lg 2 p 1 ja § 118 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
p 1 järgi, liitkaristuse mõistmises
Süüdi tunnistada L.R
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista L.R-i liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 ( üks ) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust. Mõista L.R-ilt menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 417, 02 eurot. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. L.R-i apellatsioon rahuldada. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Jevšina ja Manjuk Advokaadibüroo kaudu kriminaalasjas nr 1-10-4190 vandeadvokaat Jekaterina Jevšinale tema poolt riigi õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses 279,96 eurot, sealhulgas käibemaks 46,66 eurot. KrMS § 185 lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Jekaterina Jevšina poolt osutatud õigusabi eest summas 279,96 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 18.aprillil 2011 kell 14.00. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19.aprillist 2011 . Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 19.aprillist 2011. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 10.11.2010 otsusega mõisteti L.R süüdi
lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust ja
p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.
Karistuse kandmise tähtaja alguseks määrati 14.12.2009. L.R-ile esitati süüdistus
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, 14.12.2009 kell 21.00, viibides alkoholijoobe seisundis, oma kodus aadressil XXX, armukadeduse pinnalt alanud tüli käigus, eesmärgiga tekitada raske tervisekahjustus, lõi J. T. lauanoaga kõhu piirkonda, tekitades talle paremale poole kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava maksakelme vigastusega, so eluohtliku vigastuse. Samuti esitati L.R-ile süüdistus
Maakohtus tunnistas L.R end osaliselt süüdi. Maakohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanud ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, leidis, et L.R-i süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Maakohus viitas kannatanu J. T. ütlustele, mille kohaselt hakkas L.R teda T. K. sõbra D. suhtes armukadetsema ja kinnitas oma eeluurimisel antud ütlusi, et enne noahaava tekitamist oli tema ja L.R-i vahel sõimlemine, misjärel ta tundis, kuidas mööda külge hakkas jooksma veri. Maakohtu hinnangul puudub alus pidada J. T. ütlusi ebausaldusväärseteks, kuna esiteks puudub tal põhjus L.R-i süüstamiseks ja teiseks on tema ütlused kooskõlas teiste kriminaalasjas olevate tõenditega – tunnistajate D. S. ja A. V. ütluste, kannatanu kohtu-meditsiinilise ekspertiisi, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendi – noa – vaatlusprotokolliga. Maakohtu hinnangul kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll J. T. ütlusi, et L.R tekitas haava just nimelt kööginoaga, mida ta vastavalt kannatanu ütlustele sõimelemise ajal käes hoidis. Maakohus leidis, et L.R-i ütlustesse selle kohta, et suhete selgitamist ja tüli tal J. T. ga ei olnud ja et haava tekitamine oli juhuslik, tuleb kriitiliselt suhtuda, kuna maakohtu hinnangul on nende objektiivsus ja usaldusväärsus kaheldav. Lisaks on see ümber lükatud J. T. , D. S. ja A. V. ütlustega. Ühtlasi ei saa maakohus arvesse võtta L.R-i väiteid, et ta hoidis nuga vasakus käes, mistõttu on haav justkui juhuslikult tekitatud, kuna kõhuõõnde tungiva haava tekitamiseks vasaku käega oleks ta pidanud kasutama suuremat jõudu kui juhul, kui ta oleks 2 tegutsenud parema käega. Maakohtu hinnangul võib nimetatud asjaolu kinnitada ainult seda, et L.R lõikas liha ja samal momendil tekkinud tüli äratas temas armukadeduse tunde, millega ta ei suutnud toime tulla ja lõi kannatanut noaga, mida ta hoidis vasakus