4-11-196/14

4-11-196 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2011.a, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-11-196 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi Kaebuse esitaja H.J kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnavanem Alvar Villi poolt 30.12.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,10,013742 KarS § 218 lg 1 järgi H.J (IK 38004124211; elukoht: xxxxxxxx) Kaebuse esitaja kaitsja van.-adv. Heldur Otti kokkuleppel Kohtuvälise menetleja ametnik Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Tambet Tali Juhindudes V™S § 2, § 38, § 132 p 2, § 133-135, kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Jätta kaebus rahuldamata. Samas tühistada Lääne Prefektuuri 30.12.2010.a väärteoasjas H.J suhtes tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,013742 täies ulatuses ja teha uus otsus, millega süüdi tunnistada H.J KarS § 218 lg 1 alusel ja karistada teda 20 trahviühiku ulatuses, s.o 76.69 eurot (1200 krooni). Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220105377767. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse kohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate 1 / 15 4-11-196 kuludega. 2. Menetluskulud Menetluskulud, s.o toimiku koopiate ja õigusabi kulud, jätta süüdimõistetu H.J kanda. 3. Asitõend pilt (tlk 87) jätta kohtutoimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 27. juuni 2011.a kell 15:00. Kohtuotsuse peale edasikaebamisel motiveeritud kohtuotsus kättesaadav: alates 06. juulil 2011.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 1. Süüdistus ja kohtuvälise menetleja otsus 01.12.2010.a on koostatud väärteoprotokoll, milles on esitatud H.J-ile süüdistus selles, et tema 16.10.2010 kella 23:30 ajal Kesa tee 1, Tammiste külas Sauga vallas Pärnumaal rikkus ära kortermaja trepikojas Laine Tagami uksemati väärtusega 100 (sada) krooni, millise teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, rikkudes KarS § 203 nõudeid ja see tegu on antud süüdistuse järgi kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 alusel. 30.12.2010.a üldmenetluse otsusega karistati H.J kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest KarS § 218 lg 1 alusel 20 trahviühiku ulatuses, so summas 1200 krooni. 2. Kaebuse sisu 14.01.2011.a esitas H.J kohtule kaebuse antud kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kokkuvõttes kaebuses leitakse, et antud väärteoasjas ei ole võimalik tuvastada menetlusaluse isiku käitumises ühtegi süüteo koosseisu tunnust ja seetõttu tuleb otsus tühistada täies ulatuses ja väärteomenetlus lõpetada V™S § 132 p 3, § 29 lg 1 p 1 alustel. Kaebuses samuti taotletakse menetlusaluse isiku menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuses leitakse, et 2 / 15 4-11-196 kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt menetlusnorme V™S § 150 lg 1 kohaselt. Nimelt, otsuses on toodud väärteo kirjeldus umbisikulises vormis, otsust ei ole põhistatud ja rikutud on seega V™S § 74 lg 1 nõudeid. Kaebuse esitaja samuti leiab, et otsuses on väljutud väärteoprotokolli piiridest. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoasja materjalidest teadaoleva pinnalt ei ole tegemist mitte ainult kaebuse esitajat šokeeriva süüteo kirjeldusega, vaid selle kaudu avaldub ka füüsilist ja õiguslikult kohtuvälise menetleja poolt väidetava süüteo toimepanemise absurdselt võimatu tuvastamine ja selle inkrimineerimine menetlusalusele isikule. 3. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja jäi oma kirjalikus vastuses tehtud otsuse juurde, leides, et H.J süüdistus on tõendatud tunnistajate ütlustega. 4. Kohtuistungil uuritud tõendid 4.1. Kohtuistungil ülekuulatud isikute ütlused: Tunnistajad Laine Tagam, Kati Rahnel, Kadri Morin ja Kersti Pärnpuu andsid ütlusi selle kohta, et H.J ja Laine Tagami vahel on juba paar aastat kestnud pingeline läbisaamine. Tunnistaja Laine Tagam andis ütlusi selle kohta, et süüdistuses toodud ajal kuulis ta ukse taga H.J häält ja kui lõpuks õnnestus tal uks avada, lahkusid võõrad naisterahvad tema ukse tagant H.J korterisse ja viimane, kes korterisse läks oli H.J. Järgmisel päeval leidis pildi oma postkastist. L. Tagam, Tiina Kalda ja K. Morini andsid ütlusi, et nad nägid ise, et uksemati külge olid jalanõud kinni liimitud. Kohus kuulas üle ka alaealised tunnistajad Joosep Morini ja Kertu Järve. Kohus arvestab Kertu Järve puhul 08.06.2011.a antud ütlusi, kuivõrd 31.05.2011.a kuulati ta istungil üle ekslikult lastekaitsetöötajata ja selles osas ka ekslikult kohtumenetluse poolte poolt vastuväiteid ei esitatud. J. Morin ja K. Järv andsid ütlusi selle kohta, et nad nägid L. Tagami ukse taga jalanõude liimimise tegevust uksemati külge. Ukse taga olid võõrad naisterahvad, kellest tundsid siiski ära H.J. Midagi tehti ka ukselukuga ja lõpuks pandi L. Tagamile midagi postkasti. J. Morin andis ütlusi, et liimimise juures oli H.J käes musta värvi liimipüstol. Kohus kuulas üle ka kuue aastase Grete Pärnpuu. Tunnistajad Rita Nukk, Anu Muinaste, Diana Keso, Andrei Tuhkru ja menetlusalune isik H.J andsid ütlusi, et nende teada sünnipäeval olijatest keegi L. Tagami uksemati külge jalanõusid liimimas ei käinud. 