kokkuleppemenetluses § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.11.201022.11.2010, s.o 2 päeva ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati vangistus 2 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 176 tundi.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud.
§-st 75 lg 1 tulenevalt kohustati B.I üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja määrati ÜKT tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 alusel võeti B.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Maakohus arutas B.I süüdistust
järgi selles, et tema 21.11.2010 kella 04.00 paiku juhtis Kohtla-Järvel, XXX maja juures mootorsõidukit Audi 100 reg.nr XXX XXX ning tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000, seeria nr 80-004518 alkoholi sisaldus 0,88 mg/l+/-0,09 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks 0,79 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde. Kriminaalasja arutamisel jõudis maakohus järeldusele, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Sellest tulenevalt leiti, et B.I tuleb süüdi tunnistada
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu B.I kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse B.I süüdistuses
järgi kokkuleppemenetluses ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Apellatsiooni kohaselt on käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe sõlminud keegi A. I. , mitte B.I. Seega ei vasta kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe KrMS § 245 lg 1 p-s 3 sätestatud tingimustele, sest süüdistatava nimi pole õige. Sellest tulenevalt ei ole B.I sõlminud vastavat kokkulepet. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega 2 KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kokkuleppe puudumine B.I-ga ja A. I. sõlmitud kokkuleppe alusel B.I süüditunnistamine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. B.I on allkirjastanud kokkuleppe A. I. ja prokuröri vahel, mis ei saa tuua B.I suhtes kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Maakohus ei ole nimetatud asjaolu kontrollinud ja on kinnitanud ebaõigesti A. I. ja prokuröri kokkuleppe, millega B.I tunnistati süüdi
MS § 247 sätteid. KrMS § 245 ettenähtud kokkuleppe puudumisel puudub ringkonnakohtul võimalus teha asjas uus otsus ning kriminaalasi tuleb saata Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon ei kuulu rahuldamisele, sest tegemist ei ole kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes ning puudub vajadus kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks. KrMS § 245 lg 1 p 3 kohaselt kokkuleppes märgitakse süüdistatava nimi ja teised isikut puudutavad andmed. Antud kriminaalasjas oleva kokkuleppe teksti (lk 28) kohaselt sõlmisid selle prokuröri abi K. E. , süüdistatav A. I. ja tema kaitsja N. R. . Seejuures on A. I. nimi märgitud ainult kokkuleppe päises. Edasi on kokkuleppes süüdistatava andmetes märgitud B.I. Ringkonnakohus leiab, et seega on täidetud KrMS § 245 lg 1 p 3 nõuded, sest on märgitud süüdistatava B.I nimi, isikukood, elu- ja töökoht, kodakondsus, haridus, emakeel. Edasi järgnevad KrMS § 245 lg 1 p 4-9 toodud andmed seonduvalt B.I-le süüks arvatud kuriteo asjaoludega. B.I koos oma kaitsjaga on allkirjastanud kokkuleppe. Ringkonnakohus leiab, et kokkuleppe sisu on kooskõlas B.I puudutava andmestikuga. Kokkulepe on sõlmitud B.I-ga, mitte aga kellegi A. I. . Kokkuleppe päises olev A. I. nimi on seega sinna sattunud ekslikult ja tegemist võib olla trükitehnilise veaga. Kohtuistungi protokollist (lk 31) nähtub, et maakohus on kontrollinud B.I isikuandmeid ning need vastasid kokkuleppes toodule. Seega ei tekkinud kahtlust isiku õigsuses, kellega antud kokkulepe oli sõlmitud. Maakohus on järginud KrMS § 247 lg 2 nõudeid, mille kohaselt pärast kokkuleppe avaldamist küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub sellega ja kas kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult. B.I on neile küsimustele vastanud jaatavalt. Kaitsja ja prokurör jäid kokkuleppe juurde. Seega kokkulepe sai B.I suhtes tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt maakohtul ei olnud alust keelduda KrMS § 248 lg 1 p 5 toodud lahendi – kohtuotsuse – tegemisest. Ringkonnakohus märgib, et kui kokkulepe kohtuistungil ikka täies mahus avaldati, siis pidid kõik kuulma, et kokkuleppe päise kohaselt see on sõlmitud A. I. . See ebatäpsus tulnuks lahendada kohtuistungil. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, kas nimetatud asjaolu kontrolliti, kuid eeltoodud põhjendustel see ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist ega kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kinnitanud B.I ja prokuröri kokkuleppe, mõistes B.I selle alusel süüdi
Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.