käes. Maakohus leidis, et L.R-i tahtlust eluohtliku tervisekahjustuse tekitamiseks näitab ka asjaolu, et haav oli tekitatud sellise jõuga, et see tungis kõhuõõnes kuni maksa parempoolse kelmeni. Otsuses toodud tõendite analüüsist järeldas maakohus, et L.R tegutses tahtlikult ning põhjendas seda asjaoludega, et L.R-i tegu oli sihipärane, ta sai aru selle ühiskonnaohtlikkusest ja sellest, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule ja ta soovis seda, st L.R pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Maakohus tuvastas kriminaalasja materjalidest, et L.R-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest (8-l korral) ning eelnevatest karistustest L.R järeldusi teinud ei ole ja ei ole töötanud. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus L.R-i süü astet, otsest tahtust ja esimese astme ohtliku kuriteo toimepanemist. Lisaks võttis maakohus arvesse, et L.R võttis tarvitusele kõik meetmed kannatanu J. T. le abi osutamiseks, st kutsus kiirabi ja kohtuistungil palus kannatanutelt siiralt andestust. L.R-i karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Samas on maakohtu hinnangul L.R-i karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus. Arvestades kõik asjaolusid kogumis, pidas maakohus võimalikuks karistada L.R-i
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu L.R taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist tema süüdimõistmises
p 1 järgi ning uue otsuse tegemist, millega talle
p 1 järgi esitatud süüdistus ümber kvalifitseerida
järgi ja kergendada talle mõistetud karistust, määrates järelejäänud karistus kandmisele tingimisi. L.R on seisukohal, et tema tegu ei vasta
Lisaks märgib L.R, et kriminaalasjas ei tehtud faktide vastastatamist tema ja kannatanu juuresolekul ning on üksnes tehtud sündmuskoha vaatlus. Ühtlasi on L.R koos apellatsiooniga esitanud omapoolsed skeemid sündmuskoha kohta. L.R selgitab apellatsioonis põhjalikult toimunud sündmusi tema elukohas ning kirjeldas põhjalikult tema ja kannatanu vahel asetleidnut. L.R valmistas oma elukohas ette liha ning nuga oli tal vasakus käes. Kannatanu, kes oli raskes joobes ja istus kohas, kus neile meeldis istuda kui keegi süüa tegi, hakkas L.R-i segama (tagantpoolt tirima). L.R selgitab, et mingil hetkel tõmbas kannatanu teda endale ligi ja oli ükskõikne, et L.R oli hõivatud ja tal oli nuga käes. Kui kannatanu teda enda vastu tõmbas ja põlved laiali pani, sattus L.R temaga tihedalt vastakuti ning pani oma parema põlve tema jalgade vahele voodi peale. Ise märkamata, pani L.R käe koos noaga kannatanule jala peale, mistõttu juhtus see, et kööginoa teravik läks kannatanule maksa piirkonda. L.R märgib, et edasist mäletab ta kui kõige jubedamat unenägu. L.R reageeris ülikiirelt ja viskas noa kõrvale. L.R mõistis, et juhtunud oli pöördumatu ja ta ehmus väga kannatanu pärast, kes ise midagi aru ei saanud ega ilmselt midagi ei tundnudki. L.R palus kannatanul mitte liigutada ning hakkas haava puhastama. Lisaks jooksis L.R kiirabi kutsuma, misjärel jooksis ta kohe koju tagasi ning kattis käega kannatanu haava. Politsei ja kiirabi saabusid 5 minutiga. L.R märgib, et ta rääkis ka arstidele, et haava tekitajaks oli tema. Lisaks on L.R apellatsioonis kirjeldanud, kuidas ta proovis kannatanu puhul teha kõike, mis temast sõltus nii oma elukohas, haiglas kui ka ajal pärast tema kinnipidamist. L.R rõhutab, et kannatanu kõrval oli ta kuni tema kinnipidamiseni. L.R ei eita, et nuga oli tema käes ja märgib, et juhtunu ei ole ainult tema või kannatanu süü, kuna on seisukohal, et juhtunu oli ettevaatamatu ning sai toimuda nende mõlema tähelepanematuse ja hooletuse tõttu. L.R rõhutab, et sündmuse ajal olid nad kannatanuga kahekesi ning puudub igasugune alus arvata, et ta oleks