) § 262 järgi (avaliku korra rikkumine). 2. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko määras 29.06.2010 otsusega J.N-i väärteoasjas nr 2330,10, 005236 rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, so. 900 krooni
4-10-2188 3. Viru Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja ei ole nõus otsusega ning on seisukohal et otsus on põhjendamata. 31.05.2010 kohtus tema oma firma juhatuse liikmena raamatupidajaga, kelle jutust selgus et firma finantsolukord on halb. Selline informatsioon oli väga häiriv ning kaebuse esitajal tõusis järsult vererõhk. Kaebuse esitajal on töövõime kaotus 80 % ja psühhiaatriahaigus. Põeb hüpertooniat, mistõttu halvenes tervislik seisund oluliselt. Oli vaja võtta ravimeid mis oli kodus. Raamatupidaja toimetas kaebuse esitaja trepikoja ette aadressil Tškalovi 8 ja läks ära. Lähenes oma esimesel korrusel asuva korteri nr. 3 uksele ja püüdis seda avada. Tundis peapööritust, kaotas tasakaalu ja vajus vasakule kus 1,5 meetri kaugusel oli naaberkorteri nr. 2 uks. Põrkas täie hooga selle ukse vastu. Sel hetkel tekitas trepikojas müra ja naabritel võis tekkida mulje et koputab tahtlikult kõvasti nende uksele. Kukkus põrandale naabrite ukse ette. Palus valjusti kutsuda kiirabi. Üritas tõusta püsti haarates ukse käepidemest ja toetudes vastu ust, mis tekitas jällegi müra. Tõusis jalule ja läks trepist üles oma teise korruse korteri nr. 7 juurde avades ukse. Sel hetkel peeti ta kinni politseinike poolt. Hommikul pöördus haiglasse. Saades teada et ehmatas naabreid rääkis nendega ja palus vabandust. Eeltoodu alusel leiab et ei pannud toime talle süüksarvatavat väärtegu, purjus ei olnud ja ei rikkunud naabrite rahu tahtlikult. Kohtuväline menetleja ei kogunud piisavalt tõendeid ja hindas vääralt olemasolevaid tõendeid, mistõttu tegi põhjendamata otsuse. Palub otsuse tühistada ning väärteomenetluse lõpetada. Menetlusaluse isiku vastulauses (tl 35-37) esitatu on identne kaebuse tekstiga. KOHTU POOL TUVASTATUD ASJAOLUD Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 28) kohaselt 31.05.2010 päeval tarvitas külas alkoholi ning hiljem läks koju. Kuna on II grupi invaliid ei mäleta kuidas sattus politseisse. Miks toimus konflikt naabritega selgitada ei oska. Rikkumisega on nõus. Tunnistaja xxxx ütluste (tl 31) kohaselt 31.05.2010 umbes kell 16.00 oli oma ema juures aadressil xxx linnas. Nimetatud ajal kuulis trepikojas müra ja hiljem tugevat koputust nende korteri välisuksele. Hääle järgi tundis ära naabri J.N-i kes oli alkoholijoobes. Ust ei avanud ning siis pressis J.N välja välisukse uksesilma ja kahjustas käepidet (see ei avanud enam ust). Kutsus politsei, kuna seda toimub tihti. J.N on täiesti ebaadekvaatne kui ta on purjus ja tülitab pidevalt naabreid oma käitumisega ja tekitab varalist kahju. Patrullpolitseiniku Roman Jerjomini ettekande (tl 32) kohaselt oli J.N alkoholijoobes ja käitus agressiivselt, kisendas ja sõimas. Märkusele rahuneda ei reageerinud ja seostatult midagi selgitada ei saanud. xxxx selgitas et J.N-i selline käitumine ei ole harv nähtus ning täna ta püüdis siseneda korterisse nr. xxx kus J.N elab uks oli suletud sest viimane ei saanud ust avada kuna lõhkus ära ka oma korteri ukse käepideme. Patrullpolitseiniku Nikolai Sahharovi ettekande (tl 34) kohaselt oli J.N silmnähtavalt joobes ja agressiivne. Sellepärast pandi tal käed raudu (järelevalve meetme kohaldamise protokoll, tl 33) ja toimetati Narva politseijaoskonda. Joobeseisundi kontrollimise protokolli (tl 30) kohaselt kontrolliti joobeseisundit indikaatorvahendiga Alcoquant A 111233 ja indikaatorvahendi tulemus oli positiivne. J.N esines silmade punetus, pupillid olid suured, reaktsioon väga aeglane, taju selge ja esinesid kerged kordinatsioonihäired. 2
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, tegu on õigesti kvalifitseeritud ja menetlusaluse isiku tegevusele on antud õige hinnang. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses juhul, kui kaebuse koopia on saadetud kohtumenetluse teisele poolele, selgitatud tema seisukoht kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Pooled on teatanud et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 53, 61). 2.
