järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav G.A Isikukood: xxx; xxxxx Kaitsja Advokaat Alla Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 256 5 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.A
järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse (s.o 22.09.2010.a Pärnu Maakohtu otsuse nr 1-10-7818) järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (s.o 4 kuud vangistust) seega, lõplikuks karistuseks lugeda 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 480 (neljasaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta.
lg 4 alusel panna töö tegemise ajal kohustus järgida
§-s 75 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. 5 Välja mõista G.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 208,52 € ning tasu riigi õigusabi eest 95,88 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „G.A 1-11-menetluskulud“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Alla Raudsepp´ale riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 19.18 €. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK G.A süüdistatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 09.07.2011.a kella 01.40 ajal, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis alkoholijoobe seisundis Pärnumaal Vändra vallas x tee x km-l mootorsõidukit Belarus registreerimismärgiga x. G.A tuvastati kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest seerianumber ARAF-0003 väljahingatavas õhus alkoholi 1,35 mg/l, mõõtmise laiendmääramatus ± 0,12 mg/l, lõplik tulem 1,23 mg/l. Seega juhtis ta mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 1,23 mg/l, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3 p 1. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada G.A
424 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse (s.o 22.09.2010.a Pärnu Maakohtu otsuse nr 1-10-7818) järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (s.o 4 kuud vangistust) seega, lõplikuks karistuseks lugeda 8 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 480 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta.
69 lg 4 alusel panna töö tegemise ajal kohustus järgida
§-s 75 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 208,52 €, ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 95,88 € Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 15,98 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3,20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19,18 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 15,98 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.