kannatanule halba soovinud, kuna kannatanu ja poeg on tema jaoks kõige 3 kallimad. Lisaks annab L.R ülevaate enda halvenevast tervislikust seisundist, kuna ta on kannatanud juhtunu tõttu rohkem kui kannatanu. Samas soovib L.R toetada ja hoolitseda oma pere eest, kelle nimel on ta andnud kõik ning on muutnud oma eluviisi. Samuti peab L.R oluliseks, mida kriminaalasjas ei tuvastatud, et teda ei ole nähtud purjus olevat. L.R-i hinnangul peaksid kriminaalasja juures olema ka seitse kirja tema naiselt, mis tõendavad, et nad armastasid üksteist väga. L.R-i hinnangul ei selgu maakohtu otsusest, mida kohus tuvastas L.R-i tegevuses ning mille pinnalt tegi kohus järelduse süü ja tahtluse kohta. L.R märgib kokkuvõtlikult, et tema süü ei vasta maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele. L.R juhib tähelepanu süütuse presumptsioonile ning pere puutumatuse kohta käivale seadusele. Ühtlasi peab L.R vajalikuks märkida, et kogu kriminaalasja uurimine ei ole olnud erapooletu, vaid temasse on suhtutud kui inimesse, kes on ka varem seadust rikkunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus L.R-i apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada L.R-i süüditunnistamises ja karistamises
p 1 järgi, liitkaristuse mõistmises
Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonis on vaidlustatud süüdistatava süü raske tervisekahjustuse tekitamises
Süüdistatav ei eita kannatanule kehavigastuse tekitamist noaga, kuid leiab, et ta ei teinud seda tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Ringkonnakohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et maakohus ei ole hinnanud kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis ning seetõttu on süüdistatava tegevusele antud ekslik karistusõiguslik hinnang, kohaldades ebaõigesti materiaalõigust. Küllaldase tähelepanuta on jäänud süüdistatava enda selgitus toimunule ja käitumissituatsioonile tema ning kannatanu vahel. Samas ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist, mida oli üldsõnaliselt märgitud apellatsioonis. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtu tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohtu lahendi põhiosas esitatud tõenditest ja järeldustest tulenevalt ei kujunenud ringkonnakohtul kindlat siseveendumust, et nõustuda L.R-i süüditunnistamise ja kuriteokoosseisuga
Allpool esitatud tõendeid käsitledes ja järeldused esitades, leiab ringkonnakohus põhjendatud olevat ümberkvalifitseerida L.R-i tegevus
Süüdistatava poolt toimepandud teo subjektiivse külje tuvastamisel tuleb muuhulgas uurida olemasolevaid isikulisi tõendeid ja nende ütlustes sisalduvat kuriteosündmusse puutuvat. Maakohus on viidanud otsuses tunnistaja D. S. ütlustele, kes on teadnud kirjeldada koos süüdistatava ja kannatanuga 14.12.2009 ühises seltskonnas T. K. juures viibimist, nende äraminekut ning olukorda hiljem kui süüdistatav tunnistaja juurde tagasi pöördus. 4 Samas aga nähtub maakohtu istungi protokollist (2 kd tl 126 pöördel), et D. S. ütluste kohaselt sai ta T. K. käest teada, et L.R pussitas oma tüdrukut. Tunnistaja selgitas maakohtus antud ütlustes ka seda, et uurija rääkis talle L.R-i armukadedusest ja sealt see tema kirjapandud ütlustesse saigi. Siis kui L.R ütles äraminnes T. K. elukohas J. T. le, et lähme ära koju oli süüdistatava näoilme normaalne, mitte agressiivne. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu viide D. S. ütlustele, millede kohaselt ütles L.R J. T. le lahkudes järsus kõnetoonis „lähme koju“, ei tõenda veel mõni aeg hiljem tahtlust J. T. le noavigastuse tekitamisel. Maakohus on uurinud ka tunnistaja A. V. ütlusi, kes oli kuriteo toimepanemise ajal XXX asuvas ühiselamus valvur. 