3 / 15 4-11-196 4.2. Kohtuistungil avaldatud dokumentaalsed tõendid 4.2.1. Kohtuvälise menetleja väärteotoimikust: - tlk 1 politsei väärteotoimikust 30.12.2010.a otsus H.J karistamise kohta käesolevas asjas - tlk 2 ja pöördel väärteoprotokoll koos süüdistusega - tlk 3 ja pöördel on menetlusaluse isiku H.J ülekuulamise protokoll - tlk 4-5 tunnistaja L.Tagami ütlused - tlk 6-7 pööretel tunnistaja K.Rahneli ütlused - tlk 8-9 pööretel tunnistaja K.Pärnpuu ütlused - tlk 10-11 pööretel tunnistaja K.Morini ütlused - tlk 12-13 emailide koopiad, mille kohaselt D. Keso kirjutab K. Rahnelile: „[…] Tead, ka mina leian, et see on täielik lasteaed, kahjuks ma ei saa suuri inimesi ümber kasvatada. Mina ütlesin neile, et ärgu tehku, milleks mängida lolli, aga noh, tundub, et said sellest hoopis hoogu […].“ - tlk 14-15 H.J vastulause - tlk 16 H.J karistusregistri teatis 4.2.2. Kohtutoimikust: - tlk 3-6 kaebus, tlk 7 – 8 lisas on vastulause - tlk 16 vastus politseist 28.01.2011 arvamusena kaebuse suhtes - tlk 31 koopiate kulu kohta avaldus kaitsjale - tlk 61-63 emailide koopiad. Need sisaldavad H.J avaldust politseile K. Pärnuu ja K. Morini laste tegevuse peale ja emaili vahetust. Emailide kohaselt, K. Pärnpuu ja K. Morin vabandavad oma laste käitumiste pärast ja märgivad, et edaspidi oleksid nad tänulikud kui võimalikult koheselt lastega seotud probleemide puhul H.J nende poole pöördutaks. Kuivõrd antud juhul oli juhtumist ja sellest teada saamisest möödas pea 1,5 kuud. - tlk 89-90 26.09.2010 KÜ Kesatee hagiavaldus H.J vastu tsiviilasjas nr 2-10-46771 - tlk 92-100 12.11.2010 kostja H.J vastus KÜ Kesatee hagile - tlk 102-106 10.01.2011 kostja H.J seisukoht hageja arvamusele - tlk 107-108 31.03.2011 eelistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-10-46771 - tlk 109 ja pöördel kohtuvälise menetleja 25.11.2010.a otsus H.J karistamise kohta 17.09.2010 toime pandud väärteos KarS § 218 lg 1 järgi Kohtuvaidluses kaitsja H. Otti taotles H.J suhtes tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, kuna väärtegu ei ole tõendatud ja muuhulgas seeläbi on rikutud ka oluliselt menetlusnorme. Kaitsja taotlusi toetas ka H.J. Kohtuväline menetleja T. Tali leidis, et H.J süü on tõendatud esitatud süüdistuse järgi ja juhul, kui kohus leiab, et on rikutud otsuse tegemisel oluliselt menetlusnorme, taotles T. Tali, et sellisel juhul kohus teeks ise uue otsuse H.J süüdimõistmise kohta. 4 / 15 4-11-196 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kui kohtuvälise menetleja tegevuses ilmnevad olulised menetlusnormide rikkumised, siis tuleb otsus tühistada (Väärteomenetluse seadustik komm va, 2007, lk 177). Kohus uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja kohtul tuleb teha uus otsus olulise menetlusnormi rikkumise tõttu, sest kohtuvälise menetleja otsus ei ole kooskõlas V™S § 74 lg 1 p-ga 8. Arvestades V™S § 150 lg 1 p 7, ei ole menetleja põhjendatud, miks vastulauset ei arvestata, ehkki eraldi ja ainult sel juhul motivatsiooni esitamise nõue kohtuvälise menetleja otsusele tuleneb otseselt V™S § 74 lg 1 p-st 8. Nimetatud puudustele on sisuliselt viidanud ka kaitsja. Ehkki kohus vaatab asja läbi ab ovo põhimõttel, kas nõustudes kohtuvälise menetleja resolutsiooniga või mitte, on siiski õigusriigis isiku süüditunnistamisel antud kohtuvälise menetleja resolutsioonini jõudmine olnud ilmselt ebakorrektne, seetõttu tühistab kohus selle otsuse ja teeb ise uue V™S § 132 p 2 alusel. Lisaks, mis puudutab kaitsja väidet, et kohtuvälise menetleja otsus on impersonaalne, on see väide osaliselt ülereageeritud. Otsusest on selgelt arusaadav, kes on süüdimõistetud, kellele on esitatud 01.12.2010 väärteoprotokolli alusel süüdistus, mille alusel on teinud kohtuväline menetleja otsuse H.J karistamiseks KarS § 218 lg 1 alusel. V™S § 74 lg 1 p 6 kohaselt esitatakse ka otsuses väärteo lühikirjeldus, selles osas kohus nõustub kaitsjaga, et otsuses toodud väärteo lühikirjeldus ei ole korrektne, sest see on impersonaalne ja ei ole arusaadav, milliseid tegevusi just H.J-ile väärteoprotokolli alusel inkrimineeritud on. Kuid nagu kohus eelpool märgitud, korvab kohus nimetatud puudused sellega, et teeb käesolevas asjas ise uue otsuse. 2. Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et H.J-ile esitatud süüdistus KarS § 218 lg 1 järgi on täielikult tõendatud kohtuistungil uuritud tõenditega. Seda tõendavad eeskätt kogumis Laine Tagami, Kertu Järve, Joosep Morini, Kersti Pärnpuu, Kadri Morini ja Kati Rahneli kohtuistungil antud ütlused ning asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 84 pöördel – 85, 87). Kohus on seisukohal, et antud asjaolude mõistmisel on oluline tuvastada kontekst, milles sündmused aset leidsid, on arenenud ja kulgenud. Kohus on seisukohal, et L. Tagami, Kadri Morini, Kersti Pärnpuu ja Kati Rahneli kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud H.J motiiv midagi ebaviisakat L. Tagami vastu korda saata. Tähtis on ka see, et nende isikute kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust kinnitab ka see, et nad on andnud kohtueelsel uurimisel samaseid ütlusi. Kooskõlas RKL nr 3-1-1-2-08 ei rakendata väärteomenetluses ristküsitluse põhimõtteid, sellest tulenevalt võib kohus viidata täiendavalt ka selle tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud usaldusväärsetele ütlustele, kui need riimuvad usaldusväärsete tõendite kogumiga. 5 / 15 4-11-196 Samuti käesolevas asjas puudub igasugune vaidlus selles, et H.J ja L. Tagami vahel on pingeline läbisaamine juba paar aastat. Lisaks kinnitavad seda muuhulgas ka L. Tagami, K. Pärnpuu ja K. Rahneli ütlused. Vaidlus puudub ka selles, et L. Tagam alguses otsis uue naabriga kontakti ja head läbisaamist, kuid see ei õnnestunud, kuna H.J ja A. Tuhkru ei olnud sellega erinevatel põhjustel nõus. Uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumuse kohaselt on H.J ja L. Tagami puhul tegemist äärmiselt erinevate isiksustega, kel erinevad väärtushinnangud ja tõekspidamised. L. Tagami ütluste kohaselt ei ole tal teada teisi peale H.J, kes temasse nii halvasti suhtuks. Teistel korteriühistu liikmetel L. Tagamiga probleeme ega tülisid ei esine. Kohus märgib, et head kombed ja tavad eeldavad seda, et kui on tegemist ka äärmiselt erinevate isiksustega, lahendatakse erimeelsused kultuurselt ja otsitakse mõistlikke kompromisse, et subjektiivsed erimeelsused ei väljenduks objektiivses reaalsuses mingite negatiivsete tegevuste näol. Kui analüüsida tõendeid kogumis, H.J ütlusi ja vastulauset, tuleb asuda seisukohale, et H.J ei ole seni piisavalt rahuldavalt pingutanud, et erimeelsusi L. Tagamiga kultuurselt ja viisaka inimese kombel lahendada. Oma vastulauses politseile kirjutab H.J (tlk 14):“ […] Aastaid tagasi, kui kolisin Kesa teele oma korterisse, asus Laine kohe sõbrannatsema (kutsus enda juurde kohvile ja veini jooma, käis ukse taga probleeme rääkimas, tahtis minu lapsel niite kõrvast välja tõmmata jne). Ühesõnaga jube tüütus, kellel oli ilmselt igav elu. Püüdsin hoida võimalikult eelmale sellest pläkutamisest ja piirdusin kiire terega, kui kohtasin Lainet. […]“. Samuti on vastulauses viidatud halvustaval toonil, et L. Tagamil on armuke ja käesolevasse vaidlusse mittepuutuvale kanalisatsiooni teemale ja kohus tsiteerib: “ […] Tänaseks on tekkinud meie külas põhiseltskond ehk siis Laine Tagam, Kati Rahnel, Kersti Pärnpuu ja Kadri Morin, kes istuvad tihtilugu koos alkoholiga ning mõtlevad välja uusi lugusid, kuidas nendele mitte meeldivatel inimeste elu ebameeldivamaks muuta […].“ (tlk 15). Kohus on seisukohal, et ei ole viisakas end nõnda väljendada mitte ühtegi inimese suhtes nagu ta on teinud seda L. Tagami suhtes, iseäranis ka politseile. See on vastuolus heade kommete ja tavadega ning näitab isiku suhtumist. Antud väärteo asjaolude pinnalt tuleb järeldada, et siiski ei piirdunud H.J edaspidi üksnes viisaka terega või lisaks muu viisaka käitumisavaldusega nagu on viidatud vastulauses. Selline negatiivne subjektiivne suhtumine on avaldanud ka reaalset kahjustavat mõju väljapoole. Vastulauses on jälgitav H.J ebaviisakas kõnepruuk ja see annab alust kohtule teha järeldusi ka isiku võimalikust käitumisest tõendite kogumi alusel. Sellistele isikuomaduste esinemisele H.J puhul on sisuliselt viidanud ka mitmed tunnistajad. Eeltoodu alusel on kujunenud kohtul uuritud tõenditest ka siseveendumus, et H.J oli motiiv, võimalus ja soovi midagi ebaviisakat L. Tagami vastu teoks teha nagu nt ka käesolevaga on talle süüdistuses inkrimineeritud uksemati rikkumine. Lisaks kohus leiab, et modus operandi jõustunud 25.11.2010.a väärteootsus (tlk 16, 109) tõendab, et H.J on kalduvus ebaviisakalt lahendada 6 / 15 4-11-196 tekkinud probleeme - samuti teise isiku vara rikkumisega KarS § 218 järgi. Järelikult ka see otsus tõendab kogumis teiste tõenditega H.J-ile esitatud süüdistust. H.J negatiivse suhtumine võib seega väljenduda ka reaalsetes kahjustatavates käitumisaktides. Väited, et just nagu L. Tagam oleks käitunud ebaviisakalt H.J, A. Tuhkru ja D. Keso ütluste kohaselt, on siiski paljasõnalised väited, mille kinnituseks ei ole ühetegi usaldusväärset tõendit. Samuti on H.J, A. Tuhkru ja D. Keso ütlused ebausaldusväärsed, kuivõrd neid ei kinnita usaldusväärne tõendite kogum. Kohtule jäävad arusaamatuks ka A. Tuhkru ütlused muuhulgas selle kohta, kuidas ta leiab, et temal kui lapsevanemal on igati õigus jätta kuue aastane laps koridori üksi nutma, kuid samas ei tohi sellele sündmusele ükski võõras reageerida lapse abistamisega. Kuid kohus rõhutab, et kõik need L. Tagami vastu suunatud väited on paljasõnalised ja tõendamata ning eeltoodu järgi ka sisemistes vastuoludes. Kohus tuvastab K. Pärnpuu ütluste kohaselt, et ka A. Tuhkru ütlused ei lähe kokku sellega, et