Obsah (6)
§ 76§ 25§ 61§ 65§ 68§ 262Toimik nr 1-07-8253 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. augustil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-8253 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta R.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõzov taotlus ja määrata tema poolt R.H-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,35 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,96 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista R.H-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. R.H tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(4)Viru Vangla esitas 04.07.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.06.2009 otsusega
§ 25
lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi
§ 61kohaldamisega ning karistatud 1 aasta vangistusega. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati Narva Linnakohtu 06.12.2005 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 1 aasta võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2006 1 päev karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.05.2010 ja lõpp 24.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.07.
- Kinnipidamisasutusest R.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sõltuvusi käsitleva programmi „Convictus“ ja võõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“ ning kristliku sõltusuvi käsitleva programmi „Igapäevane valik“. Vabanemisel soovib elama asuda xxx, kus omab ka sissekirjutust. Isikul on põhiharidus ja ehitaja elukutse. Ametlikult on töötanud xxx. Vahetult enne vangistust oli paar kuud arvel tööturul tööotsijana. K-raha andmetel nõudeid ca 1289 eurot. Vabaduses on tarvitanud alkoholi tähtpäevadel ja narkootikume. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemise korral elama oma pere juurde aadressil xxx kahetoalisesse korterisse, kus siis elaks viis inimest. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kinnipeetava pere on nõus R.H-le vabanemise korral osutama materiaalset toetust. R.H käitumist vabaduses võivad mõjutada tema kriminaalne tegevus- isik on alates 2003.aastast 3 korda kohtu poolt karistatud kriminaalkorras ja 11 korda väärteokorras (
§ 262, § 218, AS § 70, NPAS § 15´1).
R.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, kuni karistrusaja lõpouni on jäänud 5 kuud. Karistusaja ärakandmisel vabaneb süüdimõistetu ilma igasuguseta kontrollita. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Isikul on elukoht. Vanglas on ta kasuliku tegevusega hõivatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et R.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest (kelmus, vargus). Isikut on varem karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab R.H karistust katseajal toime 2
(4)pandud röövimise katse eest. Seega on näha, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, viimase kuriteo puhul on lisandunud vägivald grupi poolt ja toimepanemine ettekavatsetult. Samas Viru Maakohtu 14.05.2010 kohtumäärusest (isiklik toimik lk 2) on näha, et kinnipeetav ei ilmunud viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisele ning ta kuulutati tagaotsitavaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 10-14) on näha, et R.H on väärteokorras 11 korral karistatud, nendest 1 korral Alkoholiseaduse alusel, 2 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel ja 5 korral väheväärtusliku asja varguse eest ning 2 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus R.H puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et R.H on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetavat karistati kartserisse paigutamisega töölt keeldumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse jooksul on R.H läbinud sõltuvusi käsitleva programmi „Convictus“ ja võõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“ ning kristliku sõltusuvi käsitleva programmi „Igapäevane valik“. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab R.H-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 23.11.2016. Vabanedes on R.H kindel elukoht oma pere juures aadressil xxx. Kinnipeetaval vabanedes puudub garanteeritud töökoht. Vabanedes on kinnipeetavat nõus materiaalselt toetama tema pere. Kinnipeetava vanemad töötavad ametlikult. Arvestades R.H poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (muuhulgas viimane I astme röövimise katse), tema käitumist vabaduses(katseajal uus kuritegu) on kohus seisukohal, et R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba korra karistusest vabastatud, kuid pani toime uue kuriteo. Katseajal viibides oli isikul lähedaste toetus ja elukoht, kuid see ilmselt ei piisa uute süütegude toimepanemisest ärahoidmiseks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded (1289 eurot) võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Seaduseandja poolt ei ole seadusega loodud võimalus allutada käitumiskontrollile pärast karistusaja lõppemist. Järelikult ei ole põhjendatud asendada karistusjärgne kontroll ennetähtaegse vabastamise instituudiga. Kohus ei poolda prokuratuuri seisukohta, et süüdimõistetut tuleb vabastada enne tähtaega peamiselt sel põhjusel, et varsti ta vabaneb ilma kontrollile allutamata. Kohus rõhutab, et
§ 76lg 3 alusel võtakse arvesse kõigepealt toimepandud kuriteo asjaolusid.
Kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu pani toime esimese astme varavastase kuriteo, mille käigus kasutas kannatanu suhtes vägivalda. Süüdimõistetu on karistatud sankstsiooni alammäärast (3 aastat) veelgi väiksemal määral (1 aastat vangistust), mida vähendati 8 kuuni. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine riivaks kannatanu õiglusetunnet. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 3
(4)vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu R.H temale Viru Maakohtu 12.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 01.10.2011 №oremreferent Liivi Õun 4
(4)