14.12.2009 õhtul oli tema juurde jooksnud erutatud seisundis L.R ja palus kutsuda kiirabi, kuna oli J. T. le armukadeduse tõttu noahaava tekitanud. Samas nähtub tunnistaja A. V. maakohtus (2 kd tl 127) antud ütlustest, et paljusid detaile pole ta enam mäletanud ning on vastanud küsimustele vastusega „võib olla.“ Tunnistaja lisab, et uurijale ta ei valetanud, kuid ei välista ka, et T. K. käest võis kuulda, et L.R lõi J. T. t armukadeduse tõttu. Eeltoodud tunnistajate ja kannatanu ütlustest ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada L.R esinenud tahtlust kannatanule noavigastuse tekitamisel. Kumbki tunnistajatest pole sündmuskohal viibinud ega L.R-iga detailsemalt pärast kuriteosündmust vestelnud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Mõlemad tunnistajad pole selgesõnaliselt maakohtus teadnud kinnitada täpsemalt L.R-i poolt kuriteo toimepanemise motiivi armukadeduse pinnalt. Kannatanu J. T. on maakohtus andnud ütlusi (2 kd tl 125), et selle aja jooksul kui nad T. K. juures olid, tülitsesid nad natuke L.R-iga, siis aga leppisid sealsamas jälle ära. Kannatanu oli tema ütluste kohaselt tugevas alkoholijoobes. Kannatanu möönas, et võib olla tülitsesid nad seetõttu, et L.R armukadetses teda. Pärast hiljem koju jõudes hakkas L.R liha valmistama toiduks. Kannatanu pole teadnud selgitada kuidas L.R talle noahaava tekitas, põhjusel, et oli tugevas joobes. Samuti ei mäleta kannatanu kas ta võis L.R-i koju jõudes solvata. Kannatanu selgitas, et L.R sõitis kiirabis koos temaga haiglasse. Kannatanu avaldas maakohtus ka seda, et L.R on teda kogu aeg armastanud ja alkoholi tarvitas süüdistatav vähem kui kannatanu. Seega pole kannatanu maakohtus teadnud ise kindlalt nimetada väidetava konflikti ja süüdistuse kohaselt märgitud armukadeduse pinnalt alanud tüli detaile enne kui talle L.R-i poolt noahaav tekitati. Algselt kriminaalasja kohtueelse uurimise püstitatud versioon justkui oleks L.R kannatanut noaga löönud kella 21.00 paiku XXX armukadeduse pinnalt tekkinud tüli käigus pole maakohtus uuritud tõenditega hiljem ringkonnakohtu arvates usaldusväärselt tõendamist leidnud. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolude õigeks hindamiseks ka seda, et kannatanu ütluste kohaselt ei ole tal L.R-i suhtes mingeid pretensioone, L.R polnud tema suhtes varasemalt vägivalda tarvitanud ega ka armukadedust üles näidanud. Samuti pidas kannatanu maakohtus antud ütlustes võimalikuks, et tema ise on asetleidnud käitumissituatsioonis rohkem süüdi kui süüdistatav. Ringkonnakohus ei nõustu seega maakohtu järeldusega, mille kohaselt L.R tegutses otsese tahtlusega tekitada kannatanule vigastus, kuna tema tegudel esines sihipärane iseloom, sest see ei tulene käesoleval juhul tõenditest. Süüdistatav L.R selgitas apellatsioonis ja ringkonnakohtus põhjalikult toimunud sündmusi tema elukohas. Pärast T. K. juures külas viibimist pöördusid nad kannatanuga pärast kella 20.00 koju. L.R hakkas valmistama oma elukohas süüa, lõikudes liha ning nuga oli tal 5 vasakus käes. Kannatanu, kes oli tugevas joobes, istus kohas, kus talle meeldis istuda kui keegi süüa tegi. Seejuures hakkas ta L.R-i segama ja tagantpoolt tirima. L.R selgitas, et mingil hetkel tõmbas kannatanu teda endale ligi, samal ajal oli L.R hõivatud ja tal oli nuga käes. Kui kannatanu teda enda vastu tõmbas ja põlved laiali pani, sattus L.R ümberpöörates temaga tihedalt vastakuti ning pani oma parema põlve tema jalgade vahele voodi peale. Kööginoa kohta märkis L.R, et selle ta sel hetkel justkui unustas – nagu seda poleks olnud. Ise märkamata, pani L.R käe koos noaga kannatanule jala peale, mistõttu juhtus see, et kööginoa teravik läks kannatanule maksa piirkonda. Seda, millest L.R ja kannatanu sel hetkel rääkisid, ta ei tea. L.R selgitas, et edasist mäletab ta kui kõige jubedamat