1-08-6275/72

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 25.05.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-6275 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks J.I sünd. xxx, isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx-xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 04.10.2008 ja lõpp 02.06.2012 Jätta J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt J.I-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot. Välja mõista J.I-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 10.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.I tunnistati Viru Maakohtu 23.10.2009 otsusega süüdi KarS §200 lg.2 p.4,7 järgi ning karistati KarS §68 lg.1, §65 lg.1 ja §64 lg.1 kohaldamisega liitkaristusega 3 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust alates 04.10.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse jooksul määratud 6 distsiplinaarkaristust. Sotsiaalprogrammis Convictus osalemisest kinnipeetav loobus. 28.05.2010 - 28.07.2010 osales kinnipeetav suitsetamisest loobujate nõustamisel, kuid loobus viimasel päeval põhjusel, et nõustamine ei aitavat midagi. 22.07.2010 - 09.10.2010 võttis kinnipeetav osa müürsepp-pottsepa kursustest, alates 07.06.2010 osales Viru Vanglas usulises tegevuses, 26.04.2010 - 02.06.2010 üld- ja kutsehariduse võrkpalliturniiril. Vabanedes plaanib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Alates 01.09.2009 õpib kinnipeetav Viru Vanglas keevitaja erialal. Alkoholisõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi ei ole kinnipeetav motiveeritud läbima. Kinnipeetav on tarvitanud uinuteid/rahusteid ning mõnel korral kanepit, on motiveeritud vabaduses narkootiliste ainete tarbimisest hoiduma. Kinnipeetava toimepandud kuritegu ning käitumine vangistuse ajal ei väljenda vangla hinnangul kinnipeetava positiivset suhtumist ühiskonda, kinnipeetav kordab oma vigu ega ole varasematest kogemustest õppust võtnud. Kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav enda sõnul positiivselt ja distsiplineerivalt, kuid on rikkunud kohtu määratud kontrollnõudeid. Kinnipeetaval on soov muutuda, kuid peab toetuseta vabaduses toimetulekut raskeks. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava suhtes tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine on oluline isiku resotsialiseerumisel, kuna uute kuritegude toimepanemise risk on olemas, kuid kriminaalhooldusametniku poolt teostatav järelevalve ja sotsiaalset kohanemist toetavate programmide rakendamine võib maandada uue kuriteo riske. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas nelja nädala jooksul ja osaleda sotsiaalabiprogrammides. Kinnipeetava lähedasteks on tema ema ning viimase elukaaslane. Suhteid peres ning materiaalset olukorda hindab kinnipeetava ema normaalseteks. Ema arvates on kinnipeetaval edaspidi võimalus end arvele võtta Töötukassas, käia kursustel, leida endale tööd. Garanteeritud töökohta kinnipeetaval vabanemise korral ei ole. Kinnipeetava käitumine, arusaamad distsipliinist ja ühiskonnanormidest ei soodusta käitumiskontrolli teostamist. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetel ei teinud kinnipeetav omalt poolt midagi, soodustamaks koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetav rikkus käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid, ei ilmunud kordagi registreerimisele ja karistus oli pööratud täitmisele. Kinnipeetava poolelijäänud haridustee, töökoha puudumine ja kogenematus toimetulekuks majanduslikult soodustavad uue kuriteo toimepanemist. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama 2-toalisesse korterisse, mille kinnipeetava ema soetas hiljuti ja kus on pooleli remont. Kinnipeetava elamisluba ja ID-kaart kehtisid kuni 22.03.
2. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav J.I taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistuses viibib kolmandat korda, kriminaalhooldusel on viibinud, uue kuriteo sooritas katseajal. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud ja toetas taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ka vangistuses kannab reaalset karistust juba kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et vabanedes käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab kinnipeetav järelejäänud üle üheaastase katseaja läbida seadusekohaselt ja täites kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on uue vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul 47%. Seega on uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt väga kõrge. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 6 distsiplinaarkaristust, neist kehtivad käesoleval ajal
3. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et muuhulgas on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristused vangla vara lõhkumise, ebatsensuursete väljendite kasutamise ja korraldustele mitteallumise eest. maakohus leiab, et sellise käitumisega ei ole koostöö kriminaalhooldusametnikuga võimalik. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses väljendatuga, et kinnipeetava käitumine, arusaamad distsipliinist ja ühiskonnanormidest ei soodusta käitumiskontrolli teostamist. 3 Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et lisaks uue kuriteo toimepanemisele kehtival katseajal, rikkus kinnipeetav ka käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid. Kinnipeetav ei ilmunud kohustuslikule registreerimisele mitte ühtegi korda. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos samade käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Kui kinnipeetav ei suutnud varasemalt täita vaid talle määratud käitumiskontrolli nõudeid, ei usu maakohus, et ta on suuteline lisaks neile täitma ka veel lisakohustusi ja koostöö kriminaalhooldusametnikuga nüüd õnnestuks. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et kinnipeetava perekonna majanduslik olukord ei ole hea ja seda, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindla elukoha ja toetava pereliikmete tugivõrgustiku omamine on antud asjas positiivne, kuid vaid neil alustel kinnipeetava vabastamine on põhjendamatu. Asja materjalidest nähtub, et kindel elukoht, samuti perekonna toetus oli kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista need asjaolud kinnipeetavat uusi kuritegusid toime panemast. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Isik, kes paneb kuritegusid toike korduvalt ja sooritab neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,34 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 17.06.2011 №oremreferent Liivi Õun 4