tavaline rutiinne päev. Ju mõtles sellele, et lilled vaja kiiresti kätte saada. Kahetseb loomulikult ja palub kohtult kergemat karistust. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus. Kaebuse esitaja pani toime enamohtlikud väärteod, ületas lubatud suurimat sõidukiirust teelõigul, kus kiiruse piirang oli 30 km/h 52 km/h võrra, olles seisundis, kus alkoholipiirmäär oli ületatud. Juhtimisõiguse vajalikkus töötamisel ja pereliikme eest hoolitsemiskohustus olid kaebuse esitajale teada enne 04.05.2011 ning isik pidanuks käituma selliselt, et ei järgneks tagajärge, so rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse esitajale määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne süü suurusega. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 2 Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 lg 2, 3 p 1 sätete kohaselt. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 3 sätestatud süüteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni ning sama paragrahvi lõike 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Seega on käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse kohaselt lisakaristuse alammäär kõrgem ja sellest tulenevalt süüdlase olukorda raskendav, mistõttu tuleb karistuse määramisel kohaldada kergemat seadusesesätet, so väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse sätteid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 ja KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,30 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,25 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on tunduval määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et samaaegselt on menetlusalune isik toime pannud ka teise raske liiklusalase rikkumise ning mõlema rikkumise eest on põhikaristusena ette nähtud ka arest ja juhtimisõiguse äravõtmine kuni 1 aastaks. Esitatud kaebuses on taotletud lisakaristuse osas otsuse tühistamist ja põhikaristuse vähendamist ning asutud seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine on kaebuse esitanud isiku jaoks liialt koormav, kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu on vajalik nii senisel töökohal töötamiseks kui ka liikumispuudega elukaaslase eest hoolitsemiseks. Lisaks palutakse arvestada ka seda, et kaebuse esitajal ei ole kehtivaid karistusi liikluseeskirja rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,25 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419 lg 2 sätestatud keskmisest määrast allapoole. Samas pani menetlusalune isik toime samaaegselt ka teise väärteo, juhtides sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 52 kilomeetrit tunnis. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestada süütegude kogumis ning arvestades LS § 7422 lg 3 sätestatud rikkumise määra, siis kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on suur ning seetõttu tuleks ka põhikaristus määrata LS § 7422 lg 3 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kuivõrd aga menetlusalune isik pani toime ka LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo, siis tuleb karistus määrata KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades, määrates karistuse sätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kohtuväline menetleja on seda ka teinud, kuid piirdunud karistuse määra valikul 3 vaid LS § 7422 lg 3 sätestatud ülemmääras karistuse määramisega. Kohus leiab, et taoline karistuse määr vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ja väljakujunenud karistuspraktikale. Juhul, kui kohus vähendaks määratud põhikaristust, tekiks olukord, et menetlusalune isik jääks ühe raske väärteo toimepanemise eest üldse karistamata ning kohus asub seisukohale, et suurem süü ei tohi kergendada süüdlase olukorda. Arvestades väärteo toimepanemisel menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra, sellest tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka teiste liiklejate suhtes, samuti tööandja vara suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega. Mis puudutab kaebuses esitatud põhjendust selle kohta, et lisakaristuse kohaldamise tõttu on kaebuse esitanud isiku töötamine senisel töökohal ja elukaaslase sõidutamine takistatud, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse LS § 7419 sätestatud süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit enda liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ja samaaegselt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus senise karistuspoliitika ja -praktikaga. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom, samuti elukaaslase liikumispuue ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö iseloom ja sellega seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus ning elukaaslase sõidutamise vajadus teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus ja keda on varem suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest korduvalt karistatud, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks. Kaebuse esitanud isiku selgitustest nähtuvalt oli ta oma mõtetes ja liikus mehaaniliselt, mistõttu ei pannud tähele liikluspiirangut. Kaebuse esitaja pidas sellist olukorda põhimõtteliselt igapäevaseks ja kõigile omaseks. Kohut sunnib taoline väide ettevaatlikkusele ning sellisest väitest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitanud isik ei ole igapäevaselt liikluses osaledes tähelepanelik ning ei suuda seetõttu tajuda olukorda liikluses ega liikluskorraldusvahenditel näidatud informatsiooni ja piiranguid. Selline juht kujutab kohtu arvates aga ohtu teistele liiklejatele. Menetlusalusel isikul tuvastati organismis alkoholi sisaldus 0,25 mg/l kell 11.31 kuni 11.36 ja ta juhtis sellises seisundis tööandja sõidukit. Kohus leiab, et kui isik peab sellist seisundit sõidu alustamisel ja tööülesannete täitmisel normaalseks ja väidetavalt peaaegu, et kutselise juhina peab vajalikuks ka sõidukit juhtida, siis on selline isik liikluses ohtlik, kuivõrd ta ise ei suuda temast tulenevat ohtu tajuda ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitaja on leidnud, et tema puhul ei ole tegemist pideva liikluseeskirjade rikkujaga. Tõepoolest on varasemad liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud karistused kustunud. Kohus leiab, et seda on ka kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamisel arvestanud, määrates lisakaristuse alla LS § 7419 lg 3 p 1 sätestatud keskmise määra. Vastasel juhul oleks lisakaristuse määr olnud oluliselt pikem ning kohtuväline menetleja oleks otsustanud ka teiseliigilise põhikaristuse, so aresti kasuks, loobudes rahatrahvi määramisest ja esitades väärteoasja materjalid kohtule aresti kohaldamiseks või määranud põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise oluliselt pikemaks ajaks, 4 kuivõrd mõlemad liiklusnõuete rikkumised näevad nii põhi- kui ka lisakaristusena ette sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Samas, arvestades asjaolu, et mõlema rikkumise eest on lisakaristusena ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, siis süütegude kogumit arvestades tundub kohtule määratud lisakaristuse määr liialt leebe ning ilmselgelt oleks pikema lisakaristuse kohaldamine rohkem vastanud isiku süü suurusele. Mis puudutab kaebuses esitatud väidet selle kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine kahjustab perekonna toimetulekut, siis leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine on tahtliku teo toimepanemisele järgnenud karistus ning perekonna toimetulekut kahjustas pigem kaebuse esitaja seisund, mis peaks sõiduki juhtimise välistama ja samaaegselt teise ohtliku väärteo toimepanemine. Seega võttis kaebuse esitaja teadlikult riski, juhtides tööandja sõidukit seisundis, mis oli juhile keelatud ning sellise käitumisaktiga näitas ta üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja ükskõiksust oma lähedase heaolusse. Arvestades töökoha olulisust ja elukaaslase seisundit peaks isik üldse hoiduma käitumisest, mis võib olla tema ja tema lähedase heaoluga vastuolus. Kohus asub seisukohale, et arvestades süü suurust ja teo toimepanemise asjaolusid, puudub igasugune alus määratud põhi- ja lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata siis otsuse tühistamisest lisakaristuse kohaldamise osas. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.