4-11-1730/17

Väärteoasi nr. 4-11-1730 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-1730 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi T.F’ (ik: xxx) väärteokaebus nr 4-111730 Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 16.04.2011.a. kiirmenetluse otsusele nr. 10220102663131 Asja läbivaatamise kuupäev 04.10.2011.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja T.F kaebuse esitaja esindaja Anne Vist kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok RESOLUTSIOON Jätta T.F’ kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna 16.04.2011.a. kiirmenetluse otsus nr. 10220102663131 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24). Kohtuotsus on kättesaadav 25.10.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Maksim Pekarski koostas 16.04.2010.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220102663131 T.F-ile selle eest, et tema 16.04.2010.a. kella 06.20 ajal Harjumaal, Saue vallas, Vae tn 2 juures, liikudes Hoiu tn suunas, mootorsõidukit BMW 320, reg. nr. xxx, millel puudus taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Nimetatud tegevusega rikkus T.F liikluseeskirja § 127 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Kiirmenetluse 35 otsusega karistati T.F LS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, summas 20 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses ja selle täiendustes palub kaebuse esitaja T.F tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse esitaja leiab, et tema sõidukilt eemaldati kuritahtlikult algaja juhi tunnusmärk, et saaks võimalikuks tema karistamine. Ta on viidanud, et väärteotoimikus oleval fotol on selgelt näha liimijälgi, mis tähendab seda, et märk on füüsiliselt eemaldatud. Kaebuse esitaja hinnangul viitab tema ettekavatsetud karistamisele ka see, et autoga läks ta sõitma telefonikõne peale. Niisamuti on kaebuses leitud, et politseiametnikud ei tutvustanud menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas ei selgitatud talle, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, mistõttu ei saanud ta esitada vastulauset kohtuvälisele menetlejale. Niisamuti ei ole kaebuse esitaja hinnangul põhjendatud kiirmenetluse otsusega määratud karistus, kuivõrd tal puuduvad varasemad karistused, ta kahetses oma tegu ning oma eksimusega ei tekitanud ta liiklusohtlikku olukorda inimtühjal tänaval. Kaebuse esitaja on palunud arvestada sedagi, et ta on õpilane, tal puudub sissetulek, tema ema, kelle ülalpidamisel ta on, on töötu. 04.10.2011.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta selgitas, et algaja juhi tunnusmärk oli auto tagaosale kinni teibitud, kuid oli sealt ära tõmmatud või ära kukkunud ning leidis, et tema tegevus ei olnud süüline. Enda sõnul ta sõidab antud autoga harva, see kuulub ta õele. Kaebuse esitaja kinnitas, et ta andis juhtunu osas ütlusi, mille kohaselt puudus sõidukil vahtraleht, kuna autol on toonklaas. Ta ei kirjutanud ütlustesse, et see on autolt ära kukkunud, kuna ei tulnud enda sõnul selle peale. Kaebuse esitaja lisas, et ta on TTHK õpilane, varasemalt pole teda karistatud. Kaebuse esitaja esindaja väitis, et fotodel kujutatud sõidukil on näha liimijäljed ja seega pidi märk ka seal olema. Kaebuse esitaja esindaja palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada, kuivõrd T.F-ile ei tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, kuigi politseiametnikud on kohustatud seda tegema. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus väärteootsuse tühistamiseks ning palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Ta lisas, et teo toimepanemine on tõendatud, menetlusalusele isikule tutvustati tema õigusi ja kohustusi. Menetlusalune isik ei ole protokollis ise selgitanud, miks taga vahtralehte polnud. Ka leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et määratud karistus on õiglane, selle määramisel on arvesse võetud, et isik kahetseb oma tegu, trahviks määratud 20 eurot on miinimumilähedane karistus. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: - tõendit (tl 34), mille kohaselt nähtub, et T.F õpib TTHK; - tõendit (tl 35), mille kohaselt on T.F ema A. Vist töötuna arvele võetud ning ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist; - kiirmenetluse otsust (tl 49; väärteotoimik tl 1), mille kohaselt T.F juhtis 16.04.2010.a. kella 06:20 ajal Harjumaal, Saue vallas, Vae tn 2 juures, liikudes Hoiu suunas, mootorsõidukit BMW 320, reg. nr. xxx, millel puudus taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikuti sellega LE § 127 nõudeid ning pandi toime väärtegu, mis on kvalifitseeritav LS 7435 lg 1 järgi. Karistust kergendava asjaoluna on otsuses märgitud kahetsust. 35 Otsusega karistati T.F LS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot. Isik on kinnitanud (allkiri asub kinnituse kohal), et: V™S § 19 toodud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, talle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ning ta on nõustunud kiirmenetlusega, 2 samuti kinnitanud otsuse ärakirja kättesaamist ning märgitud isikuandmete õigsust. Konkreetsete õiguste ja kohustustega tutvumist on kinnitatud ka kiirmenetluse otsuse pöördel; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 50, väärteotoimik tl 2), milles T.F on kinnitanud, et 16.04.2011.a. kell 06:00 sõitis ta sõidukiga BMW reg nr xxx. Ütluste kohaselt puudus sõidukil vahtraleht, kuna taga on toonklaas. Isik on kahetsenud oma tegu. - fotosid (tl 51-52, väärteotoimik 3-4), milledel on kujutatud sõidukit BMW reg nr xxx. Sõiduki esiklaasi alt paistab algaja juhi tunnusmärk Sõiduki tagaluugil on näha mitmeid valgeid laike, nende tekkemehhanism pole arusaadav; - väljatrükki (tl 54, väärteotoimik tl 6), millest nähtuvalt on kinnitatud, et T.F-ile on selgitatud, et tal on võimalik tutvuda väärteomaterjaliga; - karistusregistri väljavõtet (tl 60, väärteotoimik tl 12), mille kohaselt on 12.09.2011.a. seisuga T.F kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolt esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoasja tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Vastavalt 16.04.2010.a. kehtinud LE §-le 127 pidi esmase või piiratud juhtimisõigusega juhi sõidukil olema eest ja tagant nähtav algaja juhi tunnusmärk. Nimetatud nõue kehtib ka liiklusseaduse kehtivas redaktsioonis (§ 95 lg 4, § 106 lg 3). Kuivõrd nimetatud rikkumine ei kvalifitseeru LS § 741 -7427 , 7430 -7432 või 7464 järgi, on see kvalifitseeritud LS § 7435 lg 1 järgi mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumisena. Kaebuse esitaja oma kaebuses ja kohtus väitis, et algaja juhi tunnusmärk oli auto tagaosale kinni teibitud, kuid oli sealt ära tõmmatud või ära kukkunud ning leidis, et tema tegevus ei olnud süüline. Kaebuse esitaja esindaja väitis, et fotodel kujutatud sõidukil on näha liimijäljed ja seega pidi märk ka seal olema. Kohus vaatles väärteotoimikus olevaid fotosid, tuvastamist leidis, et sõiduki tagaosal puudub algaja juhi tunnusmärk, sõidukil on tagaklaas toonitud ning tagaluugil on näha mitmeid valgeid laike. Valgetest laikudest intensiivseim asetseb sõiduki tagaluugi parempoolse osa horisontaalsel pinnal, selle all vertikaalsel pinnal sellist laiku näha ei ole. Lisaks nähtub fotolt, et sõiduki tagaosa (tagaluuk, stange) on ühtlaselt määrdunud. Sõiduki tagaluugile või stangele kinnitatud tunnusmärgi kasutamisel peaks teibi või liimiga kinnitatud märgi alla varju jääv osa eristuma seda ümbritsevast määrdunumast osast. Seega on kohtu hinnangul ebausutav kaebuse esitaja ja tema esindaja väited selle kohta, et sõiduki tagaosale oli kinnitatud algaja juhi tunnusmärk. Ei ole usutav, et tunnusmärk oleks kinnitatud tagaluugi horisontaalsele pinnale, kus kaebuse esitaja kaitsja väitel on näha liimijälgi, sest sellisel juhul ei oleks tunnusmärk teistele liiklejatele nähtav ning ei täidaks seega ka oma eesmärki. Samuti märgib kohus, et kaebuse esitaja on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis oma ütlustega kinnitanud, et kiirmenetluse otsuses toodud ajal puudus tema sõidukil vahtraleht, kuna ta sõidukil oli taga toonklaas. Käesoleval juhul nähtub T.F poolt menetlusaluse isiku ülekuulamisel antud ütlusest loogiline seos nimetatud asjaolude vahel – kuivõrd toonitud (väljast läbipaistmatu) tagaklaasi tõttu polnud võimalik tunnusmärki nähtavalt asetada klaasi taha (salongi), jättis menetlusalune isik selle sõiduki tagaossa paigutamata. Kohtuistungil väitis T.F , et ei taibanud menetlusaluse isikuna antud ütlustesse kirja panna seda, et tunnusmärk oli ära kukkunud. Kohtu hinnangul on nimetatud seletus väheusutav. Olukorras, kus isik leiab, et tema sõidukilt on tema tahtest olenemata eemaldunud vajalik tunnusmärk, on põhjendatud eeldada, et isik esitab menetlejale ka omapoolse põhjenduse tunnusmärgi puudumise kohta ning selle kohta, et see on kas ära kukkunud või ära rebitud. 3 Kaebuses väideti, et menetlusalusele isikule määratud karistus pole põhjendatud, kuivõrd tal puuduvad varasemad rikkumised, rikkumine ei kujutanud endast liiklusohtu, see oli tahtmatu. Kaebuse kohaselt võinuks politseiametnikud piirduda ka sellega, et juhtinuks isiku tähelepanu tunnusmärgi puudumisele. Kohus märgib siinkohal, et politseiametnike otsustus selle kohta, kas piirduda isiku hoiatamise või tema karistamisega rahatrahviga on igakordne diskretsiooniotsus, mis sõltub konkreetsetest asjaoludest, politseiametnikul puudub rikkumise tuvastamisel kohustus piirduda üksnes isiku hoiatamisega. Kaebuses väidetu, nagu T.F karistamine oleks olnud „tellitud“, teda oleks jälitatud jne, kohtuistungil tuvastamist ei leidnud, sellekohaseid seisukohti ja tõendeid kohtule ei esitatud ning kohus jätab need tähelepanuta. Kohus ei tuvastanud ei raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid, hetkel isik ka ei kahetse toimunut. Kohus leiab, et antud juhul on tegu toime pandud otsese tahtlusega. T.F on menetlusaluse isikuna antud ütlustes kinnitanud, et toonklaasi tõttu puudus tema sõidukil taga algaja juhi tunnusmärk. Kohtus T.F poolt väidetu, nagu tunnusmärk oleks ära tõmmatud või ära kukkunud tuvastamist ei leidnud (vt otsuse lk 3). Seetõttu tuleb järelda, et T.F oli teadlik, et teostab süütekoosseisule vastavat asjaolu ja on seda ka möönnud. Kaebuse esitaja esindaja märkis, et T.F-ile pole tutvustatud kiirmenetluse otsuses tema õigusi ja kohustusi. Antud asjaolu kohtus tuvastamist ei leidnud. Isik on allkirjastanud kiirmenetluse otsuse, kuigi allkiri on kirjutatud kõrgemale ettenähtud joonest, ei tähenda see allkirja mittevastavust. Allkirjastatud on ka kiirmenetluse otsuse pöördel, õiguste ja kohustuste kohta käiv osa (tl 49 pö). 35 Kohus leiab, et T.F poolt LS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on otsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest, seejuures on arvesse võetud sellel hetkel esinenud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust. Kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv jääb sanktsiooni miinimummäära lähedale. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik 4