Obsah (5)

§199§ 65§ 68§ 74§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-1256 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind j

§199lg 2 p 8,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.

märtsi 2011 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.R Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Algis Sepp Süüdistatav U.R, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 2 päeva , kinni peetud 21.11.2010.a. Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 17. märtsi 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-1256 Igor 1 Tsernõšev’i süüdistuses

§ 199lg 2 p 8,9 järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. U.R on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on 29.04.2009 Harju Maakohtu poolt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, pani sissetungimisega ajavahemikul 26.11.2009 kuni 21.11.2010 toime Tallinna linnas kokku 17 vargust, millest 3 jäid katsestaadiumisse. Sellise tegevusega U.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, mis on toime sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

pandud HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas U.R-i süüdi

§ 199lg 2 p 8,9 järgi ja karistas 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra, kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas mõistetavat karistust eelmise 29.04.2009.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 aasta vangistust ning mõistis lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja, s.o.

23.03.2010.a. (1 päev) ja 24.03.2010.a. (1 päev), kokku 2 päeva luges karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks luges 21.11.2010.a. APELLATSIOON:

1. Süüdistatav palub tema karistusest maha arvata vangistuses viibitud 21.11.2010 kuni 23.11.2010, so 2 päeva. Samuti teises kriminaalasjas vangistuses viibitud aja 07.08.2010 kuni 08.08.
2. Samuti palub karistusest maha arvata 23.03.2010 ja 24.03.2010 mil samuti viibis vangistuses. Palub arvestada karistuse mõistmisel, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb. Pani kuriteod toime seoses narkosõltuvusega. Ta tahaks sellest sõltuvusest väga vabaneda ja selleks 2 läbib vastavad kursused vanglas. Palub talle mõista karistuseks 1 aasta reaalset vangistust ja 1 aasta üldkasulikku tööd. Ta ei pannud kuritegusid toime mitte seetõttu, et viibis vabaduses vaid narkosõltuvuse tõttu. Ravi saamisel on tal võimalik elada korralikku elu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
3. Süüdistatav-apellant ei toetanud taotlust arvestada kantud karistuse hulka apellatsioonis märgitud vangistuses viibitud päevad. Kinnitas taotlust asendada temale mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Kaitsja toetab taotlust kandmisele kuuluva karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Prokuröri arvamuse kohaselt on otsusega mõistetud reaalne vangistus kooskõlas seadusega ning palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Kolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu otsus on seaduslik, jälgitavalt põhistatud ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Esmalt märgib kolleegium, et apellatsioonis toodud eelvangistuses viibitud päevad, millised kuuluvad arvestamisele antud kriminaalasja raames kantud karistuse hulka, on maakohtu poolt juba välja selgitatud ning otsuses kajastatud ja karistuse mõistmisel ka arvestatud. Seetõttu on asjakohane ja ringkonnakohtu poolt aktsepteeritav osaline apellatsioonist loobumine. Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Apelleerimata karistuse liiki ja määra on süüdistatav taotlenud temale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Selline taotlus ei ole vastuolus seadusega kuna

§ 74

lg 5 näeb tõepoolest ette, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§ 69

sätestatud korras.

§ 69

lg 1, mis kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused näeb ette, et üldkasulikku tööd saab kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Antud juhul on U.R-i karistatud 2 aastase vangistusega ning ta on avaldanud nõusolekut üldkasuliku töö kohaldamiseks, seega on täidetud üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused, kuid samas tuleb üldkasuliku töö kohaldamisel arvestada ka toimepandud kuritegude raskust ning süüdlase isikut. 3 Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse

§ 69kohaldamiseks.

Süüdistatav on toime pannud sissetungimisega 17 võõra vara vargust, enamus neist olid ka lõpule viidud. Kannatanutele tekitati olulisel määral kahju. Nagu on süüdistatav ise apellatsioonis märkinud pani ta kuriteod toime põhjusel, et soovis saada rahalisi vahendeid narkootikumide ostmiseks. Apellatsioonis märgitud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus juba arvestanud ning muudele karistust kergendavatele asjaoludele pole apellant viidanud ning neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtukolleegium leiab, et kuritegude tehioludes ei ole võimalik tuvastada mingeid erandlikke, kergendavaid asjaolusid, mis annaksid aluse jõuda järeldusele, et U.R-ile mõistetud karistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. Süüdistatava isiku osas on arvestatav, et ta on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning viimased kuriteod pani ta toime talle otsusega määratud katseajal. Ka eelnevalt on temale mõistetud karistus hiljem täitmisele pööratud. Seega on süüdistatav oma käitumisega näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele ning kolleegiumil puudub siseveendumus, et vabaduses viibides süüdistatav suudab elada seaduskuulekat elu, et oleks prognoositav üldkasuliku töö edukas sooritamine. Vastavalt karistatuse õiendile on U.R-i aastate vältel karistatud ka narkootikumide ebaseadusliku tarvitamise eest / 4 kd. t.lk. 19-23/ ning narkosõltuvust kinnitab süüdistatav ise ka apellatsioonis. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav märkis, et on aru saanud sõltuvusest vabanemiseks ravi saamise vajadusest. Selline suhtumine on kindlasti positiivne ja võib olla esimeseks sammuks õiguskuuleka, normaalse elu elamiseks edaspidi, kuid kolleegiumi veendumuse kohaselt üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, kellel on sõltuvusprobleeme narkootikumide suhtes, isegi kui ta seda probleemi teadvustab. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et

§ 69

sätestatu ei võimalda kohaldada sellist osalist vangistuse asendamist üldkasuliku tööga nagu on taotlenud apellant. Tegemist on vangistuse asenduskaristusega.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
2. märtsi 2011 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA STEN LIND MALLE PREIMER 4