lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Robert Saareke Süüdistatav E.V Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: töötab mitteametlikult oma sõnade kohaselt, emakeel: eesti keel, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 25.06.2010 kuni 26.06.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus:
lg 2 järgi vangistus 1 kuu 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 116 tundi tähtajaga 1 aasta. Kaitsja Väärteokorras karistatud 20-l korral. Advokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON 1. E.V süüdi tunnistada KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.
lg 2 alusel, uuesti 25.06.2010 kella 21.45 paiku Tallinnas asuvast A-Selver AS´ile kuuluvast kauplusest Järve Selver, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 1 habemeajamisegeeli maksumusega 73 krooni, 1 palsami Dova maksumusega 38 krooni, 1 maski Blond Brilliance maksumusega 54 krooni ja 1 palsami Nivea maksumusega 99 krooni. Kaup kokku maksumusega 264 krooni. Süüdistatav peitis asjad põue ja läbis kassaderivi, jättes kauba eest tasumata ning seejärel peeti kinni turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega, mis seisnes süstemaatilises võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani E.V toime KarS §
Kohtuistungil süüdistatav E.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et õpib käesoleval ajal gümnaasiumi viimases klassis 2 ning töötab mitteametlikult, jaanuarikuus on lootus saada tööle ametlikult. Sooviks karistusena kas rahalist karistust või vangistust tingimisi. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 25.06.2010 koostatud A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 25.06.2010 kell 21:45 kaupluses Järve Selver aadressil Pärnu mnt. 238, peeti kinni isik, kelle juurest leiti ASelver AS-ile kuuluvat ja maksmata jäetud kaupa (habemeajamisgeel, Dove palsam, mask blond brilliance, Nivea palsam) kogumaksumusega 264 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 2) 25.06.2010 koostatud G4S õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 25.06.2010 kell 21:45 Järve Selveris aadressil Pärnu mnt. 238, E.V varastas hügieenitarbeid (habemeajamisgeel, Dove palsam, mask blond brilliance, Nivea palsam) 264 krooni väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 3) 25.06.2010 koostatud tunnistaja Johan Kuklase ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles 25.06.2010 tööl turvatöötajana Järve Selveris nägi kaamerast, kuidas halli mütsi, halli jope ja sinistes teksades mees kassa juures pani endale põue erinevaid tooteid ning seejärel möödus kassast kell 21:45. Tunnistaja pidas isiku kinni ning noormees võttis turvaruumis enda põuest välja 264 krooni väärtuses hügieenitarbeid. (t/l 6) 25.06.2010 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti E.V 25.06.2010 kell 21:45 kinni seoses Järve Selveris toimepandud varguse katsega. (t/l 7-10) Väljatrükk Tartu Maakohtu 29.04.2010.a otsusest, millega mõisteti E.V-le KarS §
lg 2 alusel vangistus 1 kuu 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 116 tundi tähtajaga 1 aasta.(t/l 17-19) Väljatrükist kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2780,10,0021 nähtuvalt mõisteti 26.04.2010 E.V-le karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni. (t/l 20-21) Väljatrükist kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2780,10,002114 nähtuvalt mõisteti 25.04.2010 E.V-le karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 600 krooni. (t/l 22-23) 26.06.2010 koostatud kahtlustatava E.V tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et läks 25.06.2010 Järve Serverisse, et õlut osta. Müügisaali sisenedes ostukorvi ei võtnud. Kassade juures nägi hügieenitarbeid ning samal ajal tuli mõte neid varastada. Võttis riiulist 2 palsamit, maski ja habemeajamisgeeli ning pani need endale põue. Seejärel möödus koheselt kassadest kauba eest maksmata. Siis pidas teda kinni turvatöötaja, kes toimetas ta turvaruumi. Turvaruumis andis varastatud esemed turvatöötajale ise üle. Kahetseb, et varguse toime pani. (t/l 24-26) MTA andmetest nähtub, et kahtlustatava sissetulekute kohta 2008 ja 2009 aastal andmed puuduvad. (t/l 28) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava E.V süüd tunnistavad ütlusi, tunnistaja Johan Kuklase ütlusi, A-Selver AS-i avaldust, kohtuotsuse väljatrükki, väärteo otsuste väljatrükke, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 3
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli E.V temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli eelneva kolme kuu jooksul karistatud varguste katsete toimepanemise eest kolmel korral, millest saab teha järelduse, et süüdistatava kaoks on varguste toimepanemine väljakujunenud elulaadiks ja sissetulekuallikaks, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav varguse toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 25.06.2010.a kella 21.45 paiku Tallinnas Pärnu mnt.238 asuvast A-Selver AS´ile kuuluvast kauplusest Järve Selver püüdis E.V varastada kaupa koguhinnaga 264 krooni, peites asjad põue ja läbides kassaderivi, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni ja kaup võeti ära. E.V tegi kõik endast sõltuva, et vargus lõpule viia, kuid turvatöötaja sekkumise tõttu jäi vargus katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. E.V on küll kohtueelsel menetlusel kahetsenud süüteo toimepanemist, kuid järjestikuste varguste süstemaatiline toimepanemine ja sellele järgnevalt uue varguse toimepanemine ajal, mil süüdistatav pidi tegema üldkasulikku tööd, mille tegemiseni ta alates kohtuotsuse kuulutamisest ei ole ligi poole aasta vältel asunud, viitab sellele, et süüdistatava poolt varavastase süüteo toimepanemine oli eesmärgipärane ja teadlik käitumine ning kohus suhtub avaldatud kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatava käitumine näitab, et kahetsus ei ole siiras. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka järjekordse varguse toimepanemine. Süüdistatav küll väidab, et tal on sissetulek, kuid kuivõrd ta töötab mitteametlikult, siis ei ole see sissetulek Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrollitav ning kohus ei saa väidet alalise sissetuleku olemasolu kohta arvestada. Peale selle on süüdistataval senini tasumata pool aastat tagasi määratud rahatrahvid ning süüdistatava sõnadest nähtuvalt on tal ka teisi rahalisi kohustusi. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Teda on varem tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid karistus on täitmisele pööratud, samuti on ta toime pannud kuriteo karistuse kandmise ajal. Seega on tema suhtes proovitud erinevaid süüdistatavale soodsaid viise, kuid süüdistatav ei ole järeldusi teinud. Uue kuriteo pani ta toime ajal, mil ta pidanuks tegema üldkasulikku tööd ning käesolevaks ajaks on ta üldkasuliku töö tundidest ära teinud 3 tundi ja tegemata on 113 tundi üldkasulikku tööd.. Seega isik ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on juba kahel korral tõestanud. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüteo tulemusena kannatanule kahju ei tekkinud ning süüdistus on esitatud ühes episoodis. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära piirides. Kuivõrd kuritegu on toimepandud eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal ja üldkasulikust tööst on tegemata 113 tundi, tuleb vastavalt KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 nõuetele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses, arvestades tegemata üldkasuliku töö ümber vangistuseks, so 1 kuu ja 26 päeva, moodustades kohtuotsuste kogumis liitkaristuse, mis kuulub reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.