unenägu. L.R mõistis, et juhtunud oli pöördumatu ja ta ehmus väga kannatanu pärast, kes ise midagi aru ei saanud. L.R palus kannatanul mitte liigutada ning hakkas haava puhastama. Lisaks jooksis L.R kiirabi kutsuma, misjärel jooksis ta kohe koju tagasi ning kattis käega kannatanu haava. Politsei ja kiirabi saabusid 5 minutiga. L.R märgib, et ta rääkis ka arstidele, et haava tekitajaks oli tema. Lisaks on L.R apellatsioonis ja ringkonnakohtus kirjeldanud, kuidas ta proovis kannatanu puhul teha kõike, mis temast sõltus nii oma elukohas, haiglas kui ka ajal pärast tema kinnipidamist. L.R selgitas, et kannatanuga armastavad nad üksteist juba ammu. L.R ei eita, et nuga oli tema käes ja märgib, et juhtunu ei ole ainult tema või kannatanu süü, kuna on seisukohal, et juhtunu sai toimuda nende mõlema tähelepanematuse ja hooletuse tõttu. L.R sai aru, et lähtudes tema keerulisest minevikust, ei suudaks ta kuidagi tõestada, et kõik juhtus juhuslikult. Väheoluline pole käesoleval juhul ka nn väline teopilt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (1kd tl 32-38) ja kannatanu J. T. isiku ekspertiisiakti nr 4 (1 kd tl 72-74) kohaselt ei esine viiteid kannatanul tuvastatud ulatuslikule verejooksule. Akti eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik järeldada, millise kolmest eksperdile esitatud noaga on vigastus tekitatud, sest ekspertiisiks esitatud ravidokumendid sisaldavad vasturääkivaid andmeid kannatanu kõhu piirkonnas esineva torke-lõikehaava kohta (kiirabikaardis haava mõõtmed 3x2 cm, haigusloos aga 1x1 cm, haav kirjeldatud puudulikult), ja siis ei ole võimalik tuvastada, millise ekspertiisiks esitatud noaga on tekitatud kannatanule noahaav. Samuti on arvamuses märgitud, et kuna ekspertiisiks esitatud ravidokumendid sisaldavad puudulikke andmeid kannatanu kõhu piirkonnas esineva torke-lõikehaava ning maksa parema sagara torke-lõikevigastuse kohta, siis ei saa täpselt tuvastada haavakanali suunda ega pikkust. Eksperdile esitatud kolm nuga olid terapikkustega 10,1; 15,1 ja 17,2 cm. Lugedes tuvastatuks, et ühega nendest nugadest tekitati kannatanule kõhuõõnde tungiv haav, oleks süüdistatava tervisekahjustuse tekitamise tõsise tahtluse korral olnud kannatanul ilmselt tuvastatud tõsisemad vigastused (noatera tungimisega sügavale kõhuõõnde) kui käesoleval juhul eksperdiarvamuse järeldustes. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt 14.02.2009 (1 kd tl 32) on toast nr XX äravõetud 3 nuga ja muuhulgas ka kapi pealt puitkäepidemega kööginuga (1 kd tl 35). Hiljem on nimetatud nuga vaadeldud 16.12.2010 (1 kd tl 77-78) asitõendi vaatlusprotokollis ja fikseeritud noatera pikkuseks 17, 2 cm. Maakohus on lugenud tuvastatuks, et L.R tekitas kannatanule noahaava kööginoaga (terapikkusega 17,2 cm ), mis avastati hiljem toast kapilt. Ringkonnakohus veendus asja juures olevaid fotosid uurides, et tegemist on tõepoolest teravaotsalise noaga. Asjaolu, et noaga on tekitatud kõhuõõnde tungiv torke-lõikevigastus, ei saa olla koheselt aluseks järelduse tegemisel, et raske tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult nagu on märgitud süüdistuses („eesmärgiga tekitada raske tervisekahjustus“) Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-57-10 on märgitud, et
§-s 118 ette nähtud raske tervisekahjustuse tekitamine on alternatiiv-aktiline süüteokoosseis, mille järgi kvalifitseeritakse toimepanija tegu juhul, kui ta on põhjustanud mõne selle sätte punktides kirjeldatud tagajärje. 6 Tähele tuleb panna sedagi, et kui
§-s 118 kirjeldatakse raske tervisekahjustuse tekitamise objektiivseid tunnuseid, siis subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav tegu
lg 1 ja § 16 lg 1 kohaselt tahtlust, mis võib minimaalseimal kujul esineda kaudse tahtluse vormis.
