, § 263 p 1, § 266 lg 2 p 2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Grjazev Süüdistatav Aleksandr Andrejev (A.U) Elukoht xxx, isikukood xxx, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx. Varasem karistus: - 20.05.2003.a Narva Linnakohtu poolt
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 09.05.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada Aleksandr Andrejev süüdi
Tunnistada Aleksandr Andrejev süüdi
Vastavalt
lg 1, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Aleksandr Andrejevile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada 1 1-11-6034 Aleksandr Andrejevit vangistusega 1 (üks) aasta. Arvata
kuni 09.05.2010.a., s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 2 alusel mõistetud vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva pöörata osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmned kaheksa) päeva
lg 1,3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui Aleksandr Andrejev ei pane toime kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. ning
lg 2 p-s 1, 2, 8 ettenähtud kohustusi: - Aleksandr Andrejev peab heastama xxx´ile kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 1713 (üks tuhat seitsesada kolmteist) krooni (ehk 109,49 eurot) täies ulatuses 09.12.2012. aastaks; - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - osalema sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldusametniku valikul Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 09.06.2011.a. Aleksandr Andrejevile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. KrMS § 3101 ning Võlaõigusseaduse § 1055 alusel rahuldada kannatanu xxx taotlus lähenemiskeelu kohaldamise kohta. Kohaldada kannatanu ning tema pere eraelu kaitseks Aleksandr Andrejevi suhtes lähenemiskeeldu ning keelata Aleksandr Andrejevil kolme aasta jooksul läheneda xxx ja xxx lähemale kui 100 meetrit. Lähenemiskeelu algus 09.06.2011.a. Lähenemiskeelu rikkumine toob kaasa kriminaalvastutuse
Xxx´i tsiviilhagi rahuldada ning mõista Aleksandr Andrejevilt välja kannatanu Xxx´i (sünd. xxx, elukoht Xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1713 (üks tuhat seitsesada kolmteist) krooni (ehk 109,49 eurot). Rahuldada kannatanu Xxxi, ik xxx, elukoht Xxx taotlus ning mõista Aleksandr Andrejevilt välja Xxxi kasuks kannatanule osutatud õigusabi eest 319 (kolmsada üheksateist) eurot. Asitõendid: tüll (3,5m*2,80m), mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiurummis (22.10.2010.a. asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 105) – tagastada omanikule Xxx´ile kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaat Jekaterina Jevšina taotlus ning mõista talle riigieelarvest 2 1-11-6034 kaitsjatasu Aleksandr Andrejevile 03.06.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 4 senti, millest käibemaks on 19,17 eurot. Mõista Aleksandr Andrejevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina eeluurimisel osutatud õigusabi eest 251 (kakssada viiskümmend üks) eurot 48 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 81 (kaheksakümmend üks) krooni 50 senti (ehk 5,21 eurot), spetsialisti viibimise eest 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni (ehk 23,01 eurot), kaitsja Jekaterina Jevšina 31.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 6 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina 03.06.2011.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 4 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aleksandr Andrejev, 1-11-6034, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 04.07.2011.a KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Aleksandr Andrejev'it südistatakse selles, et tema 07.05.2010 kella 20.30 paiku, olles alkoholijoobe seisundis, viibides avalikus kohas, nimelt xxx maja juures, saanud kokku kannatanu Xxx'ga (sünd. xxx), hakkas pärima tema käest, kus asub A.Andrejev'i tütar Xxx. Saanud vastuse, et ta ei tea, kus Xxx asub, haaras A.Andrejev Xxx'l juustest kinni, paiskas ta maha, rebides seejuures välja juuksesalgu (t.l. 4), millega põhjustas kannatanule Xxx'le füüsilist valu ja tekitas talle pealaenaha pindmise vigastuse (t.l. 6). Samal ajal Narvas, Tiimani 14 maja juures viibis Xxx, kes nägi pealt Aleksandr Andrejevi tegevust ja kelle rahu oli sellega rikkutud. Oma tahtlike tegudega pani Aleksandr Andrejev toime rahu või avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.t.
Samuti Aleksandr Andrejev'it südistatakse selles, et tema 07.05.2010 kella 20.35 paiku, olles alkoholijoobe seisundis, viibides avalikus kohas, nimelt xxx maja juures hakkas nõudma, et kannatanu Xxx viiks teda oma korterisse. Kartes füüsilise vägivalla jätkumist süüdistatava poolt, viis Xxx A.Andrejev'i oma elukohta - kannatanule Xxxe kuuluvasse korterisse aadressil Xxx ja tegi oma võtmega korteri ukse lahti. Pärast seda, tungis A.Andrejev ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt kannatanu Xxxe kuuluvasse korterisse. 3 1-11-6034 Oma tahtlike tegudega pani Aleksandr Andrejev toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, vägivallaga, s.t.
Samuti Aleksandr Andrejev'it südistatakse selles, et tema 07.05.2010 kella 21.00 paiku, olles alkoholijoobe seisundis, pärast ebaseadusliku sissetungimist ja viibides kannatanu Xxx'ile kuuluvas korteris aadressil Xxx, põhjuseta tungis kannatanu Xxx'ile (sünd.xxx) kallale ning korduvalt lõi teda käega ja jalaga vastu nägu, pead ja keha, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas talle näo ja pea hematoome ning rindkere põrutuse (t.l. 11, 13). Aga samuti lõi A.Andrejev oma tütart kannatanut Xxx't (sünd. 1994) käega vastu pead, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Viibides kannatanu Xxx'i korteris ning Xxx'i ja Xxx peksmise käigus, vigastas A.Andrejev kannatanu Xxx'i korteri siseukse ja kardinatülli, mille kohta kannatanu Xxx on esitanud tsiviilhagi summas 1713,08 krooni ehk 109,49 eurot. Oma tahtlike tegudega pani Aleksandr Andrejev toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.t.
