(4)Viru Vangla esitas 07.07.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.09.2007 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1,3, § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise algus 26.09.2007 ja lõpp 25.03.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.07.
2. Viimati arutati E.F-i ennetähtaegse vabanemise küsimust Tartu Maakohtus 15.10.
3. Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest ja määrati, et vanglal on õigus uuesti esitada materjalid E.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks 8 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Määrus jõustus 08.11.
4. Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 08.07.
5. Kinnipidamisasutusest E.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Alates 10.06.2011 töötab kinnipeetav väljaspool avavanglat OÜ VKG Energia soojusvõrkude tehnilise ekspluatatsiooni kaevude puhastajana. Isik lõpetas Tartu vanglas 11.klassi. Vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening grupitööna“, programmis „Õige hetk“. Vabanemisel asub elama aadressile xxx, kus elas koos ema ning õdede-vendadega ka enne vangistust. K-raha andmetel võlgnevusi 2196,01 eurot. Vabanedes kindel töökoht puudub. Kinnipeetavat on karistatud kuritegude eest, mille eesmärk on majandusliku kasu saamine (vargus, rööv). Käesoleva kuriteo sooritas katseajal. Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemise korral elama emale kuuluvasse 4-toalisesse korterisse aadressil xxx. Vabanedes kindel töökoht puudub. Kinnipeetava vanaema on nõus E.F-i vabanemisel rahaliselt toetama. E.F-i käitumist vabaduses võivad mõjutada alkoholi tarbimine, soov oma majanduslikku olukorda parandada ebaseaduslikul viisil, kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos tarvitati alkoholi ja sooritati kuritegusid. Varasem kriminaalhooldus kulges probleemidega. Kuna E.F rikkus KarS § 75 sätestatud ontrollnõudeid ning sooritas kriminaalhooldusperioodil uue kuriteo, siis ei täitnud E.F-ile määratud kriminaalhooldus oma eesmärki. E.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Soovib leisa endale töökohta Tallinnas või Tartus. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem kriminaalhooldusele allutatud olnud, rikkus nõudeid ja pani toime uue kuriteo. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Süüdimõistetul on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Vanglas on ta hõivatud kasuliku tegevusega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et E.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2

(4)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud nii varavastaste kuritegude toimepanemise eest (vargus) kui ka avaliku orra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt. Isikut on varem karistatud ka tingimusliku karistusega, katseajal rikkus käitumiskontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab E.F karistust katseajal toime pandud röövimise ja asja omavolilise kasutamise eest. Seega on näha, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, viimase kuriteo puhul on lisandunud vägivald grupi poolt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-10) on näha, et E.F-i on väärteokorras 5 korral karistatud, nendest 4 korral Alkoholiseaduse alusel ja 1 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus E.F-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et E.F on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetavat karistati noomitusega keelatud eseme valmistamise ja omamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse jooksul on E.F osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening grupitööna“, programmis „Õige hetk“. Alates 10.06.2011 töötab kinnipeetav väljaspool avavanglat OÜ VKG Energia soojusvõrkude tehnilise ekspluatatsiooni kaevude puhastajana. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab E.F-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 28.06.2015. Vabanedes on E.F kindel elukoht oma ema juures aadressil xxx alevikus. Vabanedes kinnipeetaval kindel töökoht puudub. Kinnipeetava vanaema on nõus E.F-i vabanemisel rahaliselt toetama. Arvestades E.F-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (muuhulgas viimane I astme röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal käitumiskontrollnõuete rikkumine ja uus kuritegu) on kohus seisukohal, et E.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta E.F-ile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded (2196,01 eurot) võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal rasket kuritegu toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 3

(4)vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76,