← Eesti

1-11-13293/4

Kriminaalasi nr 1-11-13293 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 02.detsembril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Alar Häidberg osavõt

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus K.H süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis: 1) 11.mail 2010.a kell 16.18 ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Piparmündi 1 Maximast ühe pudeli õlut Bock väärtusega 37.90 kr. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 2) 24.mail 2010.a kell 13.40 ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Turu 2 Rimist ühe pudeli Laua Viina väärtusega 69.90 kr. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 3) 29.mail 2010.a kella 19.40 ajal ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Ujula 2 Konsumist ühe pudeli Laua Viina väärtusega 68.90 kr. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 4) 01.juunil 2010.a kella 10.30 ajal ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Turu 14 Maximast ühe pudeli õlut Bock väärtusega 31.90 kr. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 5) 08.juunil 2010.a kella 16.28 ajal ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Turu 2 Rimist ühe pudeli Laua Viina väärtusega 69.90 kr. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 6) 09.juunil 2010.a kella 09.28 ajal ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Turu 2 Rimist ühe pudeli brändit Belõi Aist väärtusega 125 kr. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 7) 16.juunil 2010.a kella 21.50 ajal püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Ujula 2 Konsumist ühe pudeli Laua Viina väärtusega 68.90 kr. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani K.H toime KarS § 25 lg 1,

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis jäi katse staadiumisse. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 25 lg 1,

§ 199

lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.H ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub K.H-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et K.H suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Kuna käesoleval ajal süüdistataval töökoht puudub. Ta on invaliiduspensionär ning 80% ulatuses töövõimetuks tunnistatud. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 200 eurot. Seega menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada K.H KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.H ei pane kolme
(3)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakata K.H katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. K.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista K.H-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha viiskümmend
(50)eurot ja kaitsjatasu kümme
(10)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et K.H on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.