K. Pärnpuu sõnutsi ütles A. Tuhkru talle naerdes, et hoopis tema liimis – lisaks seegi seab kahtluse alla A. Tukru ütlused. Ehkki L. Tagami, K. Järve ja J. Morini ütluste kohaselt on tuvastatav vastupidine, et väärteo pani siiski toime H.J, ei haaku A. Tuhkru ütlused ka kuidagi usaldusväärsete tõendite kogumiga. Kohtul on seetõttu alust arvata, et A. Tuhkru ei soovinud oma elukaaslase H.J vastu tõeseid ütlusi anda, mistõttu tuleb tema ütlused kogumis lugeda ebausaldusväärseteks ja mitte võtta neid kohtuotsuse aluseks. Seetõttu ei ole võimalik rahuldada H.J kaebust ka vastulauses toodud seisukohtade järgi, kuivõrd väited justkui alusetust väärteo süüdistusest on täielikult kummutatud usaldusväärsete tõendite kogumiga. Kohus leiab, et ka D. Keso ütlused ei ole usaldusväärsed. Esmalt andis D. Keso kohtus ütlusi, et ta ei oska midagi kõnesoleva sündmuse kohta öelda, ta pole midagi näinud ega kuulnud. Üksnes kohtu küsimuste peale hakkas D. Keso rääkima, üldiselt põigeldes ka siis kohtu küsimustest kõrvale. Siiski kohus tuvastas, et antud vaidlusaluse sündmuse kohta on D. Keso emaili kirjutanud (tlk 12-13), talle on helistatud sellega seoses, mille peale oli ta ärritunud ja ta oli ka A. Tuhkru sünnipäeva peol. Kohus leiab, et H.J süüdistuses viidatud sündmusele oli küllaldaselt järelkaja ka D. Keso jaoks ning sellest kirjutab ka D. Keso emailis (tlk 12), et ta pidanuks väga hästi mäletama ja ka teadma, mis tegelikult juhtus. Siiski lõpuks kohtu küsimuste peale D. Keso andis ka ütlusi, et oli A. Tuhkru sünnipäeval, kuid uksemati liimimisega seotud asjaolusid ta ei tea. Kohus avaldas D. Kesole tema ja Kati Rahneli emailivahetuse. Sealjuures kinnitasid nii K. Rahnel kui D. Keso kohtule, et tegemist on tõepoolest nende poolt kirjutatud e-kirjadega (tlk 12-13). Kohus on seisukohal, et D. Keso ei suutnud kohtule loogiliselt ja usutavalt põhjendada tema kohtus antud ütluste ja tema emailis kirjutatu erinevust. Kohtus väitis D. Keso, et ei tea midagi uksemati liimimise asjaoludest ja keegi korterist pärast ilutulestikku ning enne ööklubisse minekut ei väljunud. D. Keso küll märkis, et käis ka vahepeal suitsu tegemas terrassil, kuid arvestades tõendeid kogumis ja sündmuste kestvust ning arengut L. Tagami ukse taga, seab see oluliselt kahtluse 7 / 15 4-11-196 alla D. Keso ütluste usaldusväärsuse, et keegi ei saanud ikkagi väljuda toaukse kaudu koridori L. Tagami ukse juurde. Samuti on need D. Keso väited täielikult vastuolus tema enda emailiga diametraalselt. Nimelt emailist kirjutab D. Keso K. Rahnelile kõnesolnud sündmuse kohta L. Tagami ukse taga „[…] Tead, ka mina leian, et see on täielik lasteaed, kahjuks ma ei saa suuri inimesi ümber kasvatada. Mina ütlesin neile, et ärgu tehku, milleks mängida lolli, aga noh, tundub, et said sellest hoopis hoogu […].“ Emailis toodud asjaolud riimuvad täielikult usaldusväärsete tõendite kogumiga. Ehkki D. Keso andis ütlusi, et ta ei tea antud sündmuse kohta midagi ega ole ka kuulnud, räägib antud email siiski vastupidist juttu. Kohus leiab, et tõendite kogum viitab üheselt, et D. Keso on rääkinud tõtt emailis ja et tõendatud on fakt, et peo seltskond siiski väljus toauksest ja ta oli teadlik, et H.J oli plaanis rikkuda ka L. Tagami uksematti. Emaili kohaselt sealjuures D. Keso veel soovitas seda rikkumist mitte toime panna. Antud email täiendavalt tõendab H.J-ile esitatud süüdistust. Kuid kohtuotsuse aluseks ei saa võtta D. Keso kohtuistungil antud ütlusi, kuivõrd eeltoodu alusel ei ole need usaldusväärsed. Kaitsja on kohtukõnes märkinud (kaitseteesid lk 5), et algselt süüdistati K. Pärnpuu ja L. Tagam poolt antud uksemati rikkumises hoopis D. Kesot. Kohus leiab, et see väide on ekslik, sest K. Pärnpuu andis ütlusi, miks ta helistas just D. Kesole ja mitte H.J-ile (tlk 68). Põhjus oli selles, et H.J elukaaslane oli keelanud ära helistamise ja kirjutamise. Olukorras, kus ka D. Keso ütlused on ebausaldusväärsed, esinev fakt, et helistati just D. Kesole, ei näita, et just viimast süüdistati. Põhjus oli üksnes selles, et D. Keso oli ainuvõimalik ja teadaolev kontaktisik, kelle kaudu oli võimalik teavet saada olukorrast ja esitada nõue viisakaks käitumiseks. Samuti leiab kohus, et asjasse ei ole puutuvad D. Keso ja H.J väited, et L. Tagam on käitunud D. Keso suhtes ebaviisakalt, sest L. Tagami tõttu pidi väidetavalt D. Keso Tammiste lasteaias töökohast ilma jääma, kuivõrd väidetavalt kirjutas ta lasteaeda kaebekirja, et D. Kesot ei tohiks tööle võtta, kuna ta on halb inimene, peab kodus pidusid ja karjub oma laste peale ning on ebastabiilne (H.J vastulause tlk 15). Kohtuliku uurimise esemeks ei ole käesolevas asjas väidetud L. Tagami kaebekiri ja omakorda selles sisalduvate asjaolude tõepärasuse kindlaks tegemine. Need väited kohtu jaoks L. Tagami kohta on ka ühepoolsed ja paljasõnalised ning esitatud ebausaldusväärsete ütluste andjate H.J ja D. Keso poolt. Nimetatud asjaolu aga ei puutu ka käesolevasse vaidlusesse. Siinjuures on ka