← Eesti

1-10-6915/11

Kriminaalasi nr 1-10-6915Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

  1. juunil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-6915 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 06.06.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.D elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.D, isikukood xxx Kaitsja Advokaat Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta R.D tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus R.D-le riigi õigusabi osutamise eest 19,18 eurot. Välja mõista R.D-lt kriminaalmenetluse kulud 19,18 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. R.D tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „R.D 110-6915 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.D elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.10.2010 kohtuotsusega KarS § 320 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 17.09.2008 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega 3 aastat vangistust, mis pöörati täitmisele Viru Maakohtu 20.10.2009 määrusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 19.10.2009 ja lõpp 19.10.
  3. Kinnipidamisasutuses R.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 7 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama isa juurde aadressile xxx xxx. Isikul on 8.klassi haridust. Eriala puudub. Enne vangistust tegi erineva iseloomuga töid nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vahetult enne vangistust oli registreeritud Töötukassas. Vabanemisjärgselt kindel töökoht puudub. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud vestlustes psühholoogiga. Enne vangistust esines probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kriminaalhooldaja ei nõustu R.D ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Riskifaktoritele tuginedes ei toeta kriminaalhooldusametnik kinnipeetava R.D ennetähtaegset vabanemist. R.D on esitanud valeandmeid talle garanteeritava töökoha suhtes pärast vabanemist, mis näitab, et R.D kasutab pettust ega ole muutnud oma suhtumist ühiskonnas kehtestatud normidesse. R.D puudub elamispinna omanike nõusolek vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Seega puudub tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamise põhitingimus. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et R.D tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.D isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegu korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ja käesoleval ajal on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. R.D on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest) ja oli ka kriminaalhooldusel. Vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ja pani toime uue kuriteo (valeütluste andmise), mis näitab, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2 Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Elektroonilise valveseadme paigaldamiseks puudub elukoha omaniku nõusolek. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades R.D poolt toimepandud kuritegu asjaolusid, korduvat karistust, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et R.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Seega kriminaalhooldus ei osuta R.D-le piisavalt mõju. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.D vabastamisega temale Viru Maakohtu 26.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 21.06.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.