II Kohtuistung Süüdistatav Aleksandr Andrejev tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult ning nõustus tsiviilhagiga. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Kannatanu Xxx selgitas kohtus, et tema lapsed– Xxx ja Xxx läksid külla. Kella üheksa paiku õhtul helistas talle tütar. Ta sõitis sinna ja leidis eest järgmise pildi: hulk läbipekstud lapsi, politsei, majanaabrid. Küsimusele, mis juhtus, talle keegi mingeid konkreetseid selgitusi ei andnud, kuni süüdistatava tütar hakkas läbi pisarate, kahe politseiniku juuresolekul selgitama, mis juhtus. Nad läksid koeraga jalutama, neile tungis kallale Xxx isa, tungis korterisse sisse ja hakkas tema poega peksma. Pärast lõi tema tütart. Korterisse sisenes süüdistatava tuttav ja palus peksmine lõpetada. Andrejev ei reageerinud millelegi ja jätkas peksmist. Tema poeg istus pärast seda juhtumit kaks nädalat kodus ja koolis ei käinud. Ta käis koos pojaga traumapunktis. Psühholoogi jaoks tal raha ei ole, ta ei saa seda endale lubada. Nendest sündmustest rääkisid talle tema poeg ja tütar. Arvab, et see oli eriline sadism Andrejevi poolt. Ta peksis kõik läbi. Kõik peksmisjäljed on fikseeritud ja ütlused olid politseile antud. Kui ta korterisse tuli, nägi, et poja T-särk oli üleni verine, terve vasak pool oli sinine, nägu oli paistes. Ta ei näinud seal alkoholi tarvitamise jälgi. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: Kannatanu Xxx ütlused (lk 1-5); kannatanu Xxx /Xxx/ ütlused (lk 33-36, 88-90) ; kannatanu Xxx ütluste ja olustiku seostamise protokoll (lk 75-80); kannatanu Xxx'i ütlused (lk 39-43); tunnistaja Xxxˇi /Xxx/ ütlused (lk 29-32); tunnistaja Xxx ütlused (lk 46-50); kannatanu Xxx ütlused (lk 54-57); kannatanu Xxx ütlused (lk 51-53); tunnistaja Xxx'i ütlused (lk 58-60); tunnistaja Xxx'i ütlused (lk 71-74); asitõendi vaatlusprotokoll (lk 81-86); dokumentaalne tõend (SA Narva Haigla tõend, tervisekaardi koopia, müügitellimus) (lk 6, 7-8, 13, 91); kahtlustatav Aleksandr Andrejev'i ütlused (lk 20-24, 61-66); joobeseisundi kontrollimise protokoll (lk 14) III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite 4 1-11-6034 hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Aleksandr Andrejevi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises
ja 266 lg 2 p 2 järgi, on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Samas on kohus seisukohal, et kannatanu Kisseljova peksmise episood (
järgi) peab olema hõivatud
§-ga 121. Kohus asub seisukohale, et Andrejevi poolt toimepandud kannatanute peksmine (vaatamata sellele, et üks kannatanu oli pekstud tänaval, teised aga korteris) on vaja kvalifitseerida
järgi ning selline tegevus ei vaja eraldi kvalifitseerimist
Kohus asub seisukohale, et Andrejevil oli üks ja ühine tahtlus, et peksta kannatanuid seoses tema poolt väljamõeldud pretensioonidega ning süüdistataval puudus tahtlus rikkuda avaliku korda. Kohus pöörab siinkohal tähelepanu sellele asjaolule, et peksmise juures kolmandaid, konfliktisse mittepuudutavaid isikuid, ei viibinud. Andrejevi süü on tõendatud kannatanute ning tunnistajate ütlustega ning samuti ülalnimetatud dokumentaalsete tõenditega. Andrejev ise ei eita oma süüd, mis on samuti tema süü tõendiks. Kõik need tõendid on teineteisega kooskõlas ning kinnitavad Andrejevi poolt kuritegude toimepanemise asjaolusid. Kohus on seisukohal, et Andrejev pani
Vastavalt
-le, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav pani tahtlikult toime kaks teise astme kuritegu.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus varasemat karistamatust ning ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Süüdistatava Andrejevi karistuse kergendavaks asjaoluks
mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Andrejevi karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest tema poolt toimapandud kuriteod on väljakutsuvad ning näitasid tema erilist lugupidamatust teiste isikute kehalisele puutumatusele. Tegemist on purjus täisealise poolt mitu oluliselt läbipekstud alaealistega. Selleks, et peksta võõraid isikuid läbi, pidas Andrejev võimalikuks isegi tungida võõrasse korterisse. Selline käitumine peab olema eriti taunitav. Sellega seoses on kohus seisukohal, et üksnes vangistusega on võimalik mõjutada Andrejevit edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. 5 1-11-6034 Kohus on seisukohal, et arvestades süüdimõistetu puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning õiguskorra kaitsmise huvides, on otstarbekohane mõista Andrejevile
Võttes arvesse seda, et Andrejevil on pere, alaline elukoht ning töökoht, peab kohus võimalikuks pöörata mõistetud vangistus täitmisele vaid osaliselt. Samas, et tagada alaealiste kannatatanute Xxxide ohutust, rahuldab kohus nende esindaja Xxxi taotluse lähenemiskeelu kohaldamise kohta. V Tsiviilhagid KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Xxx esitas Andrejevi vastu tsiviilhagi summas 1713 (üks tuhat seitsesada kolmteist) krooni (ehk 109,49 eurot). Süüdistatav hagile vastu ei vaielnud, nõustus tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagi rahuldada. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Innokenti Menšikov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.