p 1 eeldab, et süüdlase tahtlus on suunatud eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamisele. Ringkonnakohus leiab, et L.R-i tegevuses pole tõendamist leidnud tema tahtlus tekitada noalöögiga kannatanule eluohtlik tervisekahjustus. Riigikohus on selgitanud, et tähelepanuta ei tohi jätta sedagi, et tahtlust eeldavates tagajärjedeliktides peab süüdlase tahtlus lisaks teole hõlmama ka tagajärje ning selleni viinud põhjusliku seose. Riigikohus on varasemas lahendis nr 3-1-1-80-02 rõhutanud, et ka analüüsi kasutamisel tõendamise meetodina tuleb silmas pidada süütuse presumptsiooni põhimõtet. Tunnistades L.R-i süüdi kuriteo toimepanemises
lg 1 järgi (raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest) kattub kuriteo objektiivne koosseis
Ringkonnakohus leiab, et
lg 1 objektiivse koosseisu täidetavuse osas ei olnud vaidlust juba maakohtu otsuses. Subjektiivsest küljest iseloomustab süüdistatava toimepandud tegu ettevaatamatus. Süüdistatav, olles toiduvalmistamisel nuga käes, keda alkoholijoobes kannatanu haaras selja tagant füüsilise kontakti saamise eesmärgil, pidi pidama võimalikuks, et tema ümberpööramine käes oleva teravaotsalise noaga ja füüsiline lähedus ning kehaline kontakt, võib kulmineeruda lõppresultaadina ka kannatanu võimaliku noaga vigastamisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, kuid tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu lootis ta seda vältida. L.R, olles nuga käes kannatanuga kehalises kontaktis (kummardunud kõrgemal voodil istuva kannatanu jalgade juurde, nuga käes, toetumas kannatanu põlvele) pidas võimalikuks üldjoontes tavalise elukogemuse tasemel, et joobes kannatanu kiiremate liigutuste juures ka kannatanut noaga vigastab, samas oli tal aga lootus, et vigastust ta siiski ei tekita ja see on tekkinud käitumissituatsioonis välditav. Kindlasti kujunes süüdistatavale järgnev kannatanu noavigastus üllatusena. Õiguskirjanduses on märgitud, et kergemeelsuse ja kaudse tahtluse struktuuri ühiseks tunnuseks on sama ulatusega intellektuaalne element (peab võimalikuks), mistõttu kaudsest tahtlusest eristab kergemeelsust vaid tahtmiskomponendi puudumine. Maakohus on märkinud (2 kd tl 197), et suhtub kriitiliselt ja ei usalda L.R-i ütlusi (et haava tekitamine oli juhuslik) ning need pole usaldusväärsed ja on ümberlükatud J. T. , D. S. ja A. V. ütlustega. Selline järeldus osutub aga üldsõnaliseks, sest samas ei esita maakohus detailsemalt, millised kannatanu ja tunnistajate ütlused siiski kinnitavad L.R-i poolt kannatanu tahtlikku noaga löömist ja soovi tekitada temale raske tervisekahjustuse. Maakohus on järeldustes viidanud ka eksperdi arvamusele ja patsiendikaardile nr 12997, kuid need ei tõenda samuti süüdistatava tahtlust noavigastuse tekitamisel, vaid vigastuse paiknemist üldiselt. №avigastuse iseloom ja haavakanali sügavus ei võimalda olemasolevate tõendite puhul lugeda tuvastatuks süüdistataval tahtluse (sealhulgas kaudse tahtluse) esinemist kannatanule vigastuse tekitamisel. Ekslik oleks ainuüksi põhjusel, et noavigastus on kõhuõõnde tungiv ja väheoluliselt maksa vigastav, järeldada süüdistataval koheselt tahtluse