kohaselt on karistatav avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Avaliku korra rikkumine
järgi eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas, või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil (mitte rahu rikkumisega). Avaliku korra rikkumise subjektiivse koosseisu tunnustena tahtluse, motiivi, eesmärgi ega ajendi tuvastamist seadus ei nõua. Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. (RKKKo-d 3-1-1-29-10 p-d 7 ja 7.1, 3-1-1-33-11 p 13). Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt menetlusalune isik „Sillamäel Tškalovi maja nr. 8 sissekäigus olles alkoholijoobes karjus ja koputas korteri nr. 2 uksele, segas elumaja elanike rahu“. Kohus leiab, et maja trepikoja (sissekäigu) näol on tegemist avaliku kohaga, sest juurdepääs trepikotta on ka kolmandatel isikutel. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige 3
järgi, samuti alkoholi pruukimist avalikus kohas või alkoholijoobes avalikku kohta ilmumist jms (RKKKo 3-1-1-102-03 p 9). 3. Kaebuse esitaja on eelnevalt väitnud et päeval tarvitas alkoholi, ei mäleta kuidas sattus politseisse ja on nõus rikkumisega (tl 28), kuid kaebuses leiab, et rikkumist toime ei pannud, püüdis avada enda korteri (nr. 3) ust, tundis peapööritust, kaotas tasakaalu ja põrkas täie hooga vastu naaberkorteri ust ja kukkus ukse ette millega tekitas müra. Püsti tõustes haaras ukse käepidemest, mis tekitas jällegi müra. Kohus arvates on kaebuse esitaja poolt kaebuses välja toodu ümber lükatud tunnistaja xxx ütlustega (tl 31): „kuulis trepikojas müra ja hiljem tugevat koputust nende korteri välisuksele. J.N pressis välja välisukse uksesilma ja kahjustas käepidet,“ Roman Jerjomini ettekandega (tl 32): „J.N oli alkoholijoobes, käitus agressiivselt, kisendas ja sõimas. J.N-ile kuuluva korteri nr. 7 uks oli suletud, sest seda ei saanud avada kuna lõhutud oli ukse käepide“, Nikolai Sahharovi ettekandega (tl 34): „ J.N oli silmnähtavalt joobes, agressiivne“ ja väärteomaterjalide juures asuva Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatuga (tl 54-56), millest tuleneb, et kriminaalmenetluse käigus oli tuvastatud, et“ Joobes J.N osutus politseinikele vastupanu ja käitus agressiivselt, lärmas trepikojas. Joobes J.N lõi kõvasti vastu korterite uksi ja hiljem lamas trepiastmetel.“ Selline tegevus on teiste elanike rahu häiriv ja nende suhtes lugupidamatust väljendav (kisendamine, sõimamine, uste tagumine, trepiastmetel lamamine). Samuti rikkus kaebuse esitaja võõra välisukse uksesilma ja kahjustas ukse käepidet. Kohus uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab et J.N-i süü
J.N-i joobeseisundi kohta märgib kohus et
sätestatud väärteo koosseisu seisukohalt ei oma tähtsust kas isik oli alkoholijoobes või mitte. 4.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.
Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud vastulausega ja
lg 1 sätestatuga ning kergendava asjaoluna kaebuse esitaja tervislikku puuet, milline on tõendatud väärteotoimiku materjalidega. Kaebuse esitajale väärteootsusega määratud rahatrahv on sanktsiooni alammäära lähedal. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Otsus on tehtud juhindudes VtMS §-dest 120 lg 1; 132-135 Pavel Gontšarov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.