1-09-556/11

(08260104830)Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi R.I ja Priit Kõlli süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9, 10 järgi ning Z.L süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9, 10 ja 215 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. märtsi 2009 otsus (Võru Kohtumaja) Apellatsiooni esitaja Süüdistatava R.I kaitsja advokaat Mall Saar Prokurör Riit Serikova Süüdistatav R.I isikukood XXX, elukoht XXX Varem kahel korral kriminaalkorras karistatud Kaitsja Mall Saar. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas: jätta Tartu Maakohtu
2. märtsi 2009 otsus muutmata ning R.I kaitsja Mall Saare apellatsioon rahuldamata. Välja mõista R.I-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Mall Saare poolt osutatud õigusabi eest 2600.70 krooni riigituludesse. R.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „R.I 1-09-556, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. septembrist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. oktoobrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. oktoobrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 25.03.2009 otsusega mõisteti R.I süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,9,10 järgi ning karistati 8 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 26.09.
10. Sama otsusega mõisteti süüdi ja karistati ka Z.L-i ja Priit Kõllit, kuid nende osas apellatsioone ei esitatud. Maakohus arutas R.I-le KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9, 10 järgi esitatud süüdistust selles, et tema: - ööl vastu 13.09.2008 tungis Võrumaal XXX koos Priit Kõlli ja Z.L-iga akna- ja ukseklaaside lõhkumise ja ukse avamise teel V. A. elumajja, kus lõi maaslamavale -2- kannatanule rusikaga pähe ja hiljem kaikaga kehasse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil elutoas riiulil asuva raamatu vahelt ära 6000 krooni sularaha; - olles varem toime pannud röövimise, tungis ööl vastu 22.09.2008 Võrumaal XXX koos P. Kõlli ja Z.L-iga koridori aknaklaasi eestvõtmise ja ukse avamise teel A. P. elumajja, kus olles eelnevalt näo maskmütsiga varjanud, nõudis A. P. raha, lõi voodis lamavale kannatanule rusikatega korduvalt näkku, pähe ja kehasse, kattis tema näo padjaga, sidus kannatanu käed ja jalad juhtmega kinni ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil magamistoa riidekapis asunud käekotist ära 6700 krooni sularaha ja köögis lauasahtlis asunud rahakottidest kokku 220 krooni sularaha ning toast mobiiltelefoni №kia 2600 väärtusega 1600 krooni, tekitades kannatanu A. P. varalist kahju kokku 8520 krooni. Seega pani R.I toime kaks sissetungimisega röövimist grupi poolt ja ühe nägu maskiga varjates, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 ja 10 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Maakohtus tunnistas R.I ennast temale esitatud süüdistustes süüdi ning avaldas kahetsust toimepandud kuritegude osas. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus luges karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaks asjaoluks aga kuriteo toimepanemist kõrges eas isikute suhtes. R.I on varasemalt karistatud kuritegude eest kahel korral, karistatus on kustumata. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametniku ja prokuröri arvamusega, et R.I tuleb karistada reaalse vangistusega vaatamata sellele, et kuritegude toimepanemise ajal oli ta 17aastane. R.I ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi ja ei ole hoidunud kuritegude toimepanemisest. Käesolevas kriminaalasjas oli kahe röövimise toimepanemises R.I initsiaator ja grupi liider, valmistades kuriteod üsnagi sihikindlalt ette ja oli jõhker mõlema kõrges eas kannatanu suhtes. Mõlema röövimise toimepanemisel oli just R.I see, kes õhutas Z.L-i ja P. Kõllit vägivaldsusele ning oli ise tarbetult vägivaldne mõlema kõrges eas kannatanu suhtes. Maakohus on seisukohal, et R.I suhtes ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada kergema karistusega ega vabastada teda tingimisi karistuse kandmisest. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu R.I kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse R.I-le mõistetud karistuse osas ning mõista R.I-le kergem karistus. Apellatsiooni põhjenduste järgi näeb KarS § 200 lg 2 karistusena ette vabaduskaotuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Põhjendamatu on R.I karistamine minimaalsest karistusest viie aasta võrra pikema vangistusega. R.I oli kuritegude toimepanemise ajal alaealine. Tal ei ole elus olnud vanemate tuge ja eeskuju. Tema x A. K. on korduvalt kriminaalkorras karistatud. R.I suhtes on kodus kasutatud füüsilist vägivalda. Antud asjaolu võib olla soodustavaks teguriks ka tema vägivaldsusele. Ta on andnud asjas õigeid ja tõeseid ütlusi, vähendamata enda kui kuritegude initsiaatori rolli. Ta on toimepandut siiralt kahetsenud. Kaitsja leiab, et kui vaevu täisikka jõudnud R.I hakkab kandma vangistust teadmisega, et ta peab olema vanglas 5 aastat ja 4 kuud, mis on natuke vähem kui 1/3 tema senisest elust, kaotab ta edaspidise suhtes lootuse ja motivatsiooni paranemise teele asumiseks. -3- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsiooni põhjendustest erinevalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohus on R.I-le karistuse mõistmisel lähtunud KarS § 56 sätetest ja toonud otsuses ära ka sellekohased põhjendused. Nii on maakohus arvesse võtnud seda, et kuigi süüdistatav oli kuriteo toimepanemisel 17aastane, on teda varem 2 korda kohtulikult karistatud. Kahe vanainimese suhtes toimepandud röövimise käigus kasutati kannatanute suhtes jõhkrat vägivalda. Vähetähtis ei ole see, et just R.I oli röövimise toimepanemise initsiaator ja selle toimepannud grupi liider. Sellise isiku süü on suur ja oluline on arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid. R.I on olenemata mõistetud karistustest jätkanud uute kuritegude toimepanemist, kusjuures on need muutunud jõhkramaks ja raskemaks. Taolisele isikule ei ole võimalik mõista kergemat karistust kui reaalne vangistus. Ka sellele on maakohtu otsuses viidatud. KarS § 200 lg 2 sanktsioon näeb ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse. Mõistes kaheksa aastase vangistuse, millest tal tuleb reaalselt ära kanda kaks kolmandikku, on maakohus piisavalt arvestanud karistust raskendavaid ja seda kergendavaid asjaolusid ning õigustatult lähtunud sanktsiooni keskmisest määrast. Arvestades raske ja vägivaldse kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei saa seda õigustada ei süüdistatava alaealisusega ega ka vanemate toe puudumisega nagu apellatsioonis väidetakse. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonis väljendatud arusaamaga nagu karistuse mõistmisel tuleks lähtuda sanktsiooni alammäärast. See ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, mis orienteerib kohtud lähtuma sanktsiooni keskmises määrast, mida maakohus on ka teinud. Aarne Sarjas Mati Kartau -4- Ago Kutsar