lg 2 p 1,2,3 järgi; 2) 23.10.1995.a.
lg 2 – 139 lg 2 p 1,3 järgi; 3) 29.09.1999.a.
S § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4,5 järgi; 5) 03.06.2010 a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 2 aastat vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat, karistus kustumata Leelo Viil Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi kuud vangistust. K.Z KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt K.Z-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurenadad mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.06.2010.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 2 aastat vangistust – võrra liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Kohaldada K.Z-i suhtes 23.06.2011.a.. tõkendina vahistamist n ing karistuse algust arvata alates Välja mõista K.Z-ilt riigituludesse sundraha 208,52 eurot ja menetluskulud 172,58 eurot. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist 10220034796011 2800049777 . tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD K.Z on antud kohtu alla KarS § 424 järgi süüdistatuna selles, et tema 23.06.2011 a kella 16.50 ajal juhtis Tallinnas, Mähe tee 19A maja kõrval mootorsõidukit Chrysler Sebring registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,24 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,12 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus K.Z liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega K.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K.Z tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 23.06.2011.a. hommikul tarvitas alkoholi. Tuttav palus temal poodi minna. Istus sõiduauto Chrysler Sebring registreerimismärgiga XXX rooli. Ta oli sõitnud viis minutit, kui politsei pidas teda kinni Tallinnas, Mähe tee 19A maja juures. Anti korraldus puhuda alkomeetrisse, mille tulemusel tuvastati temal alkoholijoove. Palub kergemat karistust /tl 1-3/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja Kaja R ´i ütlustega selle kohta, et tema oli 23.06.2011.a. autopatrullis koos patrullpolitseiniku Oleg Dmitrijeviga. Nad märkasid s/a Chrysler Sebring registreerimismärgiga XXX, mis keeras Randvere teelt Mähe teele. Nad peatasid auto ja tuvastasid mootorsõiduki juhil K.Z alkoholijoove 1,12 mg/l /tl 10-11/; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja näidu väljatrükiga /tl 13-14/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et K.Z juhtis tahtlikult mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.Z on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud, sh AS § 70, KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahvidega, mis on osaliselt tasumata. K.Z ei oma sissetulekut. Kohus leiab, et tema suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, kuna sellega ei ole ilmselgelt võimalik saavutada karistuse eesmärke. Varasemad karistused ei ole mõjutanud K.Z-i kuritegude toimepanemisest loobuma. Inkrimineeritav kuritegu on toime pandud katseajal ning kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb K.Z-i karistada vangistusega. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.