4-11-3563/3

4-11-3563 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-3563 (2373,11,003925) Kohtunik Märt Toming Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 18.07.2011 koostatud otsus nr 2373,11,003925 S.D karistamises LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitaja S.D, ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
3. Jätta S.D kaebus V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
4. Tagastada S.D esitatud kaebus S.D-le ühes käesoleva määruse ärakirjaga. Edasikaebamise kord Vastavalt V™S § 189, 190, 192, 193 lg 1 sätetele võib kohtumenetluse pool käesolevale määrusele esitada määruse koostanud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui määrus oli koostatud kirjalikus menetluses, siis päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 19 18.07.2011 koostatud otsusega nr 2373,11,003925 karistati S.D LS § 74 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 27.06.2011 kell 07.15 Tule 51 juures Saue linnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Buick Roadmaster registreerimismärgiga 14ZGU juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,42 +/- 0,05 mg. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. S.D esitas 07.09.2011 Harju Maakohtule kaebuse otsuse tühistamiseks, taotledes otsuse tühistamist ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, põhjendades kaebuse esitamata jätmist tähtaja jooksul välislähetusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist. 1 Esitatud kaebuses kinnitab kaebuse esitaja, et ta on väärteoprotokolli kätte saanud, kuid pärast väärteoprotokolli kättesaamist sõitis tööasjus välismaale ja tal ei olnud võimalik esitada vastulauset ega minna otsusele järele. Samas lisas kaebusele abikaasale 09.08.2011 saadetud elektronkirja. Kaebuse kohaselt oli see saadetud enne välislähetust ning kuupäeva kohaselt kaks päeva enne kaebuse esitamise tähtaja lõppu. Väärteoasjas koostatavasse väärteoprotokolli märgitakse tähtaeg millal kohtuvälise menetleja otsus on menetlusalusele isikule kättesaadav. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavaks tegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, so seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui ta seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Kaebuses märgitud abikaasale jäetud kirja kuupäevast saab järeldada, et kaebuse esitajal oli võimalik enne kaebetähtaja lõppu minna tutvuma otsusega ja esitada ka kaebus tähtaja jooksul. Otsuses on üheselt mõistetavalt märgitud, et „otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.08.
5. Kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei esita otsuse peale kaebust ja rahatrahvi ei ole tähtaegselt täies ulatuses tasutud, pööratakse otsus V™S § 203 lõikes 2 sätestatud korras täitmisele“. Samas otsuses on ka üheselt mõistetavalt märgitud seda, et „otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 11.08.2011“. Seega on otsuses märgitud nii kaebuse esitamise viimane kuupäev kui ka otsuse jõustumise kuupäev. Kaebus on kohtule esitatud 07.09.2011, so peaaegu kuu aega pärast edasikaebe tähtaja lõppemist. Kaebuses on taotletud ka kaebetähtaja ennistamist, mida on põhjendatud nii välislähetusega kui ka oluliselt muutunud perekondliku olukorraga ja sellest tingitud elukorralduse muudatustega. Senise väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Kohtule esitatud kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit sellise asjaolu ilmnemise kohta, mida saaks hinnata kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena, mistõttu puudub kohtul ka seaduslik alus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks ja mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Seetõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata. Vastavalt V™S § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud kaebetähtaja ennistamata. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist ja kohus ei pea võimalikuks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust rahuldada ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamata, siis jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. 2 Märt Toming kohtunik 3