olemasolu, et süüstada teda tahtlikult raske tervisekahjustuse tekitamises. Kohtupraktika kinnitab valdavalt veendumust, et armukadeduse pinnalt tekkinud tülides ja vigastuste tekitamisel torke–ja terariistadega avaldub tahtlus tekitada kannatanule tõsiseid vigastusi juba välises teopildis. Kohtupraktikas on siiski kinnistunud arusaam, et küllaldaste süüstavate tõendite puudumisel tõlgendatakse kahtlused süüdistatava kasuks ja seega ei saa käesoleva kriminaalasja puhul L.R-i enda ütlusi toimunus kõrvale heita. Maakohtu otsuses on ekslikult seatud kahtluse alla L.R-i ütluste usaldusväärsus, viidates kannatanu ja tunnistajate ütlustele. Samas pole kannatanu ja tunnistajad teadnud midagi oluliselt sisukohast teadnud kuriteosündmusega seoses kinnitada. Karistus 7 Karistuse mõistmisel juhindub ringkonnakohus
sätetest ja arvestab esmalt L.R-i süüd, toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Maakohus on L.R-ile karistuse mõistmisel arvestanud asjaolu, et teda on varem korduvalt, kaheksal korral kriminaalkorras karistatud. Ka ringkonnakohus peab põhjendatuks seda arvestada karistuse mõistmisel
L.R-i süüd raskendavad asjaolud pole tuvastamist leidnud, süüd kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda
lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus, millisele järeldusele on jõudnud ka maakohus. Ringkonnakohus leiab, et L.R-i puhul on tema süüst ja isikust tulenevalt välistatud karistamine rahalise karistusega. Karistuse mõistmine seisneb olemasolevate variantide ja raamide piires õige, st õiglase ja õiguslikult põhjendatud karistuse tuvastamises ja süüdistatavale mõistmises. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on esitatud seisukoht, et kohus peab orienteeruma karistuse mõistmisel keskmisele karistusele, mitte sanktsioonis ettenähtud karistuse alam-või ülemmäärale. Vangistuse määra valikul tuleb õigustatult rõhutada asjaolu, et ka L.R-i varasemad kuriteod on seotud vägivallaga, mistõttu peab käesoleval juhul ilmselt avalduma karistuse eripreventiivne toime. Ringkonnakohus peab põhjendatuks seetõttu karistada L.R-i
Karistusseadustiku mõtte kohaselt karistusõigusliku hinnangu andmisel tuleb keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Mõistes isikule tema süü suurusest tulenevalt karistuse, realiseeritakse olenevalt konkreetsest olukorrast ka üld-ja eripreventsioonid. Süüd mõjutab esmalt teo objekt – kaasinimese tervis. Süüdistatava poolt käesoleva kuriteo toimepanemisel ei kaasnenud kannatanule pöördumatud või muud rasked tagajärjed. Süüdistatav on koheselt pärast kannatanule vigastuse tekitamist osutanud aktiivset abi, kutsudes kiirabi ja hiljem palunud kannatanult andestust. Ringkonnaohus leiab, et jätkuvalt on vajadus kaitsta õiguskorda ja seega sotsiaalset kooselu sel teel, et kaitsta ühiskonda tervisevastaseid kuritegusid toimepannud isikute isoleerimisega.
MS § 185 lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat J. Jevšina poolt osutatud õigusabi eest summas 279,96 eurot jätta riigi kanda, kuna ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Tiit Lõhmus Mati Kartau 8 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.