oluline, et kohus on tuvastanud, et D. Keso ja H.J kohtuistungil antud ütlused, sh H.J kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja vastulauses esitatud tekst, on ebausaldusväärsed. Kaitsja on esitatud kohtule uurimiseks tsiviilkohtumenetlusega seotud dokumendid (tlk 89-90, 92-100, 102-106, 107-108). Nimetatud dokumendid tõendavad fakti, et H.J on vaidlus KÜ-ga Kesatee ja see menetlus on pooleli. Samas selles küsimuses ei ole ka kohtumenetluse poolte vahel vaidlust, et selline kohtumenetlus eksisteerib. Arvestades kohtul uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, ei saa kuidagi seetõttu pidada 8 / 15 4-11-196 ebausaldusväärseteks tunnistaja K. Rahneli, kes on KÜ Kesatee juhatuse liige või teiste korteriühistuga soetud isikute ütlusi, kes on käesolevas asjas tunnistajana üle kuulatud, kuivõrd nende isikute ütlused riimuvad küllaldaselt usaldusväärse tõendikogumiga. Järelikult ei ole andnud ka K. Rahnel ebatõeseid ütlusi ja erinevad õiguslikud vaidlused H.J-iga ei ole tema objektiivsusele hälbivalt mõjunud. Küll uuritud tõendite kogumit silmas pidades, tuleb asuda seisukohale, et H.J käitumine on olnud teadlikult L. Tagami ja mitmete teiste korteriühistu liikmete vastu süstemaatiliselt ebaviisakas, üleolev ja seega teistega mittearvestav, mis on pannud ilmselt ka L. Tagami jt kannatlikkuse korralikult proovile. Kohtu seisukohta ei kõiguta seega kuidagi ka paljasõnaliste süüstavate väidete rohkus H.J poolt L. Tagami jt aadressil ning muud otsitud põhjustel kultuurse käitumise õõnestamiseks tehtud avaldused. Nimetatud H.J ebaviisakad käitumisaktid on jälgitavad nii antud usaldusväärsete tunnistajate kohtulikul kui ka nende kohtueelsel uurimisel antud ütluste järgi. Kohtu jaoks piisavalt kujukad näited H.J poolt parklas autoga otsitud põhjustel signaali laskmisest ja ebakultuursest parkimisest talvel lumeprobleemide ajal, lillepottide pildumisest (tlk 73) ning muidu käitumisest. Nimelt ka ilutulestiku laskmine ilma naaberelanikke informeerimata pärast kella 23:00, on ilmne märk üleolevast ja vaenulikust suhtumisest kantud ebakultuursest käitumisest. Asjaolu, et ilutulestik toimus pärast kella 23:00 sellele viitavad eeskätt K. Pärnpuu, K. Rahneli ja L. Tagami ütlused. Kohus ei pea ka alaealise Grete Pärnpuu (vanus 6a) ütlusi usaldusväärseks. Kohus on seisukohal, et arvestades uuritud tõendeid kogumis, G. Pärnpuu vanust (6 aastat) ja tema poolt andud sisuliselt liialt lünklikke vastuseid, tuleb tuvastada, et G. Pärpuu ei osanud siiski kohtule vastata piisava selgusega küsitud küsimustele, mistõttu tuleb tema ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist kõrvale jätta. Kohtul tõendite kogumist kujunenud siseveendumuse kohaselt ei saa pidada ka usaldusväärseteks tunnistajate Anu Muinaste ja Rita Nuka ütlusi, kes andsid ütlusi, et olid H.J elukaaslase A. Tuhkru sünnipäeval külalisteks. Samuti nende tunnistajate ütlused ei haaku usaldusväärse tõendite kogumiga. Nende ütluste tõepärasus on kaalukalt ümber lükatud L. Tagami, K. Järve ja J. Morini ning asitõendi vaatlusprotokolli ning D. Keso emailiga K. Rahnelile (tlk 12) nii kogumis kui eraldivõetuna. Eelnimetatud tõendid, nii kogumis kui eraldivõetuna koos H.J esineva motiiviga, tõendavad ka otseselt H.J-ile esitatud süüdistust. L. Tagami, K. Järve ja J. Morini ütluste alusel siiski väljuti sünnipäevalt koridori uksematti rikkuma H.J poolt. Otseselt tõendavad H.J-ile esitatud süüdistusi. L. Tagami, J. Morini ja K. Järve ütlused, mis igati riimuvad omavahel ning neid kinnitavad omakorda ka muud tõendid, nimelt:

1. a)nii K. Järve kui J. Morini ütlustes tõendamiseseme seisukohast olulistes asjaoludes igasugused määrava tähtsusega lahknevused puuduvad. Nende usaldusväärsust kinnitab seegi, 9 / 15 4-11-196 et nad jäid määravas osas selle jutu juurde, mida nad olid varem ka oma vanematele rääkinud, s.o Kersti Pärnpuule ja Kadri Morinile. Kohus leiab, et K. Järve ja J. Morini ütlusi ei saa ka seetõttu ebausaldusväärseteks pidada, et nad mänguhoos, põnevuse ja tähelepanu vajaduse tõttu on kunagi loopinud kividega vastu maja, kus elab H.J ja on talle ka uksekella lasknud ning seejärel ära jooksnud. Lapsed on seda ka ise tunnistanud ja sellele on ka viiteid emailides (tlk 61-63). Nimetatud laste käitumine on loomulikult taunitav, kuid ka selles olukorras ei ole mõistlik ülereageerimine, kuna tegemist on siiski lastega. Sealhulgas ei anna see alust mingite kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks lastest tunnistajate ebausaldusväärsuse kohta, kuna nende ütlused riimuvad usaldusväärsete tõendite kogumiga küllaldaselt. Antud emailide hindamisel on ka äärmiselt tähtis see, et H.J tegelikkuses ei soovinud antud olukorda vahetult lahendada ja laste vanemate poole pöörduda, vaid tegi seda alles pea poolteist kuud hiljem avaldusega otse politseisse, s.o just päev pärast seda kui antud väärteos oli talle esitatud süüdistus 01.12.2010.a KarS § 218 lg 1 väärteo toimepanemises 16.10.2010.a. Need