Kriminaalasi nr.1-11-7643 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- septembril 2011.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Kristi Rande kaitsja Jelena Benevolenskaja osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja P.N Ik XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, töötab E AS, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud 1-l korral 10.02.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 169 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 169 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: P.N-i süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 30.01.2008.a. kohtuotsuse nr. 207-7375 alusel kohustatud alates 08.03.2006.a. maksma elatist summas 148.15 eurot (otsuses 2318 krooni) igakuiselt oma poja JIP ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 18.10.2015.a., alates 10.02.2010.a. kuni käesoleva ajani ei täida kuritahtlikult temale kohtu poolt pandud kohustust, st. pikema aja vältel on jätnud määratud elatise maksmata, mistõttu võlgnevus seisuga 31.08.2010.a. moodustas 9033.02 eurot (141 336 krooni). Seega P.N, vanemana kuritahtlikult kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud P.N seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kannatanu VS ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et tema endine elukaaslane P.N ei täida 2-07-7375 kohtuotsust, ehk ei maksa elatist. Otsusega mõisteti välja elatisraha 2318,- krooni kuus alates 08.03.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. 10.02.2010.a. karistati P.N KarS § 169 järgi. Seisuga 01.01.2010.a. on elatisraha võlgnevus 141 336.- krooni. Suhtles kuskil kuu aega tagasi viimati P.N-iga, kui ta küsis tema pangakonto numbrit. Pojaga kohtus viimati 10.02.2010.a. Täitemenetlust alustati 28.04.2008.a. Teab, et Imre elab oma kasuisaga ja onuga ühes majas. /tl 8-10/; Harju Maakohtu kohtuotsus nr 2-07-7375, mille kohaselt mõisteti P.N-ilt välja igakuine elatusraha 2318,- krooni peog JIP ülalpidamiseks alates 08.03.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni 18.10.2015.a. /tl 11/; Kohtutäitur Veiko Kaasiku õiend täitemenetluse nr 007/2008/63701 kohta, mille kohaselt on täitemenetlust alustatud 28.04.2008.a. Võlgniku pangakontod arestiti, töökohta ei oma ja puudub kinnis- ja vallasvara. August 2010.a. seisuga elatise võlgnevus 141 336,- krooni. /tl 12/; Kahtlustatava P.N-i ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andud ütlusi, et on teadlik, et peab maksma igakuiselt oma poja ülalpidamiseks 2318.- krooni, kuni laose täisealiseks saamiseni. 10.02.2010.a. sai ta karistatud kriminaalkorras elatusraha mittemaksmise eest. Peale kohtuotsust on ta maksnud elatusraha ühel korral, 04.10.2010.a. 500,- krooni. Tal ei ole olnud tööd, või ei saanud töötasu. Ta oli arvel 21.12.2009.a. – 29.09.2010 tööbörsil ning alates 25.10.2010.a. ei tööta ta ametlikult. Tööbörsi kaudu ta tööd ei leidnud. Pangalaene tal ei ole. Mitteametliku töö eest saab ta 2000 – 2500,- krooni. Vara tal puudub. Lapsega kohtus viimati 5 – 6 aastat tagasi, kuna endine elukaaslane keelab pojaga kohtuda. Detsembrist 2010.a. töötab ta ametlikult F B OÜ-s. Töötasu on 39.- krooni bruto. Jaanuaris sai töötasu 320,11 eurot, veebruaris 122,36 eurot. Tema töötasu kantakse tema kontole, kust kohtutäitur võtab elatist. 10.01.2011.a. võttis kohtutäitur arvelt 114,05 eurot. /tl 39-42, 62-65/; Koopia maksekorraldusest, 04.10.2010.a. on P.N VS´ele kandnud lapse toetus raha 500,krooni. /tl 43/; Vastus päringule Eesti Töötukassast, P.N on töötuna arvele võetud järgmistel perioodidel: alates 06.06.2007.a. kuni 06.07.2007.a.; alates 21.12.2009.a. kuni 25.09.2010.a. ja alates 25.10.2010.a. kuni 24.11.2010.a. Mingeid rahalisi toetusi P.N saanud ei ole. /tl 59/; Koopia töölepingust nr 1059/2010, tööleping on sõlmitud 06.12.2010.a. FB OÜ ja P.N vahel. Leping on tähtajaline 06.03.2011.a. Töötaja asub tööle renditöölisena (laotööline). Töötasu on 39.- krooni tunnis bruto. /tl 66-69/; P.N-i konto väljavõte, millest nähtub, et kontole on kantud 10.01.2011.a. FBOÜ poolt palk detsembri kuu eest 254,02 eurot ning samal kuupäeval on kohtutäitur maha võtnud 114,05 eurot. 09.02.2011.a. on kantud palk 122,36 eurot jaanuar 2011.a. eest. /tl 70/; Koopia palgalipikutest, palgaleht 02.12.2010.a. välja makstud 320,11 eurot ja palgaleht 04.01.2011.a. välja makstud 122,36 eurot. /tl 71-72/; Vastus päringule OÜ-st S , mille kohaselt ei ole P.N võtnud OÜ S ühendust, et tööle tulla. /tl 81/; Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on P.N-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on P.N-i käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat P.N-i on 2 varem kriminaalkorras karistatud tingimisi, tal on kindel elukoht, töötab, seega leiab kohus, et teda tuleb karistada vangistusega ning KarS § 65 lg 2 alusel liita karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa, kuid kohus leiab, et vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, kuivõrd tegemist ei ole keerulise kriminaalasjaga seega võib menetluskulusid vähendada ja määrata menetluskulude tasumiseks mõistlik aeg. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 180 lg 1, 3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312 ja § 313, 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.N KarS § 169 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada 10.02.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud võrra ning lugeda liitkaristuseks P.N-ile 7 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendada vangistustus üldkasuliku tööga 420 tundi, millise tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on P.N kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista P.N-ilt 208,50 eurot sundraha ja kaitsja tasu summas 95.87 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 08.01.2012.a. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB EÜP viitenumber
- Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.