asjaolud aga kahandavad H.J selliste taotluste usaldusväärsust, sest viitavad olukorra kunstlikule üledramatiseerimisele tagantjärele. Kohus leiab, et selle H.J avalduse eesmärk ei olnudki olukorra lahendamine, vaid fakt, et lastest tunnistajad olid antud väärteos pealtnägijateks ja see oli H.J-ile teatavaks saanud ning otsitud põhjustel oli soov neid tõendiallikana kahtluse alla seada. Oluline on siin ju see, et enne seda ei häirunud ka lastetegevus H.J niivõrd kui just pärast 01.12.2011.a ja käesoleval ajal, et oleks varem pidanud selleks vähemasti laste vanemate poole pöörduma vahetult oktoobris olnud sündmuste tõttu, mis oleks olnud ka mõistlik ja kiire võimalus probleem koheselt ära lahendada, juhul kui see üldse oli nii oluliselt häiriv ja kestev. Lisaks ka eeltoodud põhjustel ei ole kuidagi kohtu jaoks alaealiste J. Morini ja K. Järve ütluste usaldusväärsus kahtluse alla seatud. Nende ütlused tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohaselt on igati tõesed ja siirad. K. Järve ütluste kohaselt ütles, et ta saab H.J-iga läbi halvasti, samas riimuvad tema ütlused igati tõendite kogumiga, nt J. Morini ütlustega, kes väljendas, et H.J on tema jaoks tavaline inimene ja ta ei ole pahane tema peale. Samuti puudub eeldus, et süüteo pealtnägija peaks hästi läbisaama süüteo toimepanijaga, et ta saaks kohtu jaoks olla usaldusväärne tunnistaja. Tõendite kogumist kujunenud siseveendumuse kohaselt puudub kohtul alus kahelda J. Morini ja K. Järve ütluste ja põhjus eeldada, et antud varasem sündmus võiks nende ütluste tõepärasust negatiivselt mõjutada.
2. b)nii K. Järv kui J. Morin andsid ütlusi, et nägid naisterahvaid L. Tagami ukse taga pärast ilutulestikku ja üks nendest oli H.J ning teisi nad ei tundnud. L. Tagam andis ütlusi, et tema ust hoiti kinni ja kui tal õnnestus see avada, siis kükitasid naisterahvad tema uksemati ümber ja jooksid H.J korterisse, sealjuures viimane lahkuja oli H.J. Samuti andis L. Tagam ütlusi, et tema ust hoiti kinni ja ta ei saanud väljuda, samas ta kuulis 10 / 15 4-11-196 ka H.J häält ukse taga. Kohus leiab, et juba eeltoodud L. Tagami tähelepanekud muuhulgas H.J kohaloleku kohta ja H.J motiiv tõendab, et viimane on antud väärteos toimepanijaks. Lisaks haakuvad tunnistajate ütlused omavahel jäägitult selles, et L. Tagami ukse taga olid H.J ja naisterahvad, keda nad varem ei olnud näinud.
3. c)kui L. Tagami ust kinni hoiti, tundis L. Tagam ka liimilõhna. K. Järv nägi, et toimus liimimise tegevus, et liimiti jalanõusid uksemati külge, kuid ta ei pannud tähele, mida konkreetselt tegi selle juures H.J. J. Morin andis ütlusi, et nägi uksemati külge jalanõude liimimise tegevust ja ka seda, et sealjuures oli H.J käes liimipüstol. J. Morin andis veel täpsustavalt ütlusi, et see liimipüstol oli musta värvi. Eeltoodust järeldubki, et H.J, kel oli ka kõnesolev motiiv L. Tagamile probleeme tekitada, oligi kavatsetusega liimija ehk uksemati rikkuja talle inkrimineeritud süüdistuse teksti järgi. On igati eluliselt loogiline ja usutav, et ta hoidis käes liimipüstolit selleks, et viia läbi liimimise tegevus ehk antud juhul rikkuski ära uksemati, kuna ta liimis sinna jalanõud. Et uksematt on liimimise tõttu rikutud, on tõendatud eeskätt usaldusväärsete tunnistajate L. Tagami, Tiina Kalda ja K. Morini ütlustega. Kohus leiab, et on igati mõistetav ja üldteada asjaolu, et kui liimida uksemati külge jalanõud, rikub see jalamati ja jalamatt on üldreeglina väheväärtuslik asi. Samuti on üldteada asjaolu, et uksematti saab osta alla 1000 krooni eest. Seega kohus ei nõustu kaitsja väitega selles, et tõendamata on see, et jalamatt üldse rikutud oli ja kas sel üldse kaubanduslik väärtus oli või kas see ikka langes - nimetatud hüpoteetilise vastuväite kaitsja ka alles kohtuvaidluses. Ehkki L. Tagam on algusest peale väitnud, et uksemati maksumus on 100 krooni ja see on rikutud sinna kinni liimitud jalanõude tõttu (tlk 5). Viimast on kinnitanud ka sisuliselt ülalnimetatud teised tunnistajad, kes veendusid, et jalatsid on mati külge kinni liimitud. Seega on igati tõendatud, et uksematt rikuti ära, sest vähenes selle sihtotstarbeline kasutamisväärtus ja just H.J poolt liimimise tõttu. Samuti üldteada asjaolude kohaselt maksab uksematt alla 1000 krooni ja L. Tagami ütluste alusel on tõendatud, et uksemati väärtus oli sada krooni. Samuti ei ole koosseisu mõttes oluline asja majanduslik väärtus, kui asja - uksematti ei saa enam sihtotstarbekohaselt kasutada. Asja rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse selle välisilmet kasvõi ajutiselt – nt kleebitakse majaseintele plakateid jms (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2009.a, lk 550). Siinkohal tuleb märkida sedagi, et ka H.J ise andnud juba kohtueelsel uurimisel ütlusi (tlk 5 pöördel): […] veendusime, et need tõepoolest olid mati küljes kinni. Kes võis need jalatsid sinna kinni liimida, ei oska arvata. Need võisid vabalt olla Kersti enda lapsed – need on sellised pätid.
4. d)K. Järve ja J. Morini ütlused igati riimuvad ka selles, et kõigepealt nägid nad naisterahvaid, kellest nad olid varem näinud vaid H.J ja antud sündmusega samas aegruumis seotud tegevusi: 1) L. Tagami ukseluku kallal, 2) järgnevalt toimus liimimistegevus uksemati kallal ja 3) liikus seltskond koos H.J-iga postkastide juurde ja pandi midagi postkasti. L. Tagam andis ütlusi, et kui tema ust kinni hoiti, kuulis ta H.J rääkivat, et paneme ta 11 / 15 4-11-196 ukse kinni, et ta kunagi seda ust enam lahti ei saa. See haakub sellega, et L. Tagami ukse luku kallal toimus mingi tegevus, mida nägid ka lapsed. Samuti andis L. Tagam ütlusi, et leidis oma postkastist nn mänguasja, millel jalgu ei olnud. L. Tagam viitas, et sai aru sellest, et see oli talle mõeldud, kuivõrd tal on kõndimisega probleeme. Kohtule esitati vaatlemiseks asitõendina ka palja naise pilt, millel ei olnud jalgu all. L. Tagam kinnitas, et selle sama pildi ta leidiski sündmustele järgnevalt oma postkastist. Seega alaealiste tunnistajate J. Järve ja J. Morini ütlused riimuvad omavahel olulistes tõendamiseseme asjaoludes küllaldaselt ka tegevusaktide nimetamistel, muuhulgas need on kinnitatud ka lisaks kahe tõendiga. Esiteks on need kinnitatud L. Tagami ütlustega. Teiseks, omakorda kinnitab neid ütlusi ka asitõend – pilt, mille leidis L. Tagam oma postkastist. Seega lapsed märkasid ka õigesti, et midagi pandi postkasti ja neid ütluseid kinnitab ka asitõend. Eeltoodud ebaviisakad tegevused iseloomustavadki H.J kõnesolevat motiivi, sealjuures on igati tõendatud, et tema oligi ise uksemati rikkuja. Oluline on ka siinjuures see, et intensiivne motiiv L. Tagami vara rikkuda ebaviisaka tegevuse läbi oli üksnes H.J ja kohus ei tuvasta uuritud tõendite alusel, et see motiiv esinenuks just teistel ukse taga olnud isikutel. Kaitsja on märkinud, et eelkõige ei saa usaldusväärseks pidada J. Morini ütlusi. Kaitsja on esitanud vastuväite, et J. Morini ütluse järgi oli liimijaid veel teisigi peale H.J. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole see kaitsja vastuväide oluline, sest tunnistajate ütluste, sh J. Morini ütluste, kohaselt on kohtul igati võimalik asjaolude pinnalt teha endal järeldused, et liimijaks ehk rikkujaks oli kindlasti H.J. H.J-ile ei ole esitatud süüdistust selles, et see tegu pandi toime isikute grupis, mis oleks iseenesest karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 10. Järelikult kohus ei saa ka sellest lähtuda kaitseõiguse seisukohast. Seega on kohtu jaoks arusaamatu kaitsja vastuväite tähendus, sest käesolevaga on kindlalt tuvastatud asjaoludega kogumis tõendamiseseme seisukohalt olulisim, et liimijaks ehk uksemati rikkujaks oli H.J, kellel oli liimimise tegevuseks ka käes liimipüstol ja kes selle rikkumise seega ka omakäeliselt toime pani. Kas tal olid ka kaastäideviijad temale lisaks, ei ole oluline, sest kohus ei saa raskendada menetlusaluse isiku olukorda, leidmaks, et tegu pandi toime isikute grupis KarS § 58 p 10, kui seda ei ole fikseeritud süüdistuses. Kohus märgib, et isegi, kui see oleks fikseeritud süüdistuses ja see nii olnuks, ei muudaks see H.J liimimise tegevust õigustavaks, sest tõendatud on, et ta just omakäeliselt pani toime teo esitatud süüdistuse järgi. Kaitsja on märkinud, et J. Morin, ei teadnud ka, millised olid jalanõud, mida liimiti ja sisuliselt ei mäletanud täpselt, kust kohast rakette lasti, märkides, kas terrassilt või murupealt (tlk 82). Kohus märgib, et need asjaolud ei sea tunnistaja ütlusi kahtluse alla. Tõendamiseseme seisukohast on oluline, et tunnistaja teadis ja mäletas anda ütlusi, et liimiti L. Tagami uksemati külge just jalanõusid. J. Morini täpselt mittemäletamine selles osas, kust rakette lasti ei ole aga oluline, sest tõendamiseseme asjaolude kohaselt on tähtis eeskätt fakt, et rakette lasti ja selle tulemuse vaatamine pakkus lastele huvi. On ka arusaadav, et lastele 12 / 15 4-11-196 pakkus huvi pigem rakette taevas vaadata, mitte nad ei läinud selleks õue, et vaadata täpselt, kust kohast need raketid lastakse. See puudus ütlustes ei ole seega oluline tähtsate tõendamiseseme asjaolude seisukohast. Kokkuvõtteks, eeltoodu alusel ei ole ka kohtul kahtlust, et H.J motiiv teha midagi ebaviisakat L. Tagami vastu realiseeruski antud juhul uksemati rikkumise näol L. Tagamile kahju tekitamises. Kui L. Tagam ukse taga oma mati juures isikuid nägi, olid teised peale H.J tema jaoks võõrad. Ka lapsed tundsid ära sellest seltskonnast, kes oli L. Tagami ukse taga, ainult H.J, teised olid neile kui selles kandis elavale isikutele võõrad. Motiiv sellist tegu teha oli ainult H.J. L. Tagam kuulis H.J häält ukse taga, kui teda ei lastud välja ja liimilõhn tuppa tungis. Kui ukse lahti sai, nägi ta H.J oma korterisse jooksmas. Enne kuulis H.J rääkimas ka seda, et plaan on L. Tagami uks nõnda kinni panna, et ta iialgi enam välja ei saa. Motiiv, midagi halba teha L. Tagamile H.J poolt on seega igati tõendatud, kuivõrd see haakub ka isikuliste tõenditega, sh L. Tagami poolt vahetult kogetuga. Ka ukseluku kallal toimus toimetamine. K. Järv ja J. Morin nägid liimimise tegevust L. Tagami ukse taga, mis ongi põhjuslikus seoses uksemati rikkumisega. Et liimijaks oli just H.J, seda tõendab ka otseselt tõik, et tema käes oli ka musta värvi liimipüstol. Seeläbi ongi tõendatud H.J-ile inkrimineeritud süüdistuse kavatsetusega toimepanemine. KarS § 203 ja selle bagatelldelikti KarS § 218 järgi kaitstavaks õigushüveks on võõras asi, s.o nii vallas – kui kinnisasi, asjade kogum ja asjade olulised osad. Asja kahjustamine, s.o nii rikkumine kui hävitamine, mis seisneb asja füüsilises mõjutamises, mis võib muuta asja ainelist koosseisu, sealjuures välistada või raskendada selle sihipärast kasutamist või vähendada selle majanduslikku väärtust. Kasutamisväärtuse all ei tule aga mõelda kitsalt mitte ainult selle majanduslikku (rahalist) väärtust, vaid ka võimaluste vähenemist asja sihtotstarbekohalt kasutada või ka seda kui asja esteetiline väärtus on vähenenud. Asja rikkumine võib olla laadilt kahesugune. Esiteks asja selline füüsiline mõjutamine, mis muudab tema substantsi, millega vähendab asja majanduslik väärtus, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlblikuks. Asja sihtotstarbelise kasutamise võimalused üksnes vähenevad. Teiseks on võimalik asja füüsiliselt mõjutada selliselt, mis ei riku ega muuda tema substantsi, kuid muudab selle muid omadusi ja vähendab asja kasutatavust. Uksematt on asi ja see rikuti – need on kaks KarS § 203 järgi objektiivse koosseisu tunnust. Kuivõrd puudub tagajärjena oluline kahju KarS § 203 järgi, on realiseeritud KarS § 218 lg 1 väärteokoosseis, kuivõrd uksematt vastab väheväärtusliku asja kui objektiivse koosseisu tunnusele, siis saab ka selle rikkumisega tekkida üksnes väike kahju KarS § 218 lg 1 mõttes. Uksematile, millele on liimitud jalanõud H.J poolt (s.o asja rikkumine kui objektiivne tunnus), vähendab uksemati sihtotstarbelisi kasutamise võimalusi, mis on ühtlasi H.J tegevuse koosseisuliseks tagajärjeks ehk kahjuks objektiivse koosseisu mõttes. Arvestades 13 / 15 4-11-196 tuvastatud tehiolusid ja motiivi, pani D. Nõmm antud väärteo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järelikult D. Nõmm on süüdi KarS § 218 lg 1 järgi väärteo toimepanemises. Kaebuse esitaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuivõrd kohus leidis, et esineb väärteokoosseis esitatud süüdistuse järgi, siis kaebus rahuldamisele ei kuulu. 3. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.J on varem KarS § 218 järgi karistatud 15 trahviühiku ulatuses ja see karistatus ei ole kustunud. Tema käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-199-06 p 15.1.). Arvestades asjaolu, et H.J on käesolevaga sooritanud subjektiivselt kavatsetult ja taas varavastase väärteo, iseloomustab see negatiivselt tema väljakujunenud väärtushinnanguid ja suhtumist teise isiku varasse. H.J süü suuruse hindamisel lähtub kohus ka tehioludest ja tema motiivi intensiivsusest kahjustada L. Tagami vara. Lähtudes tehioludest on süü juures ka tähtis, et H.J on väljakujunenud motiiv teha midagi ebaviisakat L. Tagami vastu. Kohus leiab, et nimelt kõik need tegevused, mis toimusid L. Tagami ukse taga ja mis päädisid ka käesoleva väärteokoosseisu realiseerimisega H.J poolt, oli kantud H.J soovist ja selles sündmuses otseselt H.J enda tegevusest L. Tagamit erinevate ebaviisakate toimetamistega traumeerida ja hullutada. Lisaks, arvestades uksemati rikkumisel rakendatud loomingulist momenti, viitab see sellele, et H.J nautis L. Tagami kiusamist uksemati rikkumise läbi. Ka viimaseid fakte tuleb võtta karistuse mõistmisel süü suuruse hindamisel arvesse. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Antud väärteokoosseisu puhul on seadusandja ette näinud karistusena: kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ka seda, et maakohus ei tohi mõista kaebuse esitajale raskemat karistust kui seda tegi juba kohtuväline menetleja oma otsusega (reformatio 14 / 15 4-11-196 in peius keeld). Kohus leiab eeltoodu alusel, et H.J-ile tuleb karistuseks mõista KarS § 218 lg 1 alusel 20 trahviühikut, s.o 76.69 eurot (1200 krooni). 4. Menetluskulud Kaitsjale on tehtud toimiku koopiad 26 lehel maksumusega 8.06 eurot (tlk 31, 84 pöördel), seda kinnitab kassa sissetuleku order nr 169. H.J kaitsja esitas kohtuistungil ka taotluse õigusabikulude summas 600 euro hüvitamiseks. Kuivõrd on kohus on otsuse langetanud, et H.J on talle esitatud süüdistustes süüdi ja kohus ei lõpeta menetlust, ei kuulu tema poolt kantud menetluskulud hüvitamisele ja jäävad tema enda kanda. V™S § 23 alusel hüvitatakse menetluskulud üksnes väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 15-6 toodud alustel, mida käesolevas asjas ei esine. 5. Asitõend Asitõend pilt (tlk 87) tuleb jätta kohtutoimiku materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Indrek Nummert